www.militaar.net

Drooni avastada pole sugugi kerge kui ka nähtavus on vilets. Avastamiseks võiksid sobida ka suurtükiväe tulejuhtimisradarid ja allatoomiseks mehitatud kerglennuki asemel reaktiivmootoriga UAV koos maapealse kogenud operaatoriga. Radari andmete põhjal suudaks operaator UAV juhtida droonini kuni visuaalse nähtavuse tekkimiseni. Kuidas sellest UAV-st drooni maha tõmmata on juba tehnika küsimus.

Pisikete pulkarate vastu: Blighter AUDS koos Blighter's A400 radariga.
Tegevusraadius kuni ca 8km.
Tuvastatava objekti (drooni) minimaalne suurus 0,01m2
Hinda ei leia.

http://www.blighter.com/images/pdfs/fac ... s-1400.pdf

https://www.youtube.com/watch?v=P8aZ0zWX3SA

A400 radar tehnilised andmed
http://www.blighter.com/images/pdfs/fac ... s-1300.pdf

kui kaugelt neid radareid märgatakse?
tibIa puhul võiks arvata, et kohe kui radar eetrisse tuleb, vajutatakse kuskil juba päästikule.
kas mingeid passiivseid süsteeme on keegi kuskil netiavarustes kohanud? kas neid üldse olemas on? püssilasu koht ju määratakse "kuulmise" järgi. piisavalt tundlikud mikrofonid ja sobiv programmijupp pluss väike arvutusvõimsus kasvõi mobla näol ja ehk saaks reaalajas drooni asukoha ka tuvastada.

üldiselt firma, kes esimesena mingi odava passiivse 360 kraadi vaatlussüsteemi välja toob, kindlustab endale päris hea sissetuleku. turgu oleks alates eraisikuist ja lõpetades militaarstruktuuride ja igasuguse eritaristuga. keera sensor taevasse ja...

midagi sellist, aga nt. läpakale/tahvlile ja 2000-3000 euriga

http://www.military.com/video/forces/te ... 180332001/
http://www.hgh-infrared.com/Products/Op ... r-security

http://www.blighter.com/products/a400-s ... adars.html

Blighter's A400 series range of air security radars build on the heritage of its successful Blighter B400 series ground surveillance radars. The A400 series radars are modular non-rotating, electronic-scanning (e-scan) systems using power efficient PESA (passive electronically scanned array) and FMCW (frequency modulated continuous wave) technologies to provide industry leading levels of reliability and requiring zero maintenance.

Misasi see PESA täpsemalt on?
Wikis on küll artikkel, aga keeleoskust (ja spetsiifilist elektroonikaalast haridust) sellise tehnilise teksti jaoks napib

https://en.wikipedia.org/wiki/Passive_e ... nned_array

Fucs kirjutas:http://www.blighter.com/products/a400-s ... adars.html

Blighter's A400 series range of air security radars build on the heritage of its successful Blighter B400 series ground surveillance radars. The A400 series radars are modular non-rotating, electronic-scanning (e-scan) systems using power efficient PESA (passive electronically scanned array) and FMCW (frequency modulated continuous wave) technologies to provide industry leading levels of reliability and requiring zero maintenance.

Misasi see PESA täpsemalt on?
Wikis on küll artikkel, aga keeleoskust (ja spetsiifilist elektroonikaalast haridust) sellise tehnilise teksti jaoks napib

https://en.wikipedia.org/wiki/Passive_e ... nned_array

Võrefaseerimine on üldiselt kirjeldatud siin: https://en.wikipedia.org/wiki/Phased_array

Idee on siis selles, et ühest võre servast/nurgast saadetakse impulss pisut enne välja kui järgmistest. Need üksikud lained liituvad üheks suureks laineks ja nii saab ilma antenni liigutamata saata signaali erinevatesse suundadesse.

