www.militaar.net

Mida vähem selle ümber avalikkuses diskuteeritakse, seda lihtsam on seda kiirelt koalitsiooni häältega läbi suruda.
Vihakõne seadust taheti ka läbi suruda, kuid enne jõudis erakondade sees vastuseis tekkida ning KE toetus sellele kadus.

nimetu kirjutas:Mida vähem selle ümber avalikkuses diskuteeritakse, seda lihtsam on seda kiirelt koalitsiooni häältega läbi suruda.
Vihakõne seadust taheti ka läbi suruda, kuid enne jõudis erakondade sees vastuseis tekkida ning KE toetus sellele kadus.

No selles Reinsalu FB postituses on palju ebaloogilist, esiteks on Eesti kaitseelarve siiski seotud 2% SKP-st, mitte 10 aastase kaitseplaneerimise kavaga. Seda võiks ikka Reinsalu teada. Kuna eelarve on seotud saabuva perioodiga, siis on täiesti selge, et prognoose SKP mahu kohta tuleb aeg-ajalt korrigeerida, et reaalsus planeeritust olulisel määral ei erineks.
Aga see Reinsalu jutt, mis puudutab USA julgeolekuabi on üldse paras kelbas.

Eesti kaitse-eelarve ei ole seotud 2%-ga SKP-st. See on poliitiline otsus. Mitte miski ei takista poliitikutel teisiti otsustada. Viimase kahel juhul on küsimus olnud sellest, kas peaks olema poliitiline otsus, et kaitse-eelarve on vähemalt 2% SKP-st, st. kas peaks olema välistatud kaitse-eelarve vähendamine, kui SKP langeb.

et reaalsus planeeritust olulisel määral ei erineks.

Sa ikka saad aru, et see 2% piires hoidmine tähendab varasemate plaanide maha tõmbamist, sest tegu oleks nominaalse kärpega kaitse-eelarves? KaMin opereerib varasemalt tehtud 10 aastaste plaanidega, mis on tehtud tolleaegsete SKP projektsioonide põhjal. Ma hiljuti panin siia ühe tabeli Eesti kaitsekulude struktuurist ja sealt oli kenasti näha, et ~30 miljoniline kärbe tähendaks sisuliselt kolmandiku kaitseinvesteeringu hankeraha kadumist. See on märkimisväärne langus, mis seaks ohtu suure osa tuleviku hankeid. Sisuliselt võib see aga tähendada 2. brigaadi arendamise lõppu. Akf Martin Herem tegi Riigikogu ees eelarve variantide kohta suurepärase ettekande, mida soovitan järgi vaadata. Seal on lahti seletatud, et mis juhtub kui praegustes oludes kaitse-eelarve 2% SKP peale suruda.

Kriku kirjutas:Eesti kaitse-eelarve ei ole seotud 2%-ga SKP-st. See on poliitiline otsus. Mitte miski ei takista poliitikutel teisiti otsustada. Viimase kahel juhul on küsimus olnud sellest, kas peaks olema poliitiline otsus, et kaitse-eelarve on vähemalt 2% SKP-st, st. kas peaks olema välistatud kaitse-eelarve vähendamine, kui SKP langeb.

Jah, see ei ole seaduses fikseeritud, kuid on üldiselt tunnustatud poliitiline otsus.

Kui SKP langeb ja kaitse-eelarve taseme säilitamine on vajalik, siis leitakse selleks vahendid muude eelarveridade arvelt (vähetõenäoline) või võetakse laenu. See, et praegune rahandusminister soovib korrigeerida SKP prognoosi, ei tähenda automaatselt kaitse-eelarve vähendamist.

Lisan viited allikatele, kus on seletatud, mis 2% SKPd tähendab riigikaitsele.
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=2051
https://www.err.ee/1608151672/otse-kell ... se-arengut
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-conte ... utelul.pdf

See, et praegune rahandusminister soovib korrigeerida SKP prognoosi, ei tähenda automaatselt kaitse-eelarve vähendamist.

