www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑03 Mai, 2025 13:19 Jääb mulje, et ta ikka absoluutarvu pidas silmas, mitte osakaalu.

Kriku kirjutas: ↑04 Mai, 2025 13:22 ... Kui nii eestlaste kui venelaste sündimuskordaja on alla taastetaseme, aga eestlaste absoluutarv kasvab, on minu arust üsna loogiline arvata, et see toimub segaperekondade laste arvelt.

Harju maakohus tühistas andmekaitse inspektsiooni AKI otsuse mullu 26. juunist, millega määrati sihtkapitalile rahatrahv, kuna inspektsiooni hinnangul ei täidetud lastetute pereuuringu läbiviimisel isikuandmete töötlemise nõudeid piisaval määral, teatas Pere Sihtkapital.

Rahvastikupoliitika mõttekoda Pere Sihtkapital küsis 2023. aastal Tartu Ülikooli nimel rahvastikuregistrist välja tuhandete lastetute Eesti naiste andmed ja saatis neile küsitluse isiklike ja delikaatsete küsimustega. Andmekaitse inspektsioon trahvis sihtasutust 30 000 euroga. Pere Sihtkapital ei nõustunud AKI otsusega ning pöördus kohtusse.

Siseministeeriumi audit, mis analüüsis tuhandete naiste isikukoodide, e-postiaadresside ja telefoninumbrite väljastamise õiguspärasust Tartu Ülikooliga lepingu sõlminud Pere Sihtkapitalile, jõudis järeldusele, et õigusaktide kohaselt oli andmete väljastamine lubatud.

Teisipäeval otsustas maakohus trahvi tühistada.

Valitsus näeb koalitsioonileppes ette auto aastamaksule 100 euro suuruse soodustuse rakendamist lapse kohta. Peaminister Kristen Michali sõnul jõuab ettepanek parlamenti sügisel ning soodustusega võivad lastega pered arvestada juba tänavu.

Eesti naiste soove ja hoiakuid pere loomise osas kujundavad üha enam sisemised väärtused, suhetest ja turvatundest lähtuvad kaalutlused ning globaalsete probleemide tajumine, selgub Tartu Ülikooli värskest seksuaal- ja reproduktiivtervise uuringust. Aastatel 2004, 2014 ja 2024 kogutud andmete võrdlus näitab, et kuigi soov kogeda emadust püsib, on iibe kasvuks vaja enamat kui lihtsalt toetuste suurendamist.

Uuringu järgi soovib 20–29-aastastest naistest tulevikus veel lapsi 57 protsenti, 30–39-aastastest 36 protsenti ning 40–49-aastastest 6 protsenti. Peamiseks põhjuseks, miks lapsi soovitakse, tuuakse emotsionaalsed väärtused – rõõm lapse arengu jälgimisest, soov hoolitseda ja armastada, kogeda emadust. Riiklikke toetusi või vanemahüvitisi mainis motiivina 2 protsenti vastanutest.

Kõigis vanuserühmades oli sagedaseim põhjus, miks vastajal ei olnud veel lapsi, sobiva partneri puudumine. Nooremas vanuserühmas lisandus sellele soov enne lapse saamist saavutada isiklikud eesmärgid – kindel elukoht, haridus, töökoht, majanduslik toimetulek. 40+ vanuses naised viitasid sagedamini asjaolule, et lapse saamine ei õnnestunudki. Tulemused viitavad trendile, kus pereloomise edasi lükkamine on seotud nii suhete dünaamikaga kui ka eneseteostuse vajadusega.

Kolmandik 20–29-aastastest ja neljandik 30–39-aastastest naistest nimetas ühe takistusena lapsesaamisele globaalseid muresid: kliimamuutusi, sõjaohtu, maailma ülerahvastatust.

Uuringus käsitlesid teadlased ka naiste lapsesaamise soove ja põhjuseid. "Meil naistearstidena on ikkagi oluline teada, mis võib mõjutada inimeste lastesaamise plaane," selgitas [Tartu Ülikooli kaasprofessor ja naistearst Made] Laanpere. Kuna samu küsimusi küsiti juba 20 aastat tagasi, soovisid teadlased näha arenguid, mis on selles valdkonnas toimunud.

