www.militaar.net

Seda nüüd küll, aga kui me räägime sõja ajal laskemoona juurdeveost, ei ole mitte mingit vahet, kas saadetis pannakse teele teisel pool maakera või Soome lahte.

RKIK viskas ju selle "Soome padrunite" teema relvavaliku argumentatsiooni raames lauale.

Siis on mõistetav. Jabur vise IMHO

Lähiriikide padrunivarud meie relvavaliku kontekstis erilist tähtsust ei oma, soomlaste politsei väike 5,56x45 varu vaevalt meile osaks saakski. Soome põhiline padrun on 7,62x39 Kalashnikov ja vaevalt me selle peale kunagi läheme. Selline padrun tooks lauale küll teised relvad kui praegu tulid - CZ, Galil jne.

Leedulaste GGG firma toodab padruneid ekspordiks nii USA,Suurbritannia,Saksamaa turule...Meie äpud otsustajad ei ole aga suutnud Eestisse käsirelvade laskemoona valmistamist organiseerida.

pan kirjutas:Leedulaste GGG firma toodab padruneid ekspordiks nii USA,Suurbritannia,Saksamaa turule...Meie äpud otsustajad ei ole aga suutnud Eestisse käsirelvade laskemoona valmistamist organiseerida.

Meil oli seaduse järgi laskemoona tootmine keelatud Eestis, ma tahaks teada kes selle keelu välja mõtles?
Nüüdsest peaks seadusandlik piirang maas olema ja toota võib kõike mis läänes aksepteeritud.

Ja õppegranaate jms ilmselt hakataksegi nüüd siin tootma. See seadus oli muidugi täielik absurd.

Kapten Trumm kirjutas:RKIK viskas ju selle "Soome padrunite" teema relvavaliku argumentatsiooni raames lauale.

Soome viide oli jah seosetu, aga põhipoint, et me ei saa esimesena regioonis mingi imelise 6.x peale kolida, oli ju õige.

Siin on ikka kõvasti tinti kulutatud paaril viimastel päevadel, vägev! Selle G28 pildi peal on huvitav pisiasi, mis näitab, kui põhjalikult hansud relva disainivad, nimelt on sihiku alusplaadil meeldetuletus, et tuleb arvet pidada kasutatud padrunite üle! Kas LMT laskude loendaja on samasugune See on õige tähelepanek, et 20000 lasuni jõuaksid ainult eriüksuse käes olevad relvad, isegi kaadrikaitseväelastele jätkub sellisest kogusest 20-25 a järjest. Tavaliselt on selle vastupidavusega seotud ka lisatingimus mitte ajada relva tulikuumaks, näiteks Steyr AUG lubas juba ammu kuni 15000 lasku eeldusel, et järjest ei lasta üle 150 padruni.

Samas, kui G28 puhul, mis on väikeste laskude arvuga ja saksa kvaliteetmoonaga, peetakse oluliseks lukutõukajat (forward assist!?), siis peaks see ka kindlasti olema, sest tavalise automaadi puhul võib seda palju rohkem vaja minna, sest lastakse palju ja jumalteabkusaugust odavalt sisseostetud laskemoona. Lisaks ma tahan väga teada, kuidas käib kinnikülmunud või kokkujooksnud LMT automaadi töölepanek mõõdukat vägivalda kasutades? AK kloonid saab vajadusel lihtsalt lahti peksta, kuid LMT ei saa, kui forward assist puudub, siis on vaja kõikidel välja jagada Leatherman MUT, millel küljes riistad lahtivõtmiseks.

Kui Priit Soosaare juttu analüüsida, siis jama ta ei aja. 6,8 või 6,5 mm kaliibri peale üleminekust on veidi vara rääkida, jänkidel endalgi ei ole see lähiaastate teema, kõik need 300 Blackout jne ongi jäänud eriüksuste tasemele, üldotstarbelistes üksustes on teemaks kõrgendatud läbivusega kuulid. Totaalse sõjategevuse korral on konkreetse relvasüsteemi padruni läbivus üldse päris marginaalne teema, sest enamus hävingust korraldavad ikkagi killud. Läbivus on kriitiline eriüksuslastele, kelle elu ja operatsiooni edu või läbikukkumine sõltub sellest, kas läheb läbi kaitsevesti, samas on neil alati võimalik valida nii suur kaliiber, et kindlasti läheb läbi. Soomlased näiteks ei hala, et 7,62x39 läbistab halvasti, sest alati võib AP-kuule jagada ja üldse õpetada jalaväelasi sihtima piirkondi, kus ei ole kuulikindlaid plaate.

Kõikide M16 järglaste põhiline võlu ongi selles, et kangikesed ja nupukesed, millega pauku tehakse, on põhimõtteliselt samades kohtades, nii et relva vahetamine ei ole suur probleem, liigutused on põhimõtteliselt samad. Natuke muret tekitab uute relvade väike arv, ainult mõni tuhat relva ongi varuks, mis on häbematult vähe, soomlased ikka arvestavad sellega, et igale täiendusmehele antakse laost relv ühes, mitte selline, kus on vaja raud alustuseks sirgeks väänata vms remonti teha. Ja seda tingimustes, kus brigaadi tasemel on relvatöökoda ja varuosasid ning võimalus relvi juurde toota. See idee Eestis relva- või laskemoonatehas käima panna on muidugi huvitav, kuid ilmselt see oleks väga väike ettevõtmine, pigem selline 10-15 inimesega töökoda, mis suudaks alustuseks LMT käsirelvad toota ja siis hooldada ning neile laskemoona teha. Keskmine ajateenija ja kaitseliitlane laseb aastas mõnisada padrunit ja neid laskjaid on alla 10000 inimese, nii et aastane padrunivajadus on 500*10000= 5 miljonit lasku, pigem vähem. Leedukate GGG toodab ju peamiselt USA turule ja nende peamine argument on mõistlik hinna ja kvaliteedi suhe, ainult oma riigile töötades jääb turg väga napiks. Relvatehaste mastaapidest arusaamiseks, Sakos töötab alla 300 inimese, kes toodavad u 100 tuhat relva ja massiliselt laskemoona.

Liitlastelt padrunite laenamine või ostmine eeldab vastavaid kokkuleppeid, ehk need laskemoona konteinerid tuleb eelnevalt Eestisse tuua. Kui me RA tingimustes räägime 5 miljonist padrunist aastas, siis SA tingimustes kulub oluliselt rohkem, DOS on mingi 120 padrunit (SKJ näiteks automaadil 90, KPl 300) ja siis läheks aasta norm ära 3-4 ööpäevaga, samas kõik sõdurid ei lase iga päev, eks see ongi logistiline võrrand mitme tundmatuga, mille vastus on ilmselt riigisaladus, et kui palju siis ikkagi relvi katki läheb ja padruneid kulub SA tingimustes?

Rootsist padrunite ostmine on kahtlane, sest eriti suuri varusid neil ei ole, SA koosseis natuke suurem kui Eestis. Soomest ostmine võib isegi idee olla, kuid eeldab eellepingute tegemist, millega Sako või Nammo kohustuvad X ööpäeva jooksul müüma EKJ Y arvu laskemoona Z euro eest. Sarnased lepingud on ka SKJ endal olemas nii laskemoona kui lõhkeainete tootjatega. SKJ laskemoonavarudest veel niipalju, et ladusid lastakse ära vanematest uuemate suunas ja hiljuti oli kordusõppus, millel lasti 1980ndate keskel Soomes valmistatud laskemoona, kompanii relvur ütles, et oli täiesti normaalse kvaliteediga, üksikud ümberlaadimistõrked, mis on peamiselt padrunisalvede probleem.

5.56 püssid tulevad siiski forward assistiga, 7.62 ilma. Vahe tundub olevat esiteks selles, et 7.62 on tugevama vedruga, seega lukuraam jääb harvem kuhugi poole peale kinni. Teiseks, 7.62 padrun on palju suurema pinnaga. Kui probleemne eksemplar forward assistiga füüsiliselt rauda kinni rammida, siis seda sealt kätte saada on väikse kaliibriga võrreldes raskem.

Leo kirjutas: Selle G28 pildi peal on huvitav pisiasi, mis näitab, kui põhjalikult hansud relva disainivad, nimelt on sihiku alusplaadil meeldetuletus, et tuleb arvet pidada kasutatud padrunite üle!

Selle kirja kohal on vägagi oluline meeldetuletus kus otsast antud püssil üldse pauk lahti läheb koos viitava noolega.

Selle kirja kohal on vägagi oluline meeldetuletus kus otsast antud püssil üldse pauk lahti läheb koos viitava noolega.

See "direction of fire" kiri on sihikukinnituse õigeks paigaldamiseks.

Ma sooviks teada mitu K9 me nüüd kokkuhoitud rahaga enam suudame osta?
See minumeelest kordades olulisem sellest mis relvaga sõdime, sest minu viimatine Siili kogemus näitas kui ebaoluline on see automaat mida kaasas kannan.

Soomlased tegid sellise rehkenduse, et jalaväejaol võivad kuni rühma tasandini olla Jätkusõja aegsed relvad ja efektiivsus eriti ei muutu, eeldusel, et kompanii-pataljoni-brigaadi tasandil on kaasaegsed relvad ja sidesüsteemid kogu selle maatriksi juhtimiseks. Nii et lõpetame ära raha tuulde loopimise mingite plastikust ja alumiiniumist jänkipüsside ostmiseks ja ostame pigen juurde TT-relvi ja kahurväge!

Ma võiks 9mm rauasaega või siis oma raha eest ostetud püssiga metsas istuda kui teaks et vajadusel kindlasti tuleb seljatagant 120mm või 155mm matakas. Palju siis neid surnuid/haavatuid kuuli käe läbi tuleb, enamus ikka saab kildudest täkitud...