Ajakirjanduse ja Reinsalu väitel ei soovi ta lihtsalt SKP prognoosi korrigeerida, vaid sisuliselt käseb kõigis valitsuse valdkondades ühtlaselt kärpida.

nimetu kirjutas:

et reaalsus planeeritust olulisel määral ei erineks.

Sa ikka saad aru, et see 2% piires hoidmine tähendab varasemate plaanide maha tõmbamist, sest tegu oleks nominaalse kärpega kaitse-eelarves? KaMin opereerib varasemalt tehtud 10 aastaste plaanidega, mis on tehtud tolleaegsete SKP projektsioonide põhjal. Ma hiljuti panin siia ühe tabeli Eesti kaitsekulude struktuurist ja sealt oli kenasti näha, et ~30 miljoniline kärbe tähendaks sisuliselt kolmandiku kaitseinvesteeringu hankeraha kadumist.

Minu mäletamist mööda on kaitseinvesteeringute hangete maht ca 360 milj aastas. Kuidas see 30 milj. on kolmandik?

AMvA kirjutas:See, et praegune rahandusminister soovib korrigeerida SKP prognoosi, ei tähenda automaatselt kaitse-eelarve vähendamist.

Jah, automaatselt ei tähenda. Reinsalu väidab aga, et seda valitsuses ette valmistatakse. Nagu siit teemast eestpoolt võib lugeda, räägiti sellest ka eelmises valitsuses.

Teen ettepaneku siinkohal vahet pidada kuni uue teabe ilmumiseni. Reinsalu väidet pole mõtet ei maha kriipsutada ega puhta kullana võtta sellepärast, et ta on Reinsalu. Küll aga ei ole see silmatorkavalt ebaloogiline.

Minu mäletamist mööda on kaitseinvesteeringute hangete maht ca 360 milj aastas. Kuidas see 30 milj. on kolmandik?

Sest reaalselt on kaitsevarustuse hankeks raha ca 100 miljonit.
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=2068
Kogu eelarvest umbes kolmandik läheb personalikuludeks, teine kolmandik tegutsemiskuludeks ning üheksandik infrastruktuuri jaoks. Varustuse hangeteks jääb kusagil ~20%.

Soovitan lugeda staabiveebel Siim Toomiku artiklit riigikaitse rahastusest ja kuludest.
https://issuu.com/sodur/docs/sodur_0519/18

USA julgeolekuabi antakse 3+1 (Balti riigid ja USA) skeemi järgi ning Eesti uue valitsuse peenhäälestus seda üldpilti ei muudaks.

4 teemavälist postitust kärbitud. See siin on riigikaitse eelarve teema.

Pole põhjust uskuda, et Urmas Reinsalu, kes hiljutise ministrina ilmselt mäletab veel üsna hästi eelmise valitsuse tehtud eel-otsuseid arengukava ja riigikaitse rahastamise kohta, antud juhul kelbast ajaks. Samamoodi pole põhjust uskuda, et uus valitsus ei peaks kinni koalitsioonileppes lubatust, et kaitsekulud on 2% SKT-st, millele lisanduvad liitlaste võõrustamise kulud ning kaitseinvesteeringute programm 20 miljonit aastas.

Ilmselt on küsimus eelkõige selles, kas selle 2% aluseks võetakse koroona-eelne, 2019. aasta majandusprognoos, või koroona-aegne/järgne ja seetõttu mõnevõrra kasinam, 2020. aasta prognoos. Kui uus valitsus peaks oma sõnu sööma HNS kulude ja kaitseinvesteeringute programmi osas (st liitma need 2% sisse), siis on asi ka „juriidiliselt“ jama. Kui asi on aga esmajoones selles, kas aluseks võetakse 2019. või 2020. aasta majandusprognoos, siis võib seda kõike veel „juriidiliselt korrektseks“ pidada. Nendes tingimustes on arusaadav kaitseministeeriumi ja -väe soov iga hinna eest lähtuda algsetest, 2019. aasta prognoosidest. Aga sama arusaadav oleks ka lähtumine 2020. aasta prognoosist, sest kogu ülejäänud riik ja ühiskond elavad paraku selle koroona-järgse reaalsuse, mitte kriisieelsete unistuste järgi.

