www.militaar.net

Kui kukk on "pool-vinnas" ehk teises positsioonis, siis on see kaitseriivistatud. See "kergesti lülitatav" on väga subjektiivne mõiste.

Poolvinnas kukk nüüd kindlasti kohe kergesti lülitatav kaitseriiv ei ole...

Kas on võimalik näidata allikat, kus see kirjas, et ei ole?

"Kaitseriiv on tulirelva mehhanism, mida kasutatakse juhusliku lasu tegemise vältimiseks. Kaitseriivid jagunevad kahte alamkategooriatesse: sisemised ja välimised kaitseriivid." Definitsioone on erinevaid, kuid mõte jääb samaks.

Olgu muidugi lisatud, et tegemist on täiesti mõttetu sättega. Minule jääb selle eesmärk arusaamatuks. Ilmselt kellegi agara ametniku ogarus.

Tegelikult peaks piisama, kui on näidata koht, kus on kirjas, et see on katseriiv (näiteks kirjastuselt Arbalett raamat "Püstolid ja revolvrid" kui mu mälu mind ei peta) ja siis on juba seaduseandja kohustus näidata ära, kus ta on selgelt sõnastanud, et ta seda piisavaks kaitseriiviks ei loe. Igal muul moel võibki erinevate pädevate spetsialistide sõnu ja kirjatähti üksteise vastu loopima jääda.

https://en.wikipedia.org/wiki/Half-cock
The purpose of the half-cock position has variously been used either for loading a firearm, as a safety mechanism, or for both reasons.
Kuke poolvinnas asendit on varieeruvalt kasutatud kas relva laadimiseks, kaitsemehhanismina või mõlemal otstarbel.
Kukkedega haavlipüssi juhendis peab ka kirjas olema, et kaitsemehhanismiks on kuke või kukkede poolvinnas asend. Kui mõnel ametnikul tekib küsimus, siis tuleb viidata tehasejuhendile.

Kas klassikalisel haavlipüssil üleüldse kukk poolvinnas saab olla? A la TT püstol?

Kaheraudsel kukkedega Tuula jahipüssil sellist kukkede "poolasendit" vähemalt ei olnud. Kui päästikule ei vajutanud oli kuke edasiliikumine lööknõela poole blokeeritud ja kuke ning lööknõela vahele jäi paari millimeetrine vahe. Jõmpsikana vanaema, vanaisa juures käies sai seda vanaisa "seatapjat" igal võimalusel näpitud see oli nimelt metsavahi ametirelv mis pensionile läinud metsavahile pensionikingiks jäeti.

Tehniliselt võib lahendusi, mis väldib kuke juhusliku löögi lööknõelale, olla mitmeid. Mõni nendest on igal kukkedega püssil kasutusel.
Väliste kukkedeta püssil pole selliseid võimalusi - iga lahtimurdmine vinnastab löökmehhanismi, seetõttu on need püssid varustatud välise kaitseriiviga.

vtl kirjutas:

Dr.Sci kirjutas:Noh, kui relvaraam loetakse oluliseks osaks, miks siis mitte lukuraam? Ja kui sulgur on oluline osa, miks siis kukk ja lööknõel ei ole? Või taandurvedru või gaasikolb (juhul kui ta on konkreetse relva osa)

Euroopa bürokraatide lollus, mis muud. Relvaraam on ju "suur" ja äratuntav osa, millele saab nähtava ja kergesti leitava numbri peale lüüa. Lööknõelale või taandurvedrule on seda pea võimatu teha.
Mis kuradi asi on "sulgur", jääb mulle arusaamatuks.

Dr.Sci kirjutas:Ning selle akustilise relvaga seoses lisandus ikka üksjagu paragrahve, kogu muudatus on 9 lk pikk.

Loen parasjagu 1. seletuskirja ja 2. seletuskirja ja sealt saab pisut selgemaks, mis on akustilise relva ning hoiatus- ja signaalrelva vahe ning miks just akustilisi relvi nõnda kardetakse, et neid võrdsustatakse käsitlemisel tulirelvadega. Dokustaadist selgub ka, et selliseid relvi peaks oletatavasti olema ca paarsada.

PS. URL-e on minu poolt peale postituse esmast ärasaatmist redigeeritud, et tagada kõige pädevamad versioonid.

Niiet need zoraki püstolid mis isegi jahipaunas kui ka relvad.ees müüakse, on ikkagi täna kehtiva seadusega hoiatus ja signaalrelvad, mitte akustilised ??

Sellest seletuakirjast selgub, et kui isegi kellegil on akustiline relv, mis pole regitreeritud ning on ostetud enne 2018 aastat, siis on inimesel aega 2021 aastani, see registreerida.?

tympsa kirjutas:Minu tagasihoidlik arvamus : inimene,kes ütleb,et vajab 4 tulirelva,sellele ei tohi tegelt lubada mitte ühtegi.

Isegi Breivikul oli ainult 2 .

Millest selline meelevaldne järeldus relvade arvu kohta.

No näiteks
1. Väike revolver, mida hea metsajooksule või matkale kaasa võtta. Pakub kaitset hulkuvate ja vihaste koerade vastu.
2. Tavalist mõõtu püstol - hea enesekaitse ja treeningrelv ning IPSC võistlustel osalemiseks.
3. Sileraudne "pumppüss" kodu kaitseks ja või jahil käimiseks.
4. Vintpüss jahiks ja kodu kaitseks

Saimegi neli relva kokku. Kas see inimene siis ei tohiks ühtegi saada sinu meelest?

