Nutt ja hala

[Rebane11]

Mu lapsel nii hull pole, puudub ajataju ja ruumitaju. Rutiin on oluline. Keeled - esimesena sai selgeks inglise, eesti siis teisena. Koolis kõik ained 5. Too ongi vast häda - ametnik näeb et õpitulemused viimase peal, mis abi sellisele.
Lapsel on päris omanäoline kunstianne.
Montgomerist Muskini, nad kõik on olnud minu lapsega sama diagnoosiga. Normaalne inimene ei suuda ju midagi uut välja mõelda.

[Rebane11]

Mina olin õiguskantsleri ja kohtu taga, seljatasime valla 20 eurose kohtukuluga. Nüüd abikaasa lekitas meediasse.https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A ... RC_6HoG9-w

[nukkel]

Austatud foorumlased Peeter, Rebane11 ja teised kel on laps eriline ma soovin teile jõudu.

[parkija]

Tegelikult , vaadates kuidas maanteeamet nüüd suure kära peale "käpad" püsti ajas , mina annaks vallale tuimalt teada : pöördun pealtnägijasse , eesti ekspressi , vikerraadiosse , presidendi kantseleisse , ametnikuna peab keegi ka ametliku vastuse saatma ja koos nimega , nime saab avalikustada ja siis ... .

[Rebane11]

See on natuke teisiti. Mure on nagunii. Aga tirida see liputamiseks, näägutamiseks. Ise veel, aga laps satub löögi alla. Laste obutsmani ja kohtu poole sai ju pöörtutud. Tulemus 0

[Peeter]

Tegelikult , vaadates kuidas maanteeamet nüüd suure kära peale "käpad" püsti ajas , mina annaks vallale tuimalt teada : pöördun pealtnägijasse , eesti ekspressi , vikerraadiosse , presidendi kantseleisse , ametnikuna peab keegi ka ametliku vastuse saatma ja koos nimega , nime saab avalikustada ja siis ... .

See on läbi juba mõeldud.... juba ammu. Okei Pealtnägijas 15 minutit ja peale seda 10 korda kuulsam nagu Pantalone.... Ja midagi ei muutu. Kõik saavad vaadata ja kaasa mõelda, et vaata milline mure jne, osad saavad naerda, et vaat kus saamatud lollikesed jne... Kuidas kellelgi inteligentsiga lood on. Ja siis läheb homme elu samamoodi edasi, sest keegi ei kavatsegi midagi muuta.

[Rebane11]

Mina olen ka sama meelt. Tuleks lihvida õhemaks ametnike turvatunnet, panna nad reaalselt vastutama oma otsuste eest. Nende tegudest teame vaid reaalselt asjaga kokku puutudes ja hääletame nende poolt kelle plakat suurem ja säravam. Ja siis on neil MANDAAT.

[Benjy]

Ametnikul pole mandaati, meie neid valida ei saa. Ametnikul on amet. Ja tõsi ta on, et ametnikel kipub pikapeale rohkem võimu olema, kui poliitikutel. Haridusministeeriumi võib näiteks rahumeeli vallandada ja siis tagasi palgata vajalikud inimesed. Kafka teosed ei ole fantastika, pigem reaalsuse võimendus.

[avrnbr]

Mina olen ka sama meelt. Tuleks lihvida õhemaks ametnike turvatunnet, panna nad reaalselt vastutama oma otsuste eest. Nende tegudest teame vaid reaalselt asjaga kokku puutudes ja hääletame nende poolt kelle plakat suurem ja säravam. Ja siis on neil MANDAAT.

Regressiõigus on selle asja nimi, mis tuleb ametnike jaoks kehtestada. Ja poliitikutele.
Nagu kindlustustel on. Tahtlikult kahjutekitajalt nõutakse need kahjud välja. Küll siis nii mõnelgi liigub mõtlemine tagumikust või taskust sinna, kus see olema peab.

[Benjy]

Mina olen ka sama meelt. Tuleks lihvida õhemaks ametnike turvatunnet, panna nad reaalselt vastutama oma otsuste eest. Nende tegudest teame vaid reaalselt asjaga kokku puutudes ja hääletame nende poolt kelle plakat suurem ja säravam. Ja siis on neil MANDAAT.

Regressiõigus on selle asja nimi, mis tuleb ametnike jaoks kehtestada. Ja poliitikutele.
Nagu kindlustustel on. Tahtlikult kahjutekitajalt nõutakse need kahjud välja. Küll siis nii mõnelgi liigub mõtlemine tagumikust või taskust sinna, kus see olema peab.

Selle jaoks peab olema mingi sõltumatu tagasisideahel.

[avrnbr]

Mida pead silmas sõltumatu tagasisideahela all?
Kohtud Eesti Vabariigis veel eksisteerivad. Aga kui isegi kohtuotsuseid ei täideta, ei aita minu meelest muu, kui konkreetse kahjutegija isikliku varaga kaetud vastutus.
Nn. poliitiline vastutus: jäin vahele, astun tagasi. No lubage naerda.

[Rebane11]

On ka mõeldud minna täägi või plakatiga tänavale. Aga see pole ju lahendus.

[vanahalb]

Riigivastutuse seadus - on niisugune olemas
https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023086

Ma kunagi pinnapealselt süüvisin ja enam hästi ei mäleta. No üldiselt saab riigilt tekitatud kahju hüvitamist nõuda ja regressiõigus seal mu mäletamist mööda niisuguses kontekstis et riik hüvitab kahju ja võib selle konktreetselt sitta keeranud ametnikult välja nõuda. Iseasi et kas nõutakse sest toiduahela värk ja jätame pealegi maksumaksja kuluks.

[Peeter]