Aga kui asjad perspektiivi panna, siis 100 miljoni plaanitud raha kadumine on kindlasti halb. Mingite asjade osas tuleb teha mõned valusad otsused. Suures pildis ei maksa aga unustada, et aastate 2022-2025 iga-aastased kaitse-eelarved on (ükskõik kumma prognoosi järgi) keskeltläbi 700 miljonit eurot. St 4 aasta kogu kaitsekulud on u suurusjärgus 2,8 miljardit eurot – ning kui sellest kärpida nendesamade 4 aasta jooksul kokku 100 miljonit eurot, siis tegelikult ei saa tõsiselt rääkida katastroofist, riigireetmisest, noahoobist vms. Minul oleks hea meel, kui ka seda 100 miljoni kärbet ei tuleks, aga olgem ausad – võit või kaotus tulevases sõjas sellest 100 miljonist kahjuks väga ei olene. Ilmselt ei teki ka mingit välispoliitilist probleemi NATO-s või USA suunal seni, kuni SKT protsent püsib vähemalt tasemel 2%.

Küll aga prognoosin, et see kärbe – kui selle juurde jäädakse – kujuneb tõsiseks poliitiliseks ja maineprobleemiks Reformierakonnale. Keskerakonnale ilmselt mitte, sest nende valijat pole riigikaitse kunagi eriti huvitanud. Ja kui mõnda nende valijat ka huvitab, siis saab Jüri Ratas alati uuele peaministrile puid alla panna jutuga sellest, kuidas tema otsuseid teistmoodi teeks jne. Reformierakonnale aga saab opositsioon nüüd järgmised kaks (valimiste)aastat igapäevaselt meelde tuletada kaitsekulude kärpimist, ärajäänud võimeprogramme kogu selles samas kastmes, mis Reinsalu postituses ennast juba näitas. Veel valusamaks läheb, kui kasvõi ühel mainitud aastatest peaks järgmise aasta kaitse-eelarve olema väiksem, kui eelmise oma. Sest alates 2011. aastast on iga uus kaitse-eelarve võrreldes eelmise aasta omaga vaid ja ainult kasvanud, ning ka 2% taseme ületanud HNS kulud ja kaitseinvesteeringute programm pärinevad tegelikult Taavi Rõivase esimese ja teise valitsuse aegadest. Personaalselt läheb kõige raskemaks kaitseminister Kalle Laanetil, kes eelneva kolme kuuga jõudis juba palju rääkida uutest võimetest, rannakaitsest, mere- ja õhukaitseprojektidest koos teiste baltidega jne. Selles mõttes mind tõsiselt hämmastab selle kärpe-ettepaneku poliitiline lühinägelikkus.