Mis vahe on aktiivselt ja passiivselt faseeritud võrel ma seletada ei oska. Nii palju kui mina aru saan, on kogu vahe selles, et PESA puhul genereeritakse üks signaal, mis siis läbi faasimuundurite saadetakse kiirguritesse. AESA puhul luuakse iga kiirguri juures omaette signaal.

mulle jõudis alles praegu kohale, et isand borja splittis selle droonijama jutu siia teemasse. hmm, pealkirja järgi peaks arutama mistahes lendavate asjanduste soetamist meie kaitseväele. sitikate avastamise ja alla toomise plära vist nigu tegelt üldse ei passi siia. a eks siis splititakse veel kui vaja.

muidu aga meil siinsamas foorumis ju mitte väga ammu keegi ähvardas väikseid rakette kokku panema hakata. rakettide asemel tasuks siis ehk mikrofonimajandusse pisut panustada. mulle võib ka nullkomanatukene protsenti osalust kinkida idee arengusse panustamise eest.
ja tehke asi ää.
pärsiks tibIade kutsumata külla tulemise himu õige mitme noobli tanki tasemel.

Kilo Tango kirjutas:

Fucs kirjutas:http://www.blighter.com/products/a400-s ... adars.html

Võrefaseerimine on üldiselt kirjeldatud siin: https://en.wikipedia.org/wiki/Phased_array

Idee on siis selles, et ühest võre servast/nurgast saadetakse impulss pisut enne välja kui järgmistest. Need üksikud lained liituvad üheks suureks laineks ja nii saab ilma antenni liigutamata saata signaali erinevatesse suundadesse.

Mis vahe on aktiivselt ja passiivselt faseeritud võrel ma seletada ei oska. Nii palju kui mina aru saan, on kogu vahe selles, et PESA puhul genereeritakse üks signaal, mis siis läbi faasimuundurite saadetakse kiirguritesse. AESA puhul luuakse iga kiirguri juures omaette signaal.

Tänud !

Rääkides odavamatest lennuvahenditest, sattusin sellise saidi otsa (kõik on hooldatud, ajalooga masinad, mitte "as it is" utiil):

T-33 Shooting Star 395 tuhat USD/tee pakkumine
http://www.raptoraviation.com/aircraft% ... /T-33.html
Paraku pole treeningvariant relvastatud, relvastatud on ainult arengumaadele ehitatud "ründevariant" AT-33

MiG-21 vanad mallid on imeodavad, 185 tuhat USD/tee pakkumine
http://www.raptoraviation.com/aircraft% ... 02014.html
Paraku ei ole MiG-21 II põlvkonnal sissehitatud kahurit (saab paigaldada 2x23 mm konteinerkahuri kere alla).
On aga olemas radar umbes 10 km töökaugusega, maapealse juhtimise abiga leiab pahategija üles küll.

MiG-29 UB 4,7 miljonit USD, hooldatud ja uuendatud
http://www.raptoraviation.com/aircraft% ... Mig29.html
Paraku pole MiG-29UB-l (erinevalt nt sama perioodi Su-27UB-st) paigaldatud radarit, st relvastus saab piirduda IR lähimaa rakettidega.
Kahtlusi tekitavad mootorite töötunnid (350 tundi on seal suht piiripealne, samas sakslased planeerisid ise peale väikest uuendust 700 tundi, tõsi, mõningase veojõu vähendamise arvelt kah).

USAs on selline programm nagu EDA ehk USA jaoks kasutud asjad, mida saab küsida tasuta (transpordi hinnaga) või kui on huvi juurde maksta siis ka remondituna. Meie ÕV "kastitrollid" ehk Sherpad tulevad just sealt samast ehk see kanal töötab küll ning seal on nii Abramseid, kui M113-sid (kuna need ei ole aga viimased mudelid, on need kahjuks perspektiivitud).

