www.militaar.net

Olukorras, kus mitte keegi meile oma suhteliselt kaasaegseid tanke kinkida või pool muidu anda ei tahtnud oli nende turuhinnaga ostmise mõttest loobumine õige. Samas, kui meie liitlaste poolt oodatud poliitilist vastutulelikkust ka IFVde puhul ei tule, jäävad ka need hankimata. Mingeid "as it is" konditsioonis Mardereid jõuaks me ehk järelturuhinnaga osta (üldine ostuhuvi on väike), CV90id või ka Bradleysid aga mitte.
Keskmaa ÕT osas olid laual süsteemid, mis rakette alla ei võta ehk see oli juba alguses "poole muna" pakett.

Mina vaatan huviga, kuna NASAMS võtab omaks "pikemad" AMRAAM'id, mille laskekaugus lennukilt on praegu 160 km (kuni 105 km on juba kasutusel).
Need mõnekümne kilomeetrise lennukaugusega lahendused põhinevad tegelikult vananenud AIM-120 rakettidel, mida praegu tegijamad lennuväed ei pruugi.
Ehk siis peagi peaks loogiliselt turule tulema sisuliselt kaugmaa-NASAMS, kus nt Ämaris asuv kompleks piisavalt hea radariinfoga suudab vihmavarju all hoida ka Tapat.

Ilmselt kaitseringkondade staapide tagalategelased suunatakse ümber KLi tegelema laondusega. Vabatahtlikud ei hakkagi laondusega tegelema.

Seekord on vähemalt enam- vähem reaalse arengukavaga maha saadud. Siit võib ka mingit reaalset tulemust loota. See eelmine arengukava oli ikka täielik lasteaia tase. Täiskasvanud inimeste poolt kirjutada, majanduskriisi sügavaimal perioodil mingi utoopiline jama keskmaa õhutõrje ja tankide näol arengukavasse no mida veel. Oli kohe, iga vähegi mõtlemisvõimet omavale inimesele teada, et see eelmine arengukava kujuneb 100% muinasjutuks. Arvatavasti need IFV-d saaksid ikka baseeruma ratastel 4 sillalistel paksema soomusega soomukitel + 30-35 mm kahur. Need lintidega masinad on ikka üks suur rist ja viletsus, koormavad liialt logistikat ning regulaarne hooldus on samuti kallis. Pealegi see Marder on igatepidi oma parima aja juba ammu ära elanud ja selle moderniseerimine maksis vist mäletamist mööda midagi 2.5 miljonit eurot masina kohta. Rootsi oma kasutatud masinaid niikuinii maha ei müü seega pole sealt midagi erilist loota. Idee poolest on asi õige, kõigepealt varustada üksused soomukite ja lahingumasinatega eks siis vaatab mis edasi saab.

Viiskümmend kirjutas:Olukorras, kus mitte keegi meile oma suhteliselt kaasaegseid tanke kinkida või pool muidu anda ei tahtnud oli nende turuhinnaga ostmise mõttest loobumine õige. Samas, kui meie liitlaste poolt oodatud poliitilist vastutulelikkust ka IFVde puhul ei tule, jäävad ka need hankimata. Mingeid "as it is" konditsioonis Mardereid jõuaks me ehk järelturuhinnaga osta (üldine ostuhuvi on väike), CV90id või ka Bradleysid aga mitte.
Keskmaa ÕT osas olid laual süsteemid, mis rakette alla ei võta ehk see oli juba alguses "poole muna" pakett.

Mina ei ole spetsialist ja sellepärast ma ei oska ise hinnata, aga mõned inimesed kellega mina olen rääkinud (ja kes on kavade koostamise juures või on olnud juures, muhuulgas ka üks siingi foorumis hinnatud kirjanik-erukaitseväelane) on öelnud umbes midagi sellist, et kõrvaltvaatajad (osalt peetakse ka silmas militaar.net foorumis tehtud arvutusi) alahindavad igasugustest uutest relvadest rääkides lisanduvaid jooksvaid kulutusi ja lausa korades alahindavad, eriti olukorras kus pole inimesi, väljaõpet, kogemusi, infrastruktuuri. Et siiani on kõik uued asjad läinud oluliselt kallimaks kui algselt hinnati, nt 155 mm haubitsatega läks nii. (Hea näide sellest kuidas asjad päris elus osutuvad palju keerulisemaks on see kuidas meil seda brigaadi arendatakse. Kui paljud siin foorumis veel mäletavad, et aastal 1999 lubas Eesti, et paneb aastaks 2005 välja kolm brigaadi. Praegu on 2012 ja mitu brigaadi meil on?)

Konkreetselt tankid või jalaväe lahingumasinad puhul on mulle öedlud, et IFV jooksvad kulud on 3-4 korda väiksemad kui tankidel.

IFV-e ekspluateerimine on võrreldes tankidega loomulikult odavam....
Kuid, meie tingimustes tulevad mängu ka muud nüansid..Mis teevad lahingumasinatega alustamise tunduvalt lihtsamaks. Ja odavamaks.
Ehk, nn. "skeleti" olemasolu.
IFV e juurutamine oleks paljuski tehniline probleem.
Viies näiteks seni APC-el (või isegi veoautodel)tegutseva üksuse üle võimsamale tehnikale.
Loomulikult teatavate muudatustega struktuuris, logistikas ja taktikas.