Kui asja sisust rääkida, siis ilmselt kõige lihtsam oleks see 100 miljonit kokku hoida nende n-ö senise arengukava väliste uute võimearendustega, milleks eelmine valitsus aastateks 2022-2024 lisaraha eraldas, ehk rannakaitseraketid ja meremiinid. St võimed, milledest loobumise korral ei tule sulgeda ühtegi olemasolevat asja, tühistada ühtegi lepingut (sest neid pole veel), kirjutada korstnasse ühtegi juba tehtud investeeringut (sest ka neid pole veel jõutud teha). Taaskord – kaitseminister Kalle Laanetil saab olema väga raske, aga katastroofi sellega ei kaasne. Kui peaks olema – nagu ajalehes kirjutati – sundus kärpida 2022. ja 2023. aasta tegevus- ja personalikuludest kokku 30 miljonit, siis saab see olema isegi pisut keerukam. Sest üleliigseid tegevväelasi või tsiviilteenistujaid, keda saab ilma mõjudeta koondada, meil enam pole. Tegevväelaste palkasid kärpida ei saa olukorras, kus majanduses palgatase mitte ei langenud, vaid jätkab endiselt vaikset kasvamist. Kärpida ajateenijate väljaõppeks kuluvaid summasid (st teha vähem metsapäevi, teha vähem pauku jne) kahjustaks juba olemasolevate võimete kvaliteeti. 2. brigaadi sulgemist need 100 miljonit ehk endaga kaasa ei too. Nii palju kui mina aru saan, puudutas see „variant“ stsenaariumit, kus kaitsekulud oleksid 2020. aasta prognoosi järgi 2% kogu 10 aastase perioodi vältel, st 2021-30.

Küll aga tasub minu arvates olla valvas juhul, kui järgmise 4 aasta plaanitud kulude kärpeks kujunebki 100 miljonit eurot, aga kaitseminister (või keegi teine) peaks välja tulema jutuga, et rannakaitserakettide ja miinidega läheme nendel aastatel edasi ilma, et midagi muud kärpida tuleks. See jutt tähendaks sisuliselt seda, et on nende uute võimete nimel on hakatud veel peenemaks ja õhemaks lihvima olemasolevaid üksusi, nende moonavarusid või varustustabeleid. St hakatakse tagasi liikuma sellise paberil eksisteerivate üksuste juurde nagu meil 10 aastat tagasi eksisteerisid.

See iseenesest oleks juba märksa kuritegelikum kui loobumine mõnest uuest võimest. Ausam oleks öelda, et riigikaitse pole enam nii suur prioriteet ning rahapuudusel võtame väikse riski ja teeme oma kaitseväe natukene väiksema kui mõned aastad tagasi plaaniti – ning proovime perioodiks 2025-2034 raha natukene rohkem leida.

Edit: eemaldatud mõningad sõnad, mida ekslikult tajuti ühise leivaisa suhtes üleolevana.

A4 kirjutas: Personaalselt läheb kõige raskemaks kaitseminister Kalle Laanetil, kes eelneva kolme kuuga jõudis juba eetri täis pasundada juttudega uutest võimetest, rannakaitsest, mere- ja õhukaitseprojektidest koos teiste baltidega jne. Selles mõttes mind tõsiselt hämmastab selle kärpe-ettepaneku poliitiline lühinägelikkus.
Kui asja sisust rääkida, siis ilmselt kõige lihtsam oleks see 100 miljonit kokku hoida nende n-ö senise arengukava väliste uute võimearendustega, milleks eelmine valitsus aastateks 2022-2024 lisaraha eraldas, ehk rannakaitseraketid ja meremiinid. St võimed, milledest loobumise korral ei tule sulgeda ühtegi olemasolevat asja, tühistada ühtegi lepingut (sest neid pole veel), kirjutada korstnasse ühtegi juba tehtud investeeringut (sest ka neid pole veel jõutud teha). Taaskord – merendus-entusiast Kalle Laanetil saab olema väga raske oma nägu päästa, aga katastroofi sellega ei kaasne.

Muidu ma sel teemal sõna ei võtaks, kui poleks põhjust arvata, et akf A4 on avalikus teenistuses olev isik. Kõige tõenäolisemalt ametnik kaitseministeeriumis või selle valitsemisalas. Kui peaksin eksima, siis olen valmis vabandama ja palun ühtlasi mitte pöörata tähelepanu kogu järgnevale postitusele.

Kõige rohkem paneb hämmastama A4 kui varjunime all esineva ametniku kirjutise üleolev toon ministri ja tema otsuste suhtes. Isegi juhul kui ametnik ei ole isiklikult nõus oma "leivaisa" otsustega, siis vähemalt siin avalikus kohas sõna võttes tuleb jääda oma väljaütlemistes neutraalseks. Praeguse sõnastuse puhul võib aru saada koguni nii, et etteheidete tuum peitub selles, et poliitikud pole oma otsuseid eelnevalt ametnikega kooskõlastanud.

