See et Euroopas on sood-rabad kadunud ja jõed sängidesse aetud ei ole mingi röövelliku loodusreostuse teema vaid puhtalt asustustiheduses kinni. Oleks Eestis Belgia asustustihedus poleks meil ka neid soid rabasid ammu. Eesti asustustihedus on ikka täiesti olematu, sama is KirgiiziasKilo Tango kirjutas:See on väike detail. Kui kusagil oli NSVL mahajäämus Läänest 80-datel eriti suureks kärisenud, siis loodushoid oli seda kindlasti.Lemet kirjutas:Kas 80-ndatel enam seda rebasesaba oma haisuga oli, see vist likvideeriti kuskil 70-ndate lõpupoole
Kas N Liidus oli ka midagi head?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Mälu värskendamiseks...
http://politobzor.net/show-307-namedni- ... 2-god.html
...aasta 62. Alates aastavahetuse "Kutsuvast tulukesest" Tšerkassõ näljamässuni, porutšik Rževskist termotuumarelva uute näidiste loomise eest saadud Sotsialistliku Töö Kangelase aunimetuseni. Mille kohta ka avalikult teada anti. Otsing "Намедни. Наша эра." peaks tuubist andma kätte ka teised aastad.
Edit:
http://www.youtube.com/watch?v=nUkC6grffS4
			
			
									
						
							http://politobzor.net/show-307-namedni- ... 2-god.html
...aasta 62. Alates aastavahetuse "Kutsuvast tulukesest" Tšerkassõ näljamässuni, porutšik Rževskist termotuumarelva uute näidiste loomise eest saadud Sotsialistliku Töö Kangelase aunimetuseni. Mille kohta ka avalikult teada anti. Otsing "Намедни. Наша эра." peaks tuubist andma kätte ka teised aastad.
Edit:
http://www.youtube.com/watch?v=nUkC6grffS4
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Hetkel Kukul külas olev kirjanik Mihkel Mutt tõdes, et kui nõukogude ajal sai kirjanik oma romaani eest saadava rahaga osta auto, siis tänapäeval saab ta selle eest heal juhul neli paagitäit bensiini. Eks igaüks ise võtab otsustada, oli see loovinimeste tasustamine Nõukogude Liidus parem või halvem kui tänasel päeval.
			
			
									
						
							Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
See jutt on nüüd küll pullikaka või on Mutt nii halb kirjanik lihtsalt.Lemet kirjutas:Hetkel Kukul külas olev kirjanik Mihkel Mutt tõdes, et kui nõukogude ajal sai kirjanik oma romaani eest saadava rahaga osta auto, siis tänapäeval saab ta selle eest heal juhul neli paagitäit bensiini. Eks igaüks ise võtab otsustada, oli see loovinimeste tasustamine Nõukogude Liidus parem või halvem kui tänasel päeval.
Nii palju kui meediast on kuulda olnud, siis näiteks Hargla ja Kivirähk teenivad oma raamatutega väga hästi ja sopakateks ei saa neid ka lugeda. Samuti Mihkel Raud on kah kenasti teeninud.
Äkki Tahtis Mutt öelda, et vene ajal piisas Kirjanike Lidu liikmeks olemisest, siis võisid kirjutada sellise raamatu, mida keegi lugeda ei tahtnud, aga pappi sai ikka.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
No aga kes keelab lugupeetaval ise kuulamast...See jutt on nüüd küll pullikaka või on Mutt nii halb kirjanik lihtsalt.
http://podcast.kuku.ee/
Ja et Mutt on halb kirjanik...maitseasi loomulikult, aga kriitikud on võtnud Mutti siiski korduvalt hinnata. Seda muuhulgas Tuglase novelliauhinnaga 1981. ja 2008. aastal, riikliku auhinnaga(Smuuli-nimelise preemia) 1986. aastal lastekirjanduse eest, Vilde kolhoosi preemiaga parima ajaloolise romaani eest 1994. aastal, Aleksander Kurtna nimelise parima näidendi tõlkeauhinnaga 1987. aastal, kultuurkapitali žanripreemiaga esseistikas 2001. aastal. Lisaks riiklikud kriitikapreemiad teatrikriitika eest 1983., 1988. ja 1994. aastal, Teatriliidu aastapreemia kriitikas 2001. aastal ning Avatud Eesti Fondi Koosmeele auhinna 2001. aastal. Postimehe Jannseni-nimelise aastatunnustuse osaliseks sai Mutt 2008. aastal. Nii et vast päris grafomaaniga tegu siiski pole ja kirjanduse osas võtaks ma mainitud isandat siiski rohkem usaldada kui kaasfoorumlast mx-i
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Tänud Lemet, ma tean väga hästi kes kodanik Mutt on. Eks tema tippaastad jäid küll nõuka aega.Lemet kirjutas:No aga kes keelab lugupeetaval ise kuulamast...See jutt on nüüd küll pullikaka või on Mutt nii halb kirjanik lihtsalt.
http://podcast.kuku.ee/
Ja et Mutt on halb kirjanik...maitseasi loomulikult, aga kriitikud on võtnud Mutti siiski korduvalt hinnata. Seda muuhulgas Tuglase novelliauhinnaga 1981. ja 2008. aastal, riikliku auhinnaga(Smuuli-nimelise preemia) 1986. aastal lastekirjanduse eest, Vilde kolhoosi preemiaga parima ajaloolise romaani eest 1994. aastal, Aleksander Kurtna nimelise parima näidendi tõlkeauhinnaga 1987. aastal, kultuurkapitali žanripreemiaga esseistikas 2001. aastal. Lisaks riiklikud kriitikapreemiad teatrikriitika eest 1983., 1988. ja 1994. aastal, Teatriliidu aastapreemia kriitikas 2001. aastal ning Avatud Eesti Fondi Koosmeele auhinna 2001. aastal. Postimehe Jannseni-nimelise aastatunnustuse osaliseks sai Mutt 2008. aastal. Nii et vast päris grafomaaniga tegu siiski pole ja kirjanduse osas võtaks ma mainitud isandat siiski rohkem usaldada kui kaasfoorumlast mx-i
Aga rahast - näiteks Mihkel Raua teose Musta Pori näkku tiraazh oli 34500. Raamatu müügihinnad vahemikus 15-20 eur. Eks nüüd võib ise arvudega mängida, kas saab auto kätte või mitte.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ei ole mahti olnud seda Kuku saadet kuulata, kuid küllap Mutt selle repliigiga tegi vihje oma viimasele raamatule - seal see muu sisu sees suht läbiv teema.
			