Kui paar aastat tagasi lahvatas skandaal Pere Sihtkapitali lastetute pereuuringu osas, siis leidis osa ühiskonnast, justkui oleks lastesaamise kohta küsimine kohatu. Laanpere ei nõustu, et seda oleks ebaeetiline uurida või küsida. "Küsimus on selles, kuidas ja millise rõhuasetusega küsida. Kui seda teha tundlikul moel ja lähtuda sellest, et igal naisel on endal õigus otsustada, kas ta soovib lapsi, millal soovib ja kui palju ta neid soovib, siis ei riiva see küsimus kindlasti mitte kedagi," selgitas ta.

38 protsenti lastetutest naistest nimetas peamise põhjendusena, miks neil lapsi ei ole, sobiva partneri puudumist. 40–49-aastaste seas tõusis see näitaja lausa 50 protsendi juurde. Laanpere sõnul räägib see palju nii meeste kui ka naiste rollist – paljud naised on kogenud üksikemaks jäämist, elatisraha mittelaekumist ja partneri ebausaldusväärsust. "Igal viiendal naisel tuleb oma elus silmitsi seista sellega, et ta jääb üksikvanemaks. 40 protsenti neist ei saa elatisraha ja kui naised selliseid tendentse ühiskonnas märkavad, siis võib ju aru saada, et nad ei tunne end väga turvaliselt. Naiste ootus on ikkagi see, et mõlemad panustavad võrdselt. Naised soovivad samamoodi olla iseseisvad ja teostada ennast tööl. Nad ei soovi enam seda, et keegi neid üleval peab. Kui nad näevad, et kodune elu jääb samal ajal nende kanda, siis see võib nende otsuseid mõjutada," selgitas naistearst.

Palju nimetasid naised ka ühe põhjusena majanduslikku toimetulekut, aga selle osakaal on 20 aastaga vähenenud. "Enamik naisi ikkagi tahab lapsi, see on selge. Pereväärtused ei ole kusagile kadunud. Aga naised tunnevad, et nad tahavad ise toime tulla, et nad saaksid oma lapsele parimat pakkuda ka siis, kui nad jäävad üksikvanemaks," rääkis Laanpere.

Uuringust tuli selgelt välja ka see, et elupaik on muutunud 20 aastaga palju olulisemaks. See oli üks sagedamini valitud vastusevariant. Nooremas vanuserühmas märkis selle põhjuseks lausa pool vastanutest. "Siin annab minu arust riigil väga palju ära teha, et kergendada näiteks kodulaenu saamist noortele peredele. Praegu peab pank näiteks kolme või rohkema lapse olemasolu laenu saamisel riskiteguriks. Miks peaksid lapsed olema kodulaenu saamisel takistuseks?" arutles Laanpere.

Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro tõi uuringut tutvustades välja, et aastal 2023 oli esmasünnitaja vanus 29,5 eluaastat, mis on sarnane teiste lääneriikidega. "30-aastane sünnitaja ei ole probleem. Me ei saa öelda, et sa pead sünnitama varem. Inimesed on vastutustundlikud ja keskmise vanusega ei saa võidelda," rääkis ta.

Uuringus vaadati ka põhjuseid, miks naised lapsi soovivad. Peamised põhjused olid seotud sellega, et soovitakse hoolitseda lapse eest ja teda armastada ning soov kogeda emadust. Samuti oli oluline põhjus see, et lapse arengu ja kasvamise jälgimine pakub rõõmu. 8,4 protsenti vastas, et lapsi on vaja eesti rahva säilimiseks. "Muidugi on tore, et kaheksa protsenti mõtleb selle peale. Tegelikult me oleme ju kõik mures, et Eestis sünnib vähe lapsi. Aga võib ka niimoodi mõelda, kas lastel on parem, et nad sünnivad isamaa pärast või sellepärast, et neid oodatakse armastusega sellesse perekonda," rääkis Laanpere.

Numbrid näitavad tema sõnul, et inimesed soovivad lapsi. "Survestamine, mida praegu väga sageli tehakse, kindlasti ei toimi. See võib vastupidi vähendada laste saamiseks vajalikku turvatunnet veelgi. Mina naistearstina näen seda oma patsientide hulgas. Toetada tuleb ikkagi turvalisust pere- ja ühiskonnas," ütles ta. Kai Part tõi välja, et sageli kasutatakse argumendina, et kui esimene laps sünnib hilja, ei jõua järgmised lapsed sündida. "Pigem sõltub järgmiste laste sündimine sellest, milline oli esimese lapse saamise kogemus. Kuidas inimesed tunnevad ennast ja kuidas neid toetatakse. Isegi linnaplaneerimine on sellega seotud. Vanus ei ole niivõrd oluline," ütles ta.

Riikliku perepoliitika kujundamisel tuleb Made Laanpere sõnul keskenduda sotsiaalsetele tugistruktuuridele, mitte pelgalt rahale. "Meie vanemahüvitiste süsteem on kindlasti olnud väga vajalik, aga selge on see, et see enam ei toimi. Meie uuringus nimetas ainult kaks protsenti nende olulisust. Samas ma ei eita, et on olemas inimesed, kelle jaoks need on ülivajalikud," sõnas ta.

Vajalike lahenduste seas nimetab ta paindlikke lastehoiu võimalusi, osaajaga töökohtade olemasolu ja paremat kodulaenu ligipääsu noortele peredele. "Lapsed ei sünni isamaa pärast, vaid armastusest," rõhutas ta.

Uuringu üks tähelepanuväärne tulemus oli seegi, et noored naised toovad lapse mittesaamise põhjusena üha enam välja ülemaailmseid probleeme: kliimakriisi, ülerahvastatust, sõda. "Kui me ei paku tõsiseltvõetavat vastust nendele muredele, ei kõneta me noori ka perepoliitika kaudu," ütles Laanpere.

Laanpere kirjutas:Aga naised tunnevad, et nad tahavad ise toime tulla, et nad saaksid oma lapsele parimat pakkuda ka siis, kui nad jäävad üksikvanemaks.

Laanpere kirjutas:Kui me ei paku tõsiseltvõetavat vastust nendele muredele, ei kõneta me noori ka perepoliitika kaudu.

Kriku kirjutas: ↑30 Mai, 2025 8:41

Laanpere kirjutas:Aga naised tunnevad, et nad tahavad ise toime tulla, et nad saaksid oma lapsele parimat pakkuda ka siis, kui nad jäävad üksikvanemaks.

See on toksiline ideoloogia . Ühelt poolt tuleks hoida lahutuse lävi võimalikult kõrgel ja teiselt poolt materiaalse poole eesmärgid võimalikult madalal. "Parimat pakkuda" on tarbimiskultuurist tingitud eesmärk.

Lemet kirjutas: ↑27 Apr, 2025 14:27

Nüüd on luksus pigem selline asi mida kunagi "tasuta" jagati.

Põhimõtteline viga- tasuta ei jagatud toona mitte midagi. Riik andis sulle lihtsalt korteri üürile.

Igal viiendal naisel tuleb oma elus silmitsi seista sellega, et ta jääb üksikvanemaks. 40 protsenti neist ei saa elatisraha ja kui naised selliseid tendentse ühiskonnas märkavad, siis võib ju aru saada, et nad ei tunne end väga turvaliselt.

Kriku kirjutas: ↑30 Mai, 2025 8:41

Laanpere kirjutas:Aga naised tunnevad, et nad tahavad ise toime tulla, et nad saaksid oma lapsele parimat pakkuda ka siis, kui nad jäävad üksikvanemaks.

See on toksiline ideoloogia . Ühelt poolt tuleks hoida lahutuse lävi võimalikult kõrgel ja teiselt poolt materiaalse poole eesmärgid võimalikult madalal. "Parimat pakkuda" on tarbimiskultuurist tingitud eesmärk.

Qwerty226 kirjutas: ↑30 Mai, 2025 10:33Oma lapsele parima soovimine toksiline ideoloogia

olavsu1 kirjutas: ↑30 Mai, 2025 10:12
Esile tõusis ratasa rikkaks mentaliteet ja üldine hoolimatus, mida enne ei olnud.