Ametnike väljendusvabaduse hea tava näeb muu hulgas ette:

Ühelt poolt toetab asutuse pressiteate või töökuulutuse jagamine asutuse tegevuse tutvustamist ja maine kujundamist. Samuti tuleb eriti sellistel juhtudel, kus asjatundjate arv on piiratud, ühiskondliku arutelu kvaliteedile kasuks, kui ametnik käimasolevasse mõttevahetusse isikliku konto vahendusel sekkub, teemat argumenteeritult selgitab ja laiemat tausta avab. Teisalt peaks erakonto kaudu töistesse teemadesse sekkumisel toimima vastutustundlikult, sest poliitiliselt tundlike teemade korral võib eraisikuna arutelus osalemine kahjustada tõhusat poliitikakujundamist – näiteks siis, kui ühiskonnas vastandumist tekitavatel teemadel väljendatakse kindla huvirühmaga seostatavaid seisukohti.
Samuti peaks eraisikuna sotsiaalmeedias arvamust avaldades ja elava vaidluse keskele sattudes tajuma riske juhul, kui arutelu väljub aktsepteeritavatest raamidest. Näiteks kui arutelu kese on sisulistelt küsimustelt liikunud asutuse või valitsuse süüdistamisele, võib otstarbekamaks osutuda arutelu jätkamisest loobuda. Kui arutelu käigus nõutakse ametnikust osalejalt põhimõttelist seisukohta tõstatatud küsimuses (nt kas riikliku poliitika muutmine soovitud suunas on võimalik), võib samuti mõistlikumaks osutuda suhtluse jätkamine ametlike kanalite kaudu (nt asutuse konto või kommunikatsiooni eest vastutava isiku vahendusel). Kahtluste korral tasub juhinduda nii heas tavas sisalduvatest üldistest soovitustest kui ka kontrollküsimustikust.
Tööalastes küsimustes võib avalikkusele esitada ka asutuse seisukohtadest erinevaid arvamusi, kuid see eeldab, et ametnik on enne oma argumente asutuse sees selgitanud.

https://www.rahandusministeerium.ee/sit ... .25.04.pdf

A4 pole mu teada kuskil teatanud, et on ametnik KaMinas, see pigem siin sherlockite järeldus. See, et siin üritatakse ta ametit tuvastada ja ministeeriumi esindajaks "määrata", on lihtsalt jama (tegevusena). Senini on ta esindanud oma arvamustes iseennast. Ülejäänud kaaderkoosseis peaks ka siis iga oma lõõpiva/kritiseeriva posti jätma edaspidi tegemata, sest ei kattu üks-ühele leivaisa sõnumiga?
Foorumis on ainult KVJ, PSÜ ja üks mereväelane oma nimede all, kes edastavad KV sõnumit. Mõni reserv/ekskolonel ka, aga neil ilmselgelt enda agenda. Tegevväelasi on siin veelgi, nemadki esindavad iseennast, selleks ongi aliased olemas.
Soov on neil suu lukku panna nagu ma aru saan?

Liivo Laanetu kirjutas: Muidu ma sel teemal sõna ei võtaks, kui poleks põhjust arvata, et akf A4 on avalikus teenistuses olev isik. Kõige tõenäolisemalt ametnik kaitseministeeriumis või selle valitsemisalas. Kui peaksin eksima, siis olen valmis vabandama ja palun ühtlasi mitte pöörata tähelepanu kogu järgnevale postitusele.