Tulirelv on suure ohu allikas. Mida rohkem neid on, seda suurem on oht, ka see oht, et keegi kõrvaline pääseb relva kasutama. 4 laaditud relvaga võib ka rohkem kahju teha kui omanikul peaks järsku katus sõitma. Paljud kellatornist tulistajad ja koolitulistajad on varunud endale mitu relva.

Enesekaitseks piisaks täiesti ühest relvast .

jah, kõige rohkem mulle hoopis meeldib Jaapani mudel,kus tsiviilkäibes on tulirelvad äärmiselt piiratud, vaid erandjuhtudel võib pärast väga ranget kontrolli saada jahirelva .

Jaapanis on 127 miljonit inimest, kuid enamikel aastatel on seal vähem kui 10 tapmist tulirelvaga

https://www.nippon.com/en/features/h001 ... -rare.html

Piisab kui need on sõjaväel ja politseil

Jaapanis on teine kultuur ja ajalugu, mida ei saa siia niimoodi üle kanda.
Kas tahab, omagu ühte relva, aga ärgu tulgu ütlema, et teised ei või rohkem omada.
Kurjategijad omavad nagunii täpselt ebaseaduslikke relvi nagu nad soovivad. Alustaks äkki nendest.

Valanguga relvad on nagunii tsiviilis keelatud, samas suudab natuke treenitud inimene ühe püstoliga salvesid vahetadas nii krdi palju kahju teha, et vähe pole. See, et tal on lubatud vaid ühe relva omada, ei pruugi kuidagu riski vähendada.

Ja üleüldse, relv on vaid üks paljudest võimalustest kellegi tapmiseks vigastamiseks. Ainuüksi seaduslike relvade piiramisega ei lahenda probleemi kuidagi. Alati saab kellestki autoga üle sõita või muid vahendeid loominguliselt kasutada. Kultuur, maailmavaade ja vaimne tervis on need, mis määravad.

See aasta on küll juhtunud, aga siiski saab öelda, et seaduslike relvadega kuritööd on olnud Eestis pigem harv nähtus.
Paneme siia kõrvale ka need juhtumid, mis tänu enesekaitse relva olemasolule on jäänud olemata, siis olemegi juba tasakaalus või plussis. Kahjuks need positiivsed juhtumid ei pruugi statistikasse jõudagi, kui reaalselt pauku ei tehta või mõnda ründavat koera hoiatuslasuga peletatakse.

Põhjuse ja tagajärje küsimus. Kas Jaapanis või Inglismaal on vähe tapmisi seetõttu, et seal on inimestel vähe relvi või saavad need riigid enesekaitserelvade kättesaadavust niivõrd piirata seetõttu, et seal on vähe tapmisi?

Loomulikult on tulirelv suurendatud ohu allikas. Iga inimene, kes endale relvaloa on teinud, peab ka temal oleva seadusliku tulirelva kaasaskandmisel ja kasutamisel nii enne, kui pärast võimalike tagajärgede peale mõtlema. Samas on meil tunduvalt rohkem autoõnnetusi. Kas keelame auto omamise ja sõitmise ka ära? Palju suurem oht, kui tulirelva seaduslikult kandev ja selle teadmisega elav seaduslik ja korralik inimene. Iga relva kasutamise pärast hakata relvade ära keelamist nõudma??? Võtaks politseil ka ära. Muidu lasevad veel võimaliku kahtlusaluse pihta. Las olla nuiaga nagu UK-s. Relvavastaste kampaania hakkab jälle pihta. Eestis on ca 50 000 tulirelva eraisikutel. On siis kohe kõik kahtlased ja ohtlikud? Lisaks kindlasti kümned ja sajad ebaseaduslikud relvad, millest ei teata midagi. Kuidas me neid kvalifitseerime?

tympsa kirjutas:Tulirelv on suure ohu allikas. Mida rohkem neid on, seda suurem on oht, ka see oht, et keegi kõrvaline pääseb relva kasutama. 4 laaditud relvaga võib ka rohkem kahju teha kui omanikul peaks järsku katus sõitma. Paljud kellatornist tulistajad ja koolitulistajad on varunud endale mitu relva.

jah, kõige rohkem mulle hoopis meeldib Jaapani mudel,kus tsiviilkäibes on tulirelvad äärmiselt piiratud, vaid erandjuhtudel võib pärast väga ranget kontrolli saada jahirelva .

Kahe püstoliga korraga tulistamist kujutan ette aga nt kahe pumbaga mitte, rääkimata kolme või neljaga. Ei näe küll, et üks hull 100 relvaga saaks oluliselt rohkem kahju teha kui ühega. Mis puudutab eraisiku omandis olevate relvade arvu, siis:
1. Sileraudne lühikese rauaga püss ajujahis koeraga
2. Pika rauaga täismagnum sile linnujahiks
3. 308 vms suurem kaliiber suurulukijahiks
4. 223 vms sarnane rebasejahiks
5. Spordikas kindlasti
6. Mingi püstol, revolver vms eluspüügipuuride puhul kasutamiseks

See on aktiivse jahimehe enamvähem mõistlik komplekt, muidugi võib rohkemgi olla. Tuleb ikkagi aru saada, et relv, kuigi ohtlik, ise ei tapa. Mis siis, kui isik oleks lihtsalt autoga otsa sõitnud?