Ma ei arva, et lennukite ülalpidamine välistaks automaatselt kõik muud asjad! Pigem annab see ühte-teist olulist juurde. Meil pole hetkel korralikku õhutõrjet ja see teema on mitmekihiline nagu sibul. Kaitse madalalt lendavate objektide vastu - selleks on meil Mistraale ja kahureid-kuulipildujaid. Pole keskmaa õhutõrjet, mis kaitseks lennukite eest - Grippen sobiks sellesse rolli, pole kaitset ballistiliste rakettide eest nagu Iskander, selle vastu Grippenist abi pole. Oletame, et ostame midagi BUK-i laadset keskmaa õhutõrjeks, aga see Iskanderi vastu ikka ei päde, see aitaks ainult TU-de, SU-de ja MIG-de vastu. Kui kiiresti on võimalik BUK paigutada järgmisse kohta ringi? Liigub see süsteem keskmise kiirusega umbes 50 km tunnis, kui kiiresti Grippen ümber paikneb kui on vaja mingit olulist objekti mujal kaitsta?
Kuidagi oleks vaja neutraliseerida lendavad radarid - Grippen kannab Metoori, mille lennukaugus on 320 km ja teeb sellega A50 elu põrguks, sest A50 suudab lahingut juhtida ainult kuni 230 km kauguseni. Meteor sobib ka tiibrakettide vastu, ehk näiteks Kalibri kasutamine on raskendatud.
https://en.wikipedia.org/wiki/Meteor_(missile)
Seega õhutõrjes on erinevad relvad erinevatel eesmärkidel ja pole ühte universaalset relva, mis sobiks igaks elujuhtumiks, lennuk on sellistele vastandlikele nõudmistele kõige lähedasem vahend!
Grippenid ei vaja ka keskmaa õhutõrjet oma eksisteerimiseks, sest rootslased hajutavad oma lennuväe olukorra tekkimisel koheselt maanteedele laiali ja need on pidevalt muutuvad asukohad, hooldusmeeskond lihtsalt sõidab oma autodega järgmisse kohta, kus tankimine ja hooldamine toimub, see kestab 10 min ja siis on positsiooni vahetus järgmisse kohta. Mingit keskmaa õhutõrjet nad endaga ilmselt kaasas ei vea.
Iskanderi kasutamiseks peab olema teada asukoht kuhu seda lasta ja liikuvaid õhu ja maamärke sellega ei taba! Seega see väide, et me oleme Iskanderi teguvusraadiuses on õige ja ebameeldiv fakt, aga need relvad ei ohusta Grippenit. S300 ja S400 sobivad muidugi Grippeni jahtimiseks, aga need näevad Grippenit alles siis, kui see piisavalt kõrgel maapinnast on. A50 mis on kõrgel näeks Grippenit muidugi kohe peale õhkutõusmist, aga Grippenil on selle vastu olemas jällegi ravim nimega Meteor.
Meil pole täna rannikukaitset - Grippen oleks samuti laevadele suureks ohuks ja ma ei saa kuidagi aru sellest, miks me peaksime Grippenite pärast oma laevadele õhutõrjet paigaldama hakkama. Seda oleks põhimõtteliselt kindlasti vaja, aga mitte Grippeni jaoks.
Mingeid erilisi varulennuvälju Grippen ei vaja, kasutada võib kõiki olemasolevaid Eesti lennuvälju, lisaks on sobivat maantee asfalti, kuhu maha tulla ka sadu kilomeetreid. Rootsis on hooldusmeeskonnas 5 ajateenijat + paar elukutselist spetsialisti, kogu see masin on disainitud selleks, et seda välitingimustes hooldada!
Tõsi on muidugi see, et lennuväge saab kiirelt mujalt kohale tuua ja liitlased on loodetavalt ka õigel ajal kohal, aga mis saab siis, kui vastasvõistkond organiseerib Euroopas või selle lähiümbruses veel lokaalseid konflikte ja enamik Nato Euroopas asuvast lennuväest tegeleb sellega ja USA lennukid on hõivatud mingi araabia jamaga? Natol on küll koguseliselt rohkem lennukeid kui Venemaal, aga seda ainult tänu USA lennukite suurele arvule. Kui need kusagil mujal hõivatud on, siis on lugu kohe palju viletsam. Kümmekond alaliselt Eesti asuvat Grippenit teeb lihtsalt vastasvõistkonna planeerimise hoopis keerulisemaks, nende etteaste oluliselt kallimaks ja rohkem aega nõudvamaks ja ostab meile lisaaega, mis annab võimaluse ka reaalselt appi tulla olukorras, kus Nato kiirreageerijad on kusagil mujal mingit jama lahendamas.
Me võime küll arvata, et ega Venemaa ei suuda korraga mitut sõda pidada, aga unustame selle, et ega ta alati ei peagi ise sõdima, piisab kui ässitada kedagi teist ülesse, ta võib korraldada näiteks Kreeka-Türgi konflikti, koos sellega, et Iraan ründab Iisraeli ja Saudi-Araabia on ka mingis jamas mida ameeriklased peavad oma lennukikandjatega lahendama minema. Kui palju oleks Ämaris Nato hävitajaid, kui oleks käimas uus operatsioon Kõrbetorm? No oleks vast 2-3 tk. Mis relvastusega nad oleksid? Võib-olla oleksid seal Rumeenia Mig 21, mida Kõrbetormi jaoks kasutada ei saa... Mis sellest kasu oleks?
Mida Grippen juurde annaks:
* Laevade ja maamärkide vastu kuni 250 km RBS-15
https://en.wikipedia.org/wiki/RBS-15
* Kaugel asuvate õhumärkide vastu Meteor kuni 320 km
https://en.wikipedia.org/wiki/Meteor_(missile)
* Lennukite vastu Sidewinder
https://en.wikipedia.org/wiki/AIM-9_Sidewinder
või IRIS-T
https://en.wikipedia.org/wiki/IRIS-T
* Maamärkide vastu AGM-65
https://en.wikipedia.org/wiki/AGM-65_Maverick
* Lisaks laserjuhitavad pommid ning luurevõimekuse kasv
https://en.wikipedia.org/wiki/LITENING ning elektroonilise sõja võimekus, ehk Grippen suudab segada vastase sidet nii nagu teeb seda näiteks Krasuha!
https://en.wikipedia.org/wiki/Krasukha_EW_System
Kõik need lisad ilmselt maksavad rohkem kui lihtsalt lennuk, aga see võimelkus mis juurde tekib on muljetavaldav, sest me saame siis kontrollida ka naabri territooriumi, mida me täna ise teha ei suuda.
Minumeelest annab see meile nii kesk- ja kaugmaa õhutõrje võimekuse, kui ka laevade tõrje võimekuse ja see teeb ka igasuguse liitlaste abi saabumise palju tõenäolisemaks.