			
									
						
										
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Oleneb autost. Üldiselt ei saa. Kirjastused maksid autoritele nende loomingu eest krooniaja lõpupoole vahemikus 25-40 000 krooni, vaevalt see number euroajal märkimisväärselt suurenenud on. Ja teiseks on selline trükiarv tänases Eestis üpris haruldane. Pigem kipuvad need numbrid jääma sinna paari tuhande juurde.Aga rahast - näiteks Mihkel Raua teose Musta Pori näkku tiraazh oli 34500. Raamatu müügihinnad vahemikus 15-20 eur. Eks nüüd võib ise arvudega mängida, kas saab auto kätte või mitte.
http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arv ... d=65365232
Aga üldiselt on foorumil mitmeid kirjastamisega tegelevaid kodanikke, kes oskavad tänasest seisust ses osas vast täpsemat infot jagada
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
			
						- Kapten Trumm
 - Liige
 - Postitusi: 44128
 - Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
 - Kontakt:
 
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kivirähk ja Raud on tõsiseltvõetavad kirjanikud?Nii palju kui meediast on kuulda olnud, siis näiteks Hargla ja Kivirähk teenivad oma raamatutega väga hästi ja sopakateks ei saa neid ka lugeda. Samuti Mihkel Raud on kah kenasti teeninud.
Mulle sai kooliajast selgeks, et tegijad on Smuul, Kross, Traat jne.
Mitte mingid kommertsraamatute produtseerijad...
Maalikunstis on lausa omaette termin nende kohta, kes maailvad seeriatootmise korras piltide müümiseks.
See ju teebki kirjutajast kirjaniku ja pintsliliigutajast kunstniku, et tegevuse eesmärk pole raha teenimine.
Süvakultuur ei saagi olla isemajandav raamatute müügist.
Raamatute müügist isemajandavad vaid kommertsraamatud - a'la "Kamasutra igaühele"
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
MIs sellel Kivirähul viga on? Sa võiks ise veidi ennast harida. Sinu toodud näidetest on Smuul kõige ehtsam ajaviitekirjandus.
Veidi Kivirähu tunnustusi:
1993: Lutsu huumoripreemia
1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia
1998: Friedebert Tuglase novelliauhind
2000: Tammsaare romaanipreemia
2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind
2004: Valgetähe V klassi teenetemärk
2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia
2006: Nukits – parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid")
2008: Nukits – parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte")
2008: Eesti ulmeauhind Stalker – parim algupärane raamat[2]
2010: Nukits – parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad")[3]
2011: Läti Janis Baltvilksi lastekirjanduse preemia[4]
See on täiesti ajast ja arust je debiilne mõtteviis, et kunstnik peab olema näljas ja kaltsudes ja almustest elama, alles siis on ta õige kunstnik.
Aga eks sa võid seda oma lemmikteost "Kuidas karastus teras" edasi lugeda.
			