Riigivastutuse seadus - on niisugune olemas

See kõik on lihtsalt ilus jutt. Puuetega laste vanemate ja omastehooldajate jaoks on see lihtsalt üks ilus jutt, ei enamat. Tahame seda tunnistada või mitte, aga enamustes teemades või kontekstides ei oma nad (st meiesuguste inimeste grupp) mingit jõudu ega häält, et keegi millegiga arvestama peaks. Ei valimiste mõistes, ei õiguste mõistes ei ühiskonna meie muredest kaasa mõtlemise mõistes jne jne. Me ei koti mitte kedagi. Nagu praegugi oleks vastus: kohtuskäigu soovil pöörduge oma KOV-i poole. Ja seejärel sõltuvalt inimesest kukud sa oma kohalikus piirkonnas kategooriasse, keda hakatakse teistele näitama/rääkima, kui ülekullatud inimesi, kellel ikka veel küllalt pole ja kes ikka veel juurde nõuavad jne. Akf Rebase teemast rääkisin ka oma abikaasaga, kes töötab puuetega lastega (no kuhu sa ikka mujale lähed, kui selle kohta seline kogemustepagas on). Julgen siia märkida, et tean tänu (telgitagustele asjaoludele) sellele situatsioone, kus isegi puuetega lastega töötavad lasteaias õpetajad (justkui eripedagoogid), kes pole puuetega lapsi suurt näinudki ja hullemgi veel, on olnud kokkupuuteid ka õpetajatega, kes nn "ei loe neid lapsi täisväärtuslikeks"- saate aru küll, mida ma öelda tahtsin. Akf Rebase loo kohta ütles ta lihtsalt- kuna rahastusskeem on olematu, siis sinna (tugiisikuks Valgamaale linnast välja) ei olegi võimalik inimest leida. Süsteemi poolt ette nähtud vahendite poolt ei olegi sinna kedagi võimalik leida. Ja see pole niimoodi mitte ainult maal, ka linnas on probleeme. Pole ei sinna, ega pole ka linna võimalik leida, sest töötunni tasu on ära määratud ja töötundide arv rahastusel kah. Ja see ei tule kokku summat, millega kedagi palgata kannataks. Ja ka selle juures eeldatakse käsunduslepingut, ehk maksa oma maksud ise selle pisku pealt. Sellel kohal saab töötada ainult selline isik, kellel on mingi muu süsteemi kaudu "haigekassa" ja ka siis ei kannataks selle palga eest oma kulu ja kirjadega ennast tööobjektile transportida. Sama kala on ka Tartus ja selle ümbruses tugiisikuteenusega. Keegi peab juurde maksma. Näiteks süsteemirahastusega Tartus Puhja tugiisikuks käimine on ise peale maksmine. Ka linna sees on see kommiraha. Või selle probleemse lapse lähedaste poolne lisatasustamine. Ja nii ongi olukord, kus vald ütleb lihtsalt, et "meil ei ole inimest (tugiisikut) pakkuda".
Aga keda see kotib?
Keda kotib mingi teema, et kuskil ei leita kellelegi tugiisikut?
Kahjuks ei kedagi...
Eriti veel, kui ühiskonnas levivad ka sellised üdini primitiivsed ja madalalaubalised seisukohad, et puuetega laste vanemad on ise kõigis oma hädades süüdi. Ka meil siin foorumis üks kõiki, kõike ja muidu-paljuteadev häälekas kõneleja on oma postituses korduvalt väljendanud seisukohta, et "puuetega laste vanemad on kõigis oma hädades ja muredes ise süüdi, sest nad on kõik ühed eluheidikud ja/või alkoholikud". Ma mäletan, et tookord Kriku veel küsis, et "oled sa kindel, et sa ei taha ise oma postitust muuta või selgitada?" Aga vastus oli midagi taolist, et "ei, tal ei ole mingit põhjust selleks, sest nii on" vmt. Ja siis Kriku lubas selle posti mitte kustutada, vaid jätta selle säilitamisele just sellisel kujul ja et selle postituse sõnad jäävad Trummi hingele.
Mul oli millalgi vestlus ühe oma klassivennaga FB-s. Lihtsalt kunagiste (Ossinovski maksud Lätti kampaania) maksutõusude ajal võttis tema selle sotsi-valitsuse kaitseks sõna (ka siis räägiti maksutõusudest laekunud summade nõrgematele suunamisest et oleks tugevam ja ühtsem ühiskond jne blää-blää), et tema on küll nõus rohkem makse maksma, et siis ju toetame omaenda väetimaid jne. Seal oli juba alguses erimeelsusi, aga kui ma kirjutasin sinna oma jutu, et ma juba oma seniste elukogemuste najal võin öelda, et tulemuseks on, et tegelikult meieni (puuetega isikud ja nende pered) suure-suure tõenäosusega sellest maksutõusupaketist mingit summat ei ulatu, sest see on juba igaaastane jutt kärbetest ja reharahade puudusest jne. Samas järjest tõuseb (nii tookord, kui ka praegu) puudehindamiste ja rehaplaanide ja kõige muu puudega isiku ümber "jalutavad" organisatoorsed haldustegevusterahad. Üksvahe oli veel see, et rehaplaanide kooskõlastamisel taheti, et pool reharahast tulevat välja võtta/ära kasutada nõustamisena- võimlemise nõustamine, logopeedia-alane nõustamine jne jne. Ümberringi jagatakse suuri rahasid, aga puudega isikule ei taheta võimaldada