EV energia ja julgeolek

[Benjy]

Kusjuures, saksamaa tuumajaamade ümber käib ikka veel vaidlus ja pole kindel, et nad tööle jäävad. https://www.reuters.com/world/europe/po ... 022-10-10/

[teeline35]

Gaasiterminaali saaga kokkuvõte;
https://www.err.ee/1608747049/lng-termi ... -14-aastat

LNG-terminali rajamise saaga on vindunud aga juba ligikaudu 14 aastat. Esialgu kavandasid Balti riigid ja Soome terminali rajamist ühiselt ja see pidi valmima Euroopa Liidu kaasfinantseerimise toel.

Toona kerkis teiste huviliste seas Eestis esile ka Pakrineeme Sadama OÜ-ga praegune Alexela nõukogu esimees Heiti Hääl. Pakrineeme Sadamast sai ettevõte, mis nüüd, üle kümne aasta hiljem lisandunud osaniku Infortariga ka Paldiskisse haalamiskaid rajab.

Juba toona hakkas riikidevaheline koostöö murenema, oma plaanis eraldiseisvalt LNG-terminali rajamisest tulid uudised nii Soomest, Lätist kui ka Leedust. Eestis peeti terminali rajamist vaid ühe riigi jaoks liiga kulukaks ja lõpuks pakuti välja ka lahendus rajada terminal mõlemale poole Soome lahte. Kümme aastat tagasi kehtestas Paldiski ka LNG-terminali planeeringu, mille vastu keskkonnaühendused kohtusse läksid.

ülejäänut lugege ise.
Soome Okiluoto 3 seisati;
https://www.err.ee/1608747652/olkiluoto ... i-elektrit

Elektriettevõtte Teollisuuden Voima (TVO) teatas kolmapäeval, et tegemist oli veepumba seiskamise katsega.

Mis see tegi soome elektrihindadega

Isegi hommikul, märgib leht, oli keskmine elektri hind koos käibemaksuga 3,8 senti kilovatt-tunni eest. Kell 10 tõusis hind 26 sendini ja kell 11 oli hind 33,5 senti.

eks viskab meilgi üles.

Kolmandas reaktoris toimuvad endiselt proovitööd. Regulaarse elektritootmisega plaanib TVO alustada detsembris.

Alates septembri lõpust töötas reaktor testrežiimil täisvõimsusel. Olkiluoto kolmas reaktor suudab toota ligikaudu 1600 megavatti.

Neil on mingigi lootus. Meil tuleb valmistuda halvimaks, sest valitsus energiapoliitikat muuta ei taha Eks näis kui peale järgmisi valimisi EKRE valitsust moodustada üritab, kas siis energiapoliitika ka meelde tuleb?

[OLAVI]

... Neil on mingigi lootus. Meil tuleb valmistuda halvimaks, sest valitsus energiapoliitikat muuta ei taha Eks näis kui peale järgmisi valimisi EKRE valitsust moodustada üritab, kas siis energiapoliitika ka meelde tuleb?

Eile oli Vikerraadios: "Intervjuu Eesti Vabariigi presidendiga."
https://vikerraadio.err.ee/1608735364/i ... esidendiga
Kus Meie Riigi 1. mees tunnistas, et oli terminali teemaga küll juba suvel kursis aga "see teema" temasse ei puutu.

Rääkides meie energiajulgeolekust, siis tuginedes avalikele andmetele ei jagu antud gaasistuslaeva ööpäevasest võimsusest, et tagada Soome gaasivajadus suure tarbimisega päevadel (suurema külmaga).
Ehk kui selle laeva võimsusest ei jagu Soomelegi, ega siis sealt meilegi midagi üle ei jää.
Aasta koguvõimsus võib küll olla ilus suur number aga sellest olulisem on "ühe suure energiatarbega (külma) päeva võimsus".

Turuosalistele pakutav võimsus pärast ujuva LNG terminali kasutuselevõttu
12. september 2022

https://gasgrid.fi/en/2022/09/12/capaci ... erminal-2/

Lisatud graafikul on toodud kahe viimase talve Soome tarbimisgraafikud, kus on näha et sellel ajal kui Tallinnas läks temperatuur alla ca -5C, siis selle laeva tootlusest samal ajal ei oleks isegi Soomele jagunud.

[parkija]

Gaasiga on selline seis et selle talve kui erakordset pakast ei tule peaks euroopa kogutud varudega välja tulema , suurem mure pidi olema järgmise 2023 / 2024 talvel hakkama saamisega , eriti juhul kui venemaa euroopasse üldse gaasi ei anna . Senimaani on olnud pidev gaasi juurdevool venemaalt ja varud on olnud piisavad , ehk kolmandik vajaminevast gaasist on tulnud venest .
Kohalikud ettevõtted millised kasutavad tootmisprotsessis maagaasi valmistuvad üleminekuks vedelgaasile .
Olkiluoto 3 peaks uuesti ja seekord pidevat elektritootmist alustama 14. detsembrist .

Ida Virusse kohalike ümberõppeks euroopa liidust lubatud miljonid on seotud praeguse võimuliidu kavaga 2035 põlevkivil töötavad elektrijaamad sulgeda , kas selleks ajaks on meil oma tuumajaam julgen kahelda , istume siis tuuleparkide "vahelduvvoolu" turule jõudmise järjekorras ?

[teeline35]

Gaasi puhul tuleks Paldiski gaasiterminaal riigi garantiidega välja ehitada sellisena nagu Alexela algul plaanis, gaasistamisseadmed maale ehitada. Sellisel juhul saaks vastu võtta vedelgaasi tankereid, millel endal puudub võimekus vedelgaasi gaasistada. See selleks, aga peamine probleem on elektrienergia tootmises valitsev suund liikuda tuule-ja päikesejaamde peale+armetud katsetused akumulatsiooniga, mis ei suuda elektritootmis auke kindlasti katta, aga toetamist vajaks igal juhul!

[teeline35]

Vastutustundlik oleks Balti naabritega läbi rääkida meie piirkonnas elektritootmis defitsiidist. Siis selguks kuidas edasi. Kui läti ja leedu jätkavad pea liiva alla toppimist ja ei taha ise probleemiga tegeleda, siis tuleks mõelda suure võimsusega tuumajaama rajamise peale. Tegelikult tuleks ära otsustada, millest me elektrit tootma hakkame. Tuul ja päike ei kõlba nende ebastabiilsuse pärast. Kas jätkame põlevkivi põletamisega. Sellisel juhul oleksid ikkagi vajalikud ehitada uued vähem saastaval tehnoloogial põlevkivijaamad.Kui tahta süsinikuneutraalselt elektrit toota, siis tuumajaamadele puudub alternatiiv. Fermi jaam või jaamad tulevad liiga hilja ja võimsust vähe kuna tehnoloogia alles arendusjärkus. Olemasoleva tehnoloogia tuumajaam on liiga võimas eesti jaoks, aga Balti ruumi elektritootmis defitsiiti arvestades tasuks meil ehitada küll. Üle ei jääks midagi kõik läheks ära. Tuleb lihtsalt välja mõelda mehhanismid , mis tuule-ja päikeseenergial ei laseks turgu solkida.

[Dr.Sci]

Gaasi puhul tuleks Paldiski gaasiterminaal riigi garantiidega välja ehitada sellisena nagu Alexela algul plaanis, gaasistamisseadmed maale ehitada. Sellisel juhul saaks vastu võtta vedelgaasi tankereid, millel endal puudub võimekus vedelgaasi gaasistada. See selleks, aga peamine probleem on elektrienergia tootmises valitsev suund liikuda tuule-ja päikesejaamde peale+armetud katsetused akumulatsiooniga, mis ei suuda elektritootmis auke kindlasti katta, aga toetamist vajaks igal juhul!

Gaasistamisjaam pole ujuvterminali haalamiskai laadne odavprojekt, ja kui juhtub ime ja peale LNG sildumiskaiga kaasnenud kobarkäkki LHV praegune volikogu annaks rohelise tule, siis järgmiste KOV valimiste järgi paneks uue vallavalitsuse kokku praegune opositsioon. Ja muide, LNG sildumiskai ja planeeritav gaasistaja ei paikne mitte Paldiskis vaid Leetses.

[2korda2]

Rääkides meie energiajulgeolekust, siis tuginedes avalikele andmetele ei jagu antud gaasistuslaeva ööpäevasest võimsusest, et tagada Soome gaasivajadus suure tarbimisega päevadel (suurema külmaga).
Ehk kui selle laeva võimsusest ei jagu Soomelegi, ega siis sealt meilegi midagi üle ei jää.
Aasta koguvõimsus võib küll olla ilus suur number aga sellest olulisem on "ühe suure energiatarbega (külma) päeva võimsus".