Tankidega oleks alustamine nullist.
Inimesed, infra, väljaõpe....jne.
Summad hoopis teisest mastist.

Samas, ei arva ma siiski, et meil piirdutakse ainult IFV-ga.
Aeg näitab..

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/ ... d=65364780

Üks parimaid arvamuslugusid "rahva hulgast", mida Telhvis lugeda on õnnestunud

Uus 10 aastane ei ole oma põhimõttelt realistlikum, kui kehtiv. Mingeid suurvõimeid ilma välise abita ei sünni, need eesmärgid (IFVd, liikurhaubitsad jne.) on täpselt samasugused unistused, mis ei realiseeru ennem kui meile tekib doonor.

Need IFV-d peaks siis olema midagi sellist mis ka mingit normaalset tankitõrjeraketti kannavad. Muidu tundub suht mõttetu rahapaigutusena.

Ma ei mäleta, kes siin keda tsiteeris, aga öeldi midagi sellist:

Mis me kõvatame tankidest, kui meil on praegu probleeme, kuidas saada Viru 4 Sinimägedesse.

Ma nüüd täpselt ei tea, mis struktuurid ja üksused seal Virus on, aga see hädaldamine tundub minu jaoks veider. Sest niipalju, kui mina aru saan (aga võibolla et ka eksin) on ajateenijad kuni reserviarvamiseni vaid õpilased, keda ametlikult ei plaanita esimese hooga kuskile kaitsesse kaasata. Ja isegi kui ajateenijatel on mingid ülesanded, siis on tänasel päeval võimalik neid kasutada aastas maksimaalselt kuskil 9 kuud.
Jah, ma tean, et ka mul olid mingid asjad ja kohad ja ülesanded ajateenistuse ajal, kuhu oleks pidanud minema, kui oleks sõjaks läinud. Aga seda siiski 11 kuud ja valdav osa 11 kuulisi ei ole esimestel päevadel/nädalatel veel kah päris piisavalt valmis, et paarikümne minutiga kuskile neid saata. Ja suurema osa "massist" moodustab meil siiski 8 kuuline teenistus.

Seega minu küsimus: Kui plaanitakse ajateenijaid kuskile viivituslahingusse saata, kas siis tehakse ümber ka ajateenistusse kutsumise süsteem või on meil kindel info, et Vasja suvel/nädalavahetustel ei ründa?

---
Iseenesest on muidugi sõja alguses parem elada reaalsuses, kui et hakata avastama, mis asjad kõik puudu on.
Sidevahendid on vähemalt minu jaoks üliolulised. Tahaks siiski ka keskmaa ÕT-d. Tahaks ka midagi, mis peataks vaenlase suurtükituld. Ja siis kolmandal kohal oleks tegutsemisvõimeline tankiüksus. Aga kui kasvõi kolme õppetanki hankimine jääb raha taha toppama, siis ma maksan vähemalt ühe tanki treilertranspordi Eesti-Läti piirist Tallinna alla kinni.

Tundub, et riigiroolijatel on karpimine yldisemalt mingi taseme saavutanud ja osatakse seda ka juba kasutada. Varem oli poliitikutel ja mundrimeestel, kes kaamerapilti said, vaid mingi yleyldisem sonamulin, milles pointi ei olnud kunagi.

See karpimine tundub rahva jaoks asjalikum ja kaegakatsutavam, kui eelnenud 20+ aastat peamist sportliku tegevust siin riigis - ehk meeleheidet.

Kahjuks pole karpimiskava alla sattunud siiski veel ylejaanud sada teemat (meditsiiniteenistus, M14 myyk kaitseliitlastele edasimyygi keeluga vms) mis vaga nukras seisus. Elik jallegi tuleb todeda, et tood tehakse vaid napuotsaga ja ylejaanud osas jaab jalle jargmiseks kymneks aastaks ajuvaba teadmatus.

tekib toesti tunne, et vaja oleks mingi kogus piltlikult naivistlike-taune, kes hakkaks napuga jarge ajama, ja ennem ei lopeta arengukava koostamist ara, kui koik 20+ aastaga õhus olnud teemad saaks yle vaadatud ja iga taha ka vastav märge tehtud, kas "ei" voi "jah" näol.

Mina ei ole spetsialist ja sellepärast ma ei oska ise hinnata, aga mõned inimesed kellega mina olen rääkinud (ja kes on kavade koostamise juures või on olnud juures, muhuulgas ka üks siingi foorumis hinnatud kirjanik-erukaitseväelane) on öelnud umbes midagi sellist, et kõrvaltvaatajad (osalt peetakse ka silmas militaar.net foorumis tehtud arvutusi) alahindavad igasugustest uutest relvadest rääkides lisanduvaid jooksvaid kulutusi ja lausa korades alahindavad, eriti olukorras kus pole inimesi, väljaõpet, kogemusi, infrastruktuuri. Et siiani on kõik uued asjad läinud oluliselt kallimaks kui algselt hinnati, nt 155 mm haubitsatega läks nii. (Hea näide sellest kuidas asjad päris elus osutuvad palju keerulisemaks on see kuidas meil seda brigaadi arendatakse. Kui paljud siin foorumis veel mäletavad, et aastal 1999 lubas Eesti, et paneb aastaks 2005 välja kolm brigaadi. Praegu on 2012 ja mitu brigaadi meil on?)