ka ainult ühte ravivesivõimlemise tundi- võta nõustamisena. jne jne. Kirjutasin, et suure tõenäosusega, kui jälle tõuseb kärisevana mingi teema puuetega isikute ja/või omastehoolduse või selle rahastamisega, siis ütlete, et "kurat kaua võib? palju võib? üle peame kuldama teid või? alles tõsteti ju teie pärast makse?" ja mina ütlen siis vastuseks, et aga meieni pole midagi jõudnud. Et rahad on läinud kuhu või kellele iganes, aga pole mitte jõudnud meieni. Et rääkige mis te räägite, aga ärge tulge rääkima, et maksutõusud on puuetega inimeste pärast ja et see raha tuleb meile. Et ma olen seda juba näinud... Ja kus siis läks alles aktiivseks vestluseks/pro mölluks. Sõber võttis posti pärast kokku, et tegi oma arust asjaliku ja toreda postituse, ega osanud arvatagi millisesse probleemidepessa see jutt lõpuks jõuab. Et ta poleks osanud arvatagi, mida räägivad sellest ja kuidas elavad need, kelleni see maksudena enam makstud raha peaks jõudma. jne jne. Ja see kõik toimus ajal, kus eurorahastusega projekti raames käisin ma sotsiaalministeeriumis infopäevadel uute teenuskohtade loomise asjus. Lisaks käsitleti seal ka mitmeid teemasid, üks näiteks oli see, et (ei mäleta kes see ametnik oli) kes rääkis, et ministeeriumi eelarves on KOV-ide jaoks laste mingite rehabilitatsiooni ja muude sotsiaalteenuste rea all mingi poolteist miljonit eurot ülejääki, et üle Eesti esitagu vaid selle tegevuse toetuseks KOV ainult avaldus ja eelarverealt papp tuleb, aga et KOV-id ei esitavat sellesse fondi taotlusi, et ju siis ei ole vaja ja nüüd kantakse see summa sotsminni sees üle teistele kontodele, kuna taotlusi ei olevat, aga mujal olevat puudu ja raha ei saa ju kasutamata jääda. See oli siis 2017. Ja samal ajal teadsin ma ikka päris mitut juhtumit, kus abivajajad pered saadeti erinevatest KOV-idest pikalt. Öeldi et mingit toetust te ei saa. Lihtsalt see kohalik sotstöötaja selle asemel, et täita dokumendid ja taotleda rahastust, saatis lihtsalt inimese pikalt. Näiteks tolajal ka Tartu ümber üks vald saab organiseeritud puudega lapse hommikuse koolijõudmise invatranspodi poolt ja veel mitmele lapsele ja erinevasse asutusse ka isegi Tartu linna, aga teine vald (Tartule veel lähemgi) tuimalt keeldub, et neil pole vahendeid ja nad ei pea seda ka toetamise vääriliseks tegevuseks. Tol ajal ka minu abikaasa töökaaslased leidsid, et meie pere peakski olema just selline tubli pere kolme lapsega, üks neist väga keerulise tervisega, keda KOV peaks ju just toetama, kui juba ka igatsugu joodikuil jmt üüre ja elektriarveid kinni taotakse (seda teadsime ise linna sotsosakonna siseinfona). No läksingi siis naise tööjuurest naiste nõudel (sest neile tuli vastata ju) ringi peale. Tulemus 0, no peaaegu 0. Sotsosakonnas põhiline töö oli arvutamine, seejärel öeldi, et me ei näe miks me peaks teid üldse toetama ja millega? Ärge kujutage omale asju ette! Meie asjaajamisjuhendi järgi saame ainult suruda teil kätt ja öelda, et tublid olete ja jõudu ja jaksu selleks. Kõik. Ainuke, kes midagi pakkus, oli kõige väiksema lapse koolis direktor, kes oli ise puuetega laste koolitamisega õpetajana kokku puutunud ja kellega sel meie pere eluolu teemal pikemalt vestlema jäime. Lihtsalt ütles mulle, et kirjuta avaldus ja siis sekretärile, et vormista tasuta toidlustus minu (direktori) otsusega kodustel põhjustel. See oli ainuke asi. Nii palju siis suhtumistest.
Mul (meil) on sellega 27 aastat kogemusi.
Meid on tahetud omalajal sotsiaalametis lukustada kabinetti, lubati kutsuda politsei ja algatada krimmasi (sotsiaaltoetuseks) dokumentide võltsimise eest. Et kaua võib nii häbematult ja alatult riiki petta ja arsti pabereid võltsida sest need pole ju ehtsad ja arsti koostatud. Naine hakkas nutma kabinetis ja tookord pärast ütles, et tema enam ei taha ametnikega rääkida, tema psühhiline tervis sai sellest tookord kõva laksu. Mina hakkasin vastu, sest see tundus ikka väga räige ja ülekohtuse alandamise ja mõnitamisena. Telefoni toru oli käes emand ametnikul. Ütles, et nüüd võtame kõne arstile ja peale seda läheb asi politseisse, et tema ei soovi rohkem selliste inimestega kokku puutuda. Õnneks oli poisi arst ise kabinetis, võttis kõne vastu ja siis nad rääkisid....päris pikalt. Kui toru ära pani, oli hoopis teine inimene, taltsam kui muru, ütles, et me saame kõik asjad kohe korda... Politseist polnud enam sõnagi. Aga sellest ajast on siiamaani naisel igatsugu ametiasjade ajamisega tõrge sees.