Turuosalistele pakutav võimsus pärast ujuva LNG terminali kasutuselevõttu
12. september 2022

https://gasgrid.fi/en/2022/09/12/capaci ... erminal-2/

Lisatud graafikul on toodud kahe viimase talve Soome tarbimisgraafikud, kus on näha et sellel ajal kui Tallinnas läks temperatuur alla ca -5C, siis selle laeva tootlusest samal ajal ei oleks isegi Soomele jagunud.

Graafikul on siis näha, et loetud päevadel 2021 detsembris ületas gaasi tarbimine Soomes 140GWh/d. Tollal oli gaasi hind pregusest veel märksa odavam. Puudujääk siiski suhteliselt lühiajaline - tõstetakse eelnevalt pisut survet magistraaltrassides, kasutatakse lisaks Hamina terminali. Piiri seab eelkõige Pölansi sõlm.
"Meile jätkumisega" on aga selline huvitav asi, et kui Inkoos tuleb maale 140GWh/d, siis pudelikaelaks olevas Pölansi sõlmes tõstab Soome võimsuse 105 -> 135 GWh/d. Aga kuhu läheb 5GWh/d? Äkki lõuna suunas?
Pealegi - nagu juba varem palju kordi öeldud - meie peamine gaasi allikas on lõunas. Siiani on Balticconnector gaasi põhja suunas viinud. Nüüd tekib lõpuks võimalus, et suurel osal ajast hakkab gaas seal ikkagi lõuna poole liikuma - meile sellest tegelikut piisab. Valdava osa aastast hakkavad konkureerima Leedu ja Soome terminalid Incukalnsi täitmise osas (ma kahtlustan, et leedukatel on hinnaeelis). Tiputarbimise aegadel soomlaste terminal katab oma vajadusi ja BC kaudu võidakse osa lõuna poole saadetud gaasist tagasi saada.

Muide, Putin juba õige mureliku näoga kandis ette, et nemad on valmis kohe gaasi tarnima. Pigistab, rsk. Paras. Maksan rõõmuga talvel oma maja kütmise eest mõnisada eur rohkem kui see aitab Mordoril lõpuks lõhki minna.

[mäger]

Ma ei julge küll soomlastelt eelisostuõiguse kaardile panustada. Senised kriiside aastad on väga selgelt näidanud, et niipea kui natuke king pigistama hakkab, on eestlased esimesed, kellel müts silmadele tõmmatakse. Covid-piir jne. Eilses Postimehe analüüsis oli minu jaoks kõige kõnekam see, et soomlased mitmeteks kuudeks praktiliselt lõpetasid eestlastega gaasilaeva osas arutamise ja nii majandusministri kui peaministri sellesisuga pöördumisi lihtsalt ignoreeriti, kuni teema presidendi tasemele jõudis. See ei ole partnerlus.

[Kapten Trumm]

See on kahjuks tõsi, kui omad huvid mängus, lastakse eestlased üle. Pealegi on sellest laevast eestlastele mingi gaasi saamise eriõiguse andmine vastuolus EL konkurentsipoliitikaga, mis nõuab iga hinna eest "võrdseid võimalusi". St sealt gaasi saada on võrdsed õigused kõigil, Poolast Itaaliani ja eestlaste eelistamine toob Soomele kaasa tõenäoliselt mingi rikkumismenetluse ja gaasitrahvid. Sadagu või putleri tuumapomme, "võrdne kohtlemine" peab alati olema

Õnneks on Lätis hoidla kah ja tundub, et niipea külmaks ei lähe ka. Gaas on nii kallis, et iga tervemõistuslik kaugkütja kütab selle asemel põlevkiviõliga. Ehk siis tarbimiskogus saab langema ja mitte vähe.

Ainus loogiline argument kogu selle jama juures on see, et kui laev oleks meil, siis sõltuks Soome ühestainsast torust mitte eriti sügaval Soome lahes.
Meil on põhimõtteliselt kahepoolne toide.

Muidugi välistatud pole ka variant, et soomlased jagasidki meie omadele suvel lubadusi stiilis, et kes ees see mees, aga ise plaanisid algusest peale selle laeva endale krabada.

[Kapten Trumm]

Isegi hommikul, märgib leht, oli keskmine elektri hind koos käibemaksuga 3,8 senti kilovatt-tunni eest. Kell 10 tõusis hind 26 sendini ja kell 11 oli hind 33,5 senti.

Püstitan ühe vandenõuteeooria. Olukord, kus tootmine tuleb hädavaevu toime tarbimise katmisega, on väga soodne manipulatsioonidele.
Kui sul on nt 2 elektrijaama, mis mõlemad on turul ja kui sa tead, et ühe jaama ootamatu ära kukkumine viskab kohe elektrihinna kahekordseks, siis on väga suur ahvatlus tekitadagi mingi "hooldus" või "remont", sest tootes ühe jaamaga võid teenida rohkemgi kui kahe jaamaga. Käive jääb samaks, aga kulud vähenevad (üks jaam ju seisab).

Minu pakkumine on, et me näeme see talv veel palju ootamatuid "hooldusi" või "rikkeid", mispeale elektri hind taevasse tõuseb, konkurentsiametnikud vaatavad näpp suus pealt, riigieelarve tühjeneb toetusteks ja inimesed maksavad oma viimase sukasääre ära.

Augustis toimunu pole mitte mingeid tagajärgi tekitanud - testiti turgu ja reaktsiooni. Nüüd võib julgelt proovida, elektrihind rallib lakke ja keegi hõlma ei hakka

[Some]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12008 ... -maandatud

Eesti gaasitarbijate jaoks saabub gaas LNG-laevadega peamiselt Norrast ja USA-st. Neile laevadele kohta otsivale Eesti Gaasile Hamina terminal eriti muljet ei avalda. Liiga väike. Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik toob esile, et suuri LNG-tankereid ei saa Haminasse viia ja sealne ühendus gaasivõrguga on üsna väike. Tema sõnutsi ei mõjuta Hamina terminal eriti Soome ja laiemalt siinse piirkonna varustuskindlust. Kui võrguühendust suurendatakse, siis saab terminal varustuskindluse tagamises veidi suurema rolli. „Häda korral mingit leevendust see ikka pakub,“ tõdeb ta.


Eesti Gaasile on olulisem see, et neil õnnestus järgmiseks aastaks saada üks võimalus oma LNG-laeva Klaipėda terminalis sildumiseks. Klaipėda terminali kümneaastase perioodi võimsusi jagades ei antud Eesti gaasimüüjatele midagi. Marti Hääle andmetel on Klaipėdas pakkuda veel lühiajalisi slotte ja selleks aastaks jagatakse kuni kuus üksikut slotti. Hääle selgitusel tähendabki see, et kui oled selles pakkumisvoorus edukas, siis saad järgmisel aastal tuua ühe laeva ja kõik. Seejuures pole veel selge isegi see, mis kuus või kvartalis terminali kasutamise võimalus antakse. Margus Kaasik kinnitab, et ühe suure LNG-laeva jagu võimsust Eesti Gaas järgmiseks aastaks Klaipėdasse siiski sai.


Klaipėda terminali uus suund
Aastaid virelenud Klaipėda LNG-terminali äri on nüüd õitsele puhkenud. 2018. aastani oli terminali kasutusmäär stabiilselt kõigest 30%. Veel mullugi oli see 50%. Laevadega LNG tarnimiseks oli huvilisi vähe, sest odavam oli võtta gaasi Venemaalt tulevatest torudest.

Eesti Gaasil õnnestus saada järgmiseks aastaks üks võimalus oma LNG-laeva Klaipėda terminalis sildumiseks.

Nüüd on Venemaalt tulev gaas põlu all ja Klaipėda terminal sai veel endale külge Poolast tuleva gaasitoru (GIPL), mis avas neile uusi turge. Mais tööd alustanud Leedu-Poola gaasitoru pidi täisvõimsuse saavutama oktoobriks. Toru peaks suutma transportida aastas ligi kaks miljardit kuupmeetrit gaasi, mis on 10% Poola aastasest tarbimisvajadusest.

Poolast saab Euroopa gaasituru valitseja

Eesti Gaasi juhatuse esimehe Margus Kaasiku sõnul valitseb järgmistel aastatel Euroopa gaasiturgu Poola.

Kaasiku sõnutsi on Poola hea seisu taga õigel ajal tehtud strateegilised otsused ja tänu sellele nüüd valmiv taristu. Poolal valmis GIPL (toruühendus Leeduga) ja Baltic Pipe Taaniga. Seal on terminal Świnoujścies ning plaanitakse ehitada veel üks LNG-terminal ja ka gaasitoru Norraga. „Selle tulemusena on neil riskid hästi hajutatud ja võimalik varustada peale enda teisigi riike, kellel pole merepiiri ja kes seetõttu ei pääse ise LNG-le ligi,“ selgitab Kaasik.

Uue torujuhtme lisandumist said äsja tunda ka Eesti gaasimüüjad, keda Klaipėda terminalis enam löögile ei lastud. Terminali pikaajalised võimsused said endale Leedu ja Poola ettevõtted. Toru, mis võiks suurendada meie varustuskindlust, liigutab gaasi hoopis teises suunas. Gaas liigub Leedust Poola poole, sest Euroopas on võimalik see suurema kasuga maha müüa.