			
									
						
							Veidi Kivirähu tunnustusi:
1993: Lutsu huumoripreemia
1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia
1998: Friedebert Tuglase novelliauhind
2000: Tammsaare romaanipreemia
2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind
2004: Valgetähe V klassi teenetemärk
2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia
2006: Nukits – parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid")
2008: Nukits – parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte")
2008: Eesti ulmeauhind Stalker – parim algupärane raamat[2]
2010: Nukits – parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad")[3]
2011: Läti Janis Baltvilksi lastekirjanduse preemia[4]
See on täiesti ajast ja arust je debiilne mõtteviis, et kunstnik peab olema näljas ja kaltsudes ja almustest elama, alles siis on ta õige kunstnik.
Aga eks sa võid seda oma lemmikteost "Kuidas karastus teras" edasi lugeda.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kivirähk Kivirähuks, aga Mihkel Rauda kunstnikuks pidada...Kojamees Tihhon leidis jah, et mõnele on mära kah pruut, aga ikkagi. Sama edukalt võiks ju Kroonikat tõsiseltvõetavaks teadusajakirjaks pidada.
			
			
									
						
							Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Aga ongi ju. Meditsiiniajakiri ikkagi. Laiadele töötava rahva massidele.Sama edukalt võiks ju Kroonikat tõsiseltvõetavaks teadusajakirjaks pidada.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
			
						Stellung halten und sterben!!
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Mnjah, Horisondi trükiarv on Kroonika omast tõepoolest märkimisväärselt väiksem. Kahjuks.
			
			
									
						
							Loodetavasti julgeb sedapalju lennulise avalduse autor ka oma vaateid Kulka ukse taha rahataotlustega tulevatele kunstiinimestele propageerima minna. Et nende arusaam elust on täiesti ajast ja arust ning mõtteviiski debiilne...Sest et kunstiinimesed näikse siiani millegipärast teisel arvamisel olevat ja väidavad, et suur kunst kohe kuidagi ilma toetusteta ep saa...See on täiesti ajast ja arust je debiilne mõtteviis, et kunstnik peab olema näljas ja kaltsudes ja almustest elama, alles siis on ta õige kunstnik.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
			
						Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Et Kulka ukse taga olevad rahataotlejad ongi arvamusel, et kunstnik peab näljas või kaltsudes olema ning, kui mx77 neile ütleb, et selline mõtteviis on debiilne, siis kunstnikud pahandavad? Ma ei saa sinu mõttekäigust aru, Lemet.Lemet kirjutas:Mnjah, Horisondi trükiarv on Kroonika omast tõepoolest märkimisväärselt väiksem. Kahjuks.
Loodetavasti julgeb sedapalju lennulise avalduse autor ka oma vaateid Kulka ukse taha rahataotlustega tulevatele kunstiinimestele propageerima minna. Et nende arusaam elust on täiesti ajast ja arust ning mõtteviiski debiilne...Sest et kunstiinimesed näikse siiani millegipärast teisel arvamisel olevat ja väidavad, et suur kunst kohe kuidagi ilma toetusteta ep saa...See on täiesti ajast ja arust je debiilne mõtteviis, et kunstnik peab olema näljas ja kaltsudes ja almustest elama, alles siis on ta õige kunstnik.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
KT, libe tee...kunsti sellise defineerimisega oled Sa tagasi vähemalt 19/ 20. saj vahetuses, kus tõsiselt arvati, et ainult sisemist põlemist vms taiesesse sublimeeriv tegelane on kunstnik ja raha ta selle eest ei tohiks võtta..aga kuidas nt skulptor oma sisemist põlemist peaks ilma rahata realiseerima?Kapten Trumm kirjutas:See ju teebki kirjutajast kirjaniku ja pintsliliigutajast kunstniku, et tegevuse eesmärk pole raha teenimine.
Tänapäeval pole ühest kunsti definitsiooni. Isiklikult pean kõige õigemana George Dickie institutsionaalse kunsti teooria järgi defineeritut:
http://et.wikipedia.org/wiki/George_Dickie
ehk siis umbes nii: "Kunst on artefakt, mida ühiskonnas asjatundjatena tunnustatud ringkond peab kunstina"...aga veelkord, see on minu isiklik arvamus. Kui üritad kunsti aga kuidagi materjali- või rahapõhiselt defineerida, oled käpuli...
Naudi kunsti, mis pakub Sulle esteetilise elamuse ja ära tunne süümekaid, kui see ei lähe kokku Sirbis vm avaldatud kunstiarvustajate seisukohtadega...aga ära proovi neile definitsiooniga pähe teha...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
			
						Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist