Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[Kurjam]

Niipalju siis "pagulaste" hajutamisest

http://uueduudised.ee/video-kolmandik-p ... llinnasse/
Ütle veel, et meile ei valetata.

[ruger]

Kuidas pagulaste tulek on mõjunud Austrias. Kui 2015 august oli (käsituli)relva loa soovijaid Austrias alla kümne siis oktoobris oli relvalubade soovijaid sadu. Tulirelvade ostujärjekord on Glock püstoli puhul 4 kuud...

In August for example less than 10 people obtained a licence to keep a pistol at home for self-defence, whereas last month in October the figure was in the hundreds.

Gun dealers in the Alpine Republic said shotguns, which do not need a licence, have been sold out for months, but a check reveals that now even licensed guns like the iconic Glocks, which have been made in the country since 1981, are only available after a four-month or more waiting list, something which was unheard of until the refugee crisis happened.

http://www.mirror.co.uk/news/world-news ... se-6948189

[Kasutajanimi]

Austria integratsiooniministri jutust.

Oleks muidugi tore, kui akf wk2 ise allikale viitaks ja oma ksf-ide aega niimoodi säästaks.

Seal oli kõrval kohe teine, natuke vanem artikkel islami teemal.
http://www.thelocal.at/20151126/sharia- ... nd-germany
Üks endine moslem kes hakkas iseenda eest mõtlema.

Ükspäev ma leidsin youtube'is hunniku videosid erinevate eks-moslemite poolt kes julgustasid teisi ka islamist lahti ütlema. Aga sealsamas kõrval oli ka hunnik islamivideosid, mis pmst ütlesid et enese katsumine on patt ja muud mida võiks samahästi omistada mingitele kesk-lääne kristlaste sektidele. Pole ime, et mõnel habe sügelema hakkab selle peale.

e: austria relvaostubuumi artiklist:

...and surprisingly there are also a large number of policemen coming along who want private guns for their own homes and families."

politseinikud käivad tänavatel, seega teavad mis toimub, ilmselgelt.

[Kriku]

Donald Trump ütles millalgi, et Londoni politsei ei julge linnas igale poole minna. See on põhjustanud elava diskussiooni politseinike osavõtul.

[Martin Herem]

Kurjam, Su link on maha võetud?

[Lemet]

Kurjam, Su link on maha võetud?

Mina näen küll...

[kana tagumik]

Kurjam, Su link on maha võetud?

Onsaanud teatavaks, et vähemalt kolmandik pagulastest võidakse suunatakse elama Tallinnasse, kuna siin on väidetavalt parim koht, kuhu võõramaalased sobituksid nii infrastuktuuri kui ka töökohtade mõttes. Pealegi pole ülejäänud omavalitsused nõus või võimelised väga palju immigrante vastu võtma. Tallinna abilinnapeale Mihhail Kõlvartile see plaan ei meeldi. Edasi vaadake juba TV Seitsmesed videost…

UU/ TV3 Seitsmesed

Noja videos räägib sellest et umbes 150 korterit on pagulaste üürimiseks leitud ja "suuremates asustatud punktides", pagulasel pole õigust elukohta valida, niikaua kui ta elab tasuta pinnal ( 2 aastat). Ise võib oma taskul üürida kus tahes. Talna linnaametnikud ütlevad ka tv3 videos otse välja, et varem või hiljem kolib enamus pagulasi niiehknii Talnasse.

[Kasutajanimi]

Otsus tallinna paigutada on loogiline, no kust kohast leiaksid nad maakohtades üldse töökoha kui juba kohalikud maapiirkondadest lahkuvad.

Donald Trump ütles millalgi, et Londoni politsei ei julge linnas igale poole minna. See on põhjustanud elava diskussiooni politseinike osavõtul.

Seda on raske uskuda, et UK-s ei julge politsei minna kusagile. Reakoosseis ei kanna neil ju ikka veel relvi. Taserid on muidugi. Ning Donald Trump tavaliselt ei tea millest ta räägib.

edit: "A Lancashire Police officer told MailOnline: 'There are Muslim areas of Preston that, if we wish to patrol, we have to contact local Muslim community leaders to get their permission'. "
Nojah siis.

[Kurjam]

Ehk lõpetaks need muinasjutud pagulaste töökohtadest. Siin väike jutt nende oskustest ja haridusest

http://uueduudised.ee/karm-tode-65-prot ... oskamatud/

Mis tööd sellistele anda oleks? Loomaaeda kaamlisitta koristama?

[sadist]

Mis tööd sellistele anda oleks? Loomaaeda kaamlisitta koristama?

Riigiametitesse lubati panna ju
Nagu peale II MS siia tulnud venelased.

Elu läheb huvitavamaks, elu läheb lõbusamaks

[aest]

Milleks peavad tuumafüüsikud ja ajukirurgid olema võimelised lugema-kirjutama?

[Kasutajanimi]

Mis tööd sellistele anda oleks? Loomaaeda kaamlisitta koristama?

Jah.

e: aga küllap nad üritavad esimesel võimalusel rootsi minna nagunii. : ) loogiline ju, kui rikas riik nagu taani langetas toetuseid poole võrra ning kõik hakkasid pigem rootsi tunglema
e: Eriti rõhutud on afganistanis 16-aastased, aga 19-aastastel pole vist häda midagi... (vt. ülemine pilt)
https://mobile.facebook.com/story.php?s ... 1639713503

[Kriku]

Johannes Kert: Euroopa Liit vajab tulevikus kindlasti ühiseid relvajõude

Käesoleval aastal erakorraliseks paisunud pagulaskriis dikteerib Euroopale uued arengud. Selleks, et säilitada või isegi taastada kohati kõikuma löönud Schengeni piiriületussüsteem, on vältimatult vajalik asuda kontrollima Euroopa välispiire. Senise Euroopa Liidu piirivalveagentuuri Frontex jõupingutused on osutunud ebapiisavateks. Ühise Euroopa välispiiride piirivalve moodustamine teeks senisest oluliselt hõlpsamaks võimaluse moodustada vajadusel raskuspunkte piirilõikudes, millele on suurem ebaseaduslik immigratsioonisurve ja kaasata ning koordineerida teiste ametkondade võimekusi (näiteks laevastikud, luure ja logistika) vajalikeks täiendavateks jõupingutusteks perioodidel, mis erinevad tavapärasest.

Ka Euroopa relvajõudude mõte ei ole kaugeltki midagi uut. Üheksakümnendate aastate lõpus kõlas NATO Washingtoni tippkohtumisel Euroopa riikide idee Euroopa Liidu kaitsedimensiooni loomisest juhuks, kui on vaja lahendada Euroopa lähinaabruses tekkivat kriisi ning USA on parajasti sidunud oma ressursi ning poliitilise tähelepanu kriisireguleerimiseks kusagile mujale.

Endise Jugoslaavia lagunemissõjad on andnud eurooplastele kogemuse, et konflikti on võimalik summutada vaid USA sekkumisel. 2003. aastal loodi Soome kindral Gustav Hägglundiga eesotsas Euroopa Liidu sõjaline komitee ja staap selle teenindamiseks. Peagi tekkisid ka riburada pidi Euroopa Liidu operatiivstaabid kuues riigis ning valmis lahingugruppide kontseptsioon. Ka Eesti on kaasa löönud näiteks Põhjala lahingugrupis ja Euroopa Liidu missioonidel Malis ja Kesk-Aafrika Vabariigis. Euroopa Liidu lahingugrupid on seisnud küll peaaegu kasutuseta, kuid on olnud kohati heaks kaitsekoostöö ja treeninguplatvormiks Euroopa Liidu riikide vahel, kellest osa kuulub NATO koosseisu ja teised mitte.

Tegelike Euroopa Liidu huvisid tõsiselt puudutavate kriiside esilekerkimine liidu lähinaabruses Põhja- Aafrikas, Lähis-Idas, Süürias ning endise Nõukogude Liidu aladel Georgias ja Ukrainas on näidanud, et Euroopa Liit ei ole endale võetud ülesannete ja kohustustega senise kaitsestruktuuri tingimustes kaugeltki hakkama saanud. Ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on väljendanud oma kriitilisust Euroopa Liidu kaitsevalmiduse ja suutlikkuse osas ning öelnud välja Euroopa Liidu ühiste relvajõudude loomise idee. Sellele ideele on kuulda olnud nii toetushääli (Saksamaa kaitseminister) kui ka teravat kriitikat (Ühendkuningriikide seisukoht). Tõsisemad selleteemalised arutelud ja arengud on aga edasi lükkunud, võib-olla jäänud ootama senisest oluliselt valusamaid kogemusi.

Uues julgeolekupoliitilises olukorras on vaja murda välja traditsioonilistest mõttemudelitest ja asuda mõtlema Euroopa ühistele relvajõududele ning Euroopa Liidu astumisele NATO täisliikmeks. Selline areng annaks järsu tõuke suuremaks standardiseerituseks, oluliselt optimaalsema kaitsealase ressursikasutuse Euroopa sees ning senisest operatiivsema otsustusmehhanismi. Otsustuslaua taga istuksid seejärel ühelt poolt Atlandi ookeani Euroopa Liit, Norra ja Türgi ning teiselt poolt USA ja Kanada.

NATO autoriteet ja võimekus saavutaksid uue globaalsetele väljakutsetele senisest enam vastava taseme. Euroopa Liidust tekiks USA-le lõpuks enam-vähem võrdne julgeolekupartner kõigis strateegilistes suundades ja lõppude lõpuks suudaks Euroopa senisest võimekamalt ja loodetavasti ka targemalt tagada stabiilsust meie ümber ning vältida põgenikevoogu.
Mõistes kõikvõimalikke vastuargumente, mis loomulikult lükkavad protsessi edasi, siis usun siiski, et Euroopa Liidu relvajõud moodustatakse 2030. aastatel, kui kriiside arengud ei sunni seda tegema varem.

Kriku rõhutus.

[Kriku]

Rootsi immigratsiooniminister: "Rootsi on piir käes. Taanil mitte." Lahe, et võetakse endale õigus kuulutada, et kõik teised peavad ennast samamoodi "viimsele piirile" ajama. Alternatiiv on muidugi ka valus - möönda, et 1973. aastast peale on aetud idiootlikku poliitikat, mis pidigi halvasti lõppema. Taanlased umbes nii vastasidki:

Danish PM Lars Løkke Rasmussen responded by telling the Swedes that they should focus on their own issues.

“It’s not up to the Swedes to judge Danish immigration policies,” Rasmussen told Danish network TV2 News.

“Denmark and Sweden have rather different immigration policies, that’s been the case for generations. And that’s also why the Swedes have the problems that they have right now. And what our limit is, that’s something that is defined in Denmark and not by the Swedes,” the PM added.

[Kriku]

Ahto Lobjakas on põhiseadusest konflikti üles leidnud ja teab muidugi ka lahendust:

Eesti väljakutse on teadvustada ja lahti mõelda enda jaoks see konflikt, mis sisaldub meie põhiseaduses ja üha enam näib hägustavat ametlikku inimõiguspoliitikat. Kui põhiseaduse preambul kohustab riiki koos oma demokraatia ja õigusinstitutsioonidega teenima rahvust ehk üht priviligeeritud kogukonda, siis põhiseaduse alusväärtused, nagu need on mõistetud riigikohtu poolt, dikteerivad selgelt vajaduse austada demokraatiat, õigusriiki ja rahvusvahelist õigust puhaste printsiipidena.

Lahendus, igas ajaperspektiivis, saab olla vaid inimõiguste/õigusriigi täieliku autonoomia kindlustamine riigitegevuse teoorias ja praktikas ning selle sõltumatuna hoidmine kogukondlikest imperatiividest, ükskõik kui demokraatlikult või rahvusvahelise õiguse norme teenivaina neid ka ei esitataks.

Enamik kitsaskohti, kui mitte kõik, millele käesolevas aastaraamatus osutatakse, on mõistetavad just selle pinge ja võitluse kontekstis. Vähemusrahvuste õigused, õiglane kohtupidamine, õigusnõustamise piisav kättesaadavus, tippametnike määramise depolitiseerimine, igasuguse diskrimineerimise välistamine, ametivõimude ennetav empaatia vähemusprobleemide osas (olgu need soolised, seksuaalsed või kultuurilised), poliitiline (õigusriiklik ja demokraatlik) kontroll julgeolekuasutuste üle, sallivuse piiride kodifitseerimine võõraviha kriminaliseerimiseks – kõik see kuni (täna nii aktuaalse) põgenike ja varjupaigataotlejate humaanse kohtlemise ja nendele adekvaatse õigusabi kindlustamiseni välja on osa sellest probleemistikust.

Kahjuks jätab ta ütlemata, milles täpsemalt ülalloetletud probleemid seisnevad või kuidas need on seotud põhiseaduse preambulaga. Ühelt poolt, igasugune ebavõrdsus, mida võib tuletada näiteks riigikeele olemasolust või siis imperatiivist, et Eesti Vabariigi eesmärk on just nimelt eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine, ei tähenda veel inimõiguste rikkumist. Teiselt poolt on raske mõista, mismoodi ülalnimetatud eesmärk näiteks õiglast kohtupidamist või tippametnike määramise depolitiseerimist mõjutab. Isegi kui möönda, et õiglase kohtupidamisega on märkimisväärseid raskusi, milline väide on vähemalt vaieldav.

Ehk siis, järjekordne murelik kodanik näib olevat enda jaoks välja mõelnud, kus on kõige kurja juur (seekord siis põhiseaduse preambulas). Nagu tavaliselt kõige halva ühele algpõhjusele taandamisel, on ka tema raskustes oma teesi põhjendamisel. Aga pole hullu - seda võib ju kompenseerida rohke võõrsõnade kasutamisega...