Lennukitega on sama lugu, ilma ressursita vana tüübi F-16 AMARC-i nimelisest hoidlast saad ilma rahata, tungiv (st vist mitte keeldutav ) soovitus on sinna juurde tellida 10-15 miljoni USD eest töid kohalikult aerospace tööstuselt, et tekitada sinna 3-4 tuhat lennutundi lennuki plaanerile ja 2 tuhat tundi ressurssi mootorile, lisaks mingid tarkvarauuendused, GPS-id ja muud vidinad, mida lennukil alguses peal polnud. Mitmed riigid on taolisel teel endale lennumasinad hankinud. Põhimõtteliselt peaks olema võimalik ka B-52 endale saada

Viiskümmend kirjutas:USAs on selline programm nagu EDA ehk USA jaoks kasutud asjad, mida saab küsida tasuta (transpordi hinnaga) või kui on huvi juurde maksta siis ka remondituna. Meie ÕV "kastitrollid" ehk Sherpad tulevad just sealt samast ehk see kanal töötab küll ning seal on nii Abramseid, kui M113-sid (kuna need ei ole aga viimased mudelid, on need kahjuks perspektiivitud).

Siit: http://www.dsca.mil/programs/excess-def ... ticles-eda saab alla laadida seniste tehingute nimistu. Eesti esineb seal mitme koha peal ostjana.

Kapten Trumm kirjutas:Lennukitega on sama lugu, ilma ressursita vana tüübi F-16 AMARC-i nimelisest hoidlast saad ilma rahata, tungiv (st vist mitte keeldutav ) soovitus on sinna juurde tellida 10-15 miljoni USD eest töid kohalikult aerospace tööstuselt, et tekitada sinna 3-4 tuhat lennutundi lennuki plaanerile ja 2 tuhat tundi ressurssi mootorile, lisaks mingid tarkvarauuendused, GPS-id ja muud vidinad, mida lennukil alguses peal polnud. Mitmed riigid on taolisel teel endale lennumasinad hankinud. Põhimõtteliselt peaks olema võimalik ka B-52 endale saada

Ma väga vabandan, aga siiski ei saa märkimata jätta, et mis puudutab plaanerit, siis neil ei ole normaalsel kasutusel lennutundide piirangut... No hard landingud ja muu sarnane ehk vajavad ümberneetimist (pereklepanije vastav vene termin) Kuluosad loomulikult vajavad vahetamist nagu autol sarniirid ja muud liigendid. Kui needid ei logise, andke tuld ! Olen lennanud aparaadiga millel oli neid lõtke ikka niipalju, et ARK ülevaatuspunkt oleks sellisele kasutuskeelu pannud. Maa peal logistad neid elerone ja tüüre ja tundub suht kole, samas õhus olles ei saa kuidagi aru erinevalt autost, et midagi loksuks. Ma ei soovi propageerida siinkohal hooldamata tehnikat.
Samas väidan oma kogemusele tuginedes, et lennunduses on sellised lõtkud suht levinud, milliste peale igal autoarmastajal juuksed turri tõuseksid.

Piirangud lähtuvad metalli väsimisest

Kulibin kirjutas: Ma väga vabandan, aga siiski ei saa märkimata jätta, et mis puudutab plaanerit, siis neil ei ole normaalsel kasutusel lennutundide piirangut...

Nii lihtne see ei ole. Hermetiseeritud kabiiniga lennukitel nagu F-16 on hooldusprogrammis ette nähtud plaaneri hooldus iga X lennutsükli järel. Kabiini survestamine väsitab metalli, tekivad mikropraod. Kahjustatud paneelid puuritakse lahti ja asendatakse uutega. Kuni teatava tsüklite arvuni on see tegevus rahaliselt mõttekas. Mingil hetkel jõuab kätte piir, kus hooldustööde maht ja hind läheb nii suureks, et mõistlikum on kogu lennuk maha kanda. Arvestust peetakse kompressioonitsüklite, mitte lennutundide alusel. Seega lennuk, millel on palju lennutunde aga suhteliselt vähe lennutsükleid (ehk lendab pikki otsi) võib plaaneri osas kauem vastu pidada, kui lennuk, millel on vähem lennutunde aga palju tsükleid (lendab lühikesi otsi).