Sellise fenomeni üks põhjuseid (seejuures üks peamisi) on kaitseväelise insener-tehnilise kaadri ja vastavate tehniliste võimaluste totaalne nullseis läbi kogu iseseisvusaja.
Kui sa kodus viinapudeli korki avada ei suuda, siis baaris avatakse see sinu eest ja kasseeritakse sinult sisse nelja pudeli poehind.
Täpselt sama on ka selliste vanade haubitsatega - hiljem õppisid KV inimesed neid ise putitama ja saadi hakkama küll.
See on laias laastus KV insenertehnilise võimekuse (mõtlen just sõjatehnika-alast) kokkuvõte ühes lauses.
Sama fenomen sunnib meid tegelikult mööda käima odavmüükidest ja ostma seda kallimat otsa (nö täisteenust), sest kodumaine vastavaalane saamatus ei luba paljusid asju oma jõududega lahendada.

Otsida sellele probleemile terviklahendusi erasektorist (kes omandab peagi monopoolse seisu) on lihtsalt ametnike fantaasia, mis miskipärast Eestis poliitikaks saama kipub.
Kui pole tehnilist pädevust tehnika defekteerimiseks ja remondivajaduse hindamiseks, pole ka pädevust erafirmade tegevust kontrollida ja sulle öeldi üsna täpselt, et kulusid alahinnatakse, ei suudeta öelda, mida järjekordne täisteenus maksab (õigemini palju töövõtja suvatseb küsida).

Kuid, meie tingimustes tulevad mängu ka muud nüansid..Mis teevad lahingumasinatega alustamise tunduvalt lihtsamaks. Ja odavamaks.
Ehk, nn. "skeleti" olemasolu.
IFV e juurutamine oleks paljuski tehniline probleem.
Viies näiteks seni APC-el (või isegi veoautodel)tegutseva üksuse üle võimsamale tehnikale.
Loomulikult teatavate muudatustega struktuuris, logistikas ja taktikas

IFV-l, ehk soomustatud ja tornis automaatkahuriga varustatud roomikmasinal ja tankil pole mingit märkimisväärset infra vahet.
Roomikmasin on üks asi, tema käiguosa töötab, teda juhitakse põhimõtteliselt ühte moodi. Ratasmasin on teine asi, toimib teistmoodi.
Häda on selles, et mõned tegelased fantaseerivad endiselt natuke paremini soomustatud ja relvastatud APC-de kasutamisest IFV-de pähe.
Seal - minnes üle Pasilt Piranhale pole tõesti palju vahet.

USA-s käidi ka samas ämbris juba ära, polnud väga ammu kui fantaseeriti, kuidas ratastel Strykerid muutuvad peamiseks maaväe löögijõuks.
Tõde on see, et üksused, mis töötavad koos Abramsitega, sõidavad endiselt ringi Bradley'dega.
Huvitav miks?

Tänaes Päevalehes asi pisut uuemas valguses -> http://www.epl.ee/news/eesti/kaitsevae- ... d=65366496

Üks asi, mis mulle vähemalt esialgu jätab hea mulje, on see, et Logpat läheb antud artikli põhjal Ämarisse ja osa Vahipatist Virusse, auvalve Mereväe juurde.
Tõenäoliselt tähendab see Logpatile paremaid tingimusi õppuste läbiviimiseks (territoorium suur), sportimistingimused paranevad jne. Tundub hea lahendusena Jägala alternatiiviks.
Logpati paigutamine Ämarisse annab kindlasti kasu mitmes mõttes: võimaliku ohu korral on võimalus panna perimeetrile rohkem mehi valvesse jne, põhimõtteliselt kaob üks mõttetu lisakulu (Marja tn), Logpati ajateenijad saavad parema keskkonna, st paremad sportimistingimused jms. Meenutades 2007.a aprilli sündmusi, mil Marja tn Logpati asemel oli veel (hiljem Paldiskisse kolinud) Tagalapat, oli see aprilli rahutuste mõttes igati ebasoodsas kohas. Selline asustatud territoorium, kus iga joodik võib teha vale liigutuse, mille tulemusel see "patikaitsjate" poolt maha tõmmatakse ja mille tõttu asjad oleksid veelgi enam eskaleerunud jne jne. Seega tundub hetkel raha kokkuhoiu mõttes igati hea valik, kuna luuakse vajalik sünergia.
Ämaris on sellise muu infra jaoks samuti piisavalt ruumi.

Kamraad Hummel justkui pakkus sarnased lahendused hiljuti välja?