Gaas hakkab teist pidi liikuma, kui oleme valmis energianäljas Poola, Saksamaa ja Slovakkia tarbijaid üle maksma. Aga Hääle sõnul oleks see meie tarbijale kõigist lahendustest kõige kallim. Ka Kaasiku kinnitusel on odavaim osta gaasi ise LNG-laevaga. Torugaasi Euroopast tuues tuleb maksta piiritasusid ja vahendajate kasumit, mis teeb gaasi kallimaks.

Hmm, paistab, et Klaipeda LPG terminaliga Läti ja Eesti eriti arvestada enam ei saa... Kas Baltic Connectori läbilase on piisav nii Eesti kui Läti gaasiga varustamiseks?

[Some]

Valitsuse pressikonverentsilt:

Küsimus ERR-ist: kuidas see täpsemalt töötab, et Eestil on eelispääs Soomes paikneva laeva LNG-varudele? Konkurentsiamet ütleb, et selline õigus on EL seaduste j lepingutega vastuolus. Kuidas saab see olla kooskõlas regulatsioonide jms?

Kallas: arutame seda küsimust kell kaks, pole enne seda valmis vastama.

Mida see veel tähendab?

[Kriku]

https://www.err.ee/1608748852/konkurent ... emaatiline

[Kapten Trumm]

Skandaal võtab pöördeid
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1200 ... -oma-laeva

Kui see peaks tõsi olema, oleks ikka väga mage lugu. Taavi Aas "ei mäleta" nagu poliitik kunagi. Asi lõhnab selle järgi, et poliitikud käkkisid jälle.

Alexela juhataja Marti Hääl selgitas Ekspressile, et juunis said nad palve oma ujuvterminali siia mitte tuua. Säärase palve esitasid toonane majandusminister Taavi Aas, gaasivarustuse eest vastutava riigifirma Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi ning majandusministeeriumis energeetikateemadega tegelev asekantsler Timo Tatar. Nad väitsid, et sel juhul ei saa sama kai ääres seista teine, 291 meetri pikkune laevamürakas, mille pidi rentima Eleringi ja Soome gaasivõrgu Gasgrid ühisettevõte.

Hääl kordas seda väidet ka Facebookis. Ta mainis ühes kommentaaris, et „juunis paluti meil FSRU (ehk ujuvterminal - Ekspress) ära öelda, et teenindada Paldiskis Soome laeva“.

„Mina seda küll ei mäleta,“ ütles Aas Ekspressile. „Juunis ei olnud ma isegi enam minister. Sellest rääkisime küll, et nad peaksid soomlastega läbi rääkima, kuidas kaid kasutada.“

Taavi Veskimägi märkis, et ujuvterminali teema ei puudutanud Eleringi üldse, sest tema juhitava ettevõtte ülesanne on hoopis rajada toruühendus kai ja gaasivõrgu vahele. „Seda me teeme ja novembri lõpuks on see ühendus maailmarekordilise kiirusega valmis ehitatud,“ ütles Veskimägi.

Elering suhtus kai ehitamisse hoopis kui omalaadsesse kindlustuspoliisi või viimasesse päästerõngasse. Seda saab kasutada häda korral samamoodi nagu Kiisa tagavaraelektrijaama, mis pannakse tööle vaid siis, kui Eesti riiki ähvardab suuremat sorti elektrivooluta jäämine.

Riikidevaheline memorandum, mille allkirjastasid aprilli lõpus Taavi Aas ja Soome majandusminister Mika Lintilä nägi ette, et ujuvterminali tarbeks rajatakse kaid mõlemale poole Soome lahte ja edaspidi hakkab laev seisma Inkoos (Ingå). Erandiks pidi saama eesolev talv, kus laev töötanuks selle kai ääres, mis valmib varem.

Eesti eraettevõtjad tulidki lootsid teenida tulu Pakrineeme kai kasutamisest ja selle kaudu gaasi sisse toomisest. Läks aga teisiti.

Alexela tõotas kai ehitada oktoobri lõpuks.

Soomlased ütlesid, et nad saavad oma kai valmis alles tuleval aastal.

Eesti eraettevõtjad tulidki riigile vastu ja jätsid oma äriplaani realiseerimata. Nad lootsid teenida tulu Pakrineeme kai kasutamisest ja selle kaudu gaasi sisse toomisest.