Kõige rohkem paneb hämmastama A4 kui varjunime all esineva ametniku kirjutise üleolev toon ministri ja tema otsuste suhtes. Isegi juhul kui ametnik ei ole isiklikult nõus oma "leivaisa" otsustega, siis vähemalt siin avalikus kohas sõna võttes tuleb jääda oma väljaütlemistes neutraalseks. Praeguse sõnastuse puhul võib aru saada koguni nii, et etteheidete tuum peitub selles, et poliitikud pole oma otsuseid eelnevalt ametnikega kooskõlastanud.

Iseenesest vastab tõele, et minu näol on tegemist Kaitseministeeriumi(ga seotud) ametnikuga. Ma pole seda siin foorumis kunagi otseselt varjanud (ega samas ka eriliselt rõhutanud või reklaaminud). Mis puudutab minu või ükskõik millise teise ametniku õigus nii erialastel kui poliitilistel teemadel sõna võtta, siis sinu viidatud eetikakoodeks peab seda olemuslikult mõistlikuks, vajalikuks, väärtuslikuks ja soodustamist-väärivaks seni, kuni seda tehakse viisakalt ja argumenteeritult:

Väljendusvabadus on kodanike põhiõigus ja demokraatliku riigi üks alustalasid. Tasakaalustatud ühiskondlik arutelu aitab teha riigi ja ühiskonna jaoks paremaid otsuseid. Avalik arutelu (sh konstruktiivne kriitika) aitab edendada paremat riigivalitsemist, juhtida tähelepanu kavandatava muudatusega kaasneda võivatele kitsaskohtadele, avastada täiendamist vajavaid aspekte, selgitada juba tehtud otsuseid eri vaatenurkadest, kujundada paremat rakenduspraktikat ning teatud juhtudel ka loobuda kavandatu elluviimisest.

Arutleva ühiskonna seisukohast on kasulik ja loomulik, kui ametnikud osalevad töövälises rollis oma valdkonna asjatundjana ja kodanikuna ühiskondlikus debatis ning jagavad oma vaateid ja arvamusi. Ametnike kui erialaekspertide osalemist ühiskondlikus arutelus tuleb väärtustada ja soodustada, sest nii tekib avalikkusel võimalus saada tasakaalustatud teavet otse valdkonna asjatundjatelt.

Ametnike osalemine ühiskondlikes aruteludes on oluline ka sellepärast, et mõnes valdkonnas on mitteametnikest erialaekspertide arv piiratud. Üldpõhimõttena on ametnikel tööalastes küsimustes õigus poliitilisest tahtest või asutuse suunistest erinevale isiklikule arvamusele ja selle avalikule väljendamisele. Samal ajal tuleb juhinduda ametniku eetikakoodeksist ning eriti töövaldkonnaga seotud teemade puhul arvestada, et arvamust väljendataks vastutustundlikult ja argumenteeritult.

Usun, et olen ka antud juhul oma arvamust väljendanud argumenteeritult ja enda arust ka viisakalt. Juhuks, et viimase osas poleks edaspidi kahtepidi mõistmist vm jutte meie ühisest leivaisast, siis eemaldasin oma postitusest mõned sõnad, mida võib tõepoolest pidada ehk liiga hinnanguliseks või irooniliseks. Ei olnud mul tahtmist olla üleolev praeguse kaitseministri suhtes.

Öeldu mõte sellest kõigest ei muutu – kui kaitse-eelarvet peaks lähimal 4 aastal tabama (planeerituga võrreldes) 100 miljoni eurone kärbe, siis mõningaid uusi, juba väljahõigatud uusi võimeid ei tule, või siis tuleb teha mingeid muid valusaid kärpeotsuseid ning poliitiliselt saab see olema kõige valusam paraku just kaitseministrile. See pole pahatahtlik hinnang, vaid reaalne fakt. Ma pole kritiseerinud ühtegi otsust, sest minu parima teadmise kohaselt ei ole ühtegi lõplikku otsust veel tehtud. Samal põhjusel ei eksisteeri ka mingit mulle teadaolevat konflikti ametnike ja ministri vahel, mistõttu see ei saa olla minu „etteheite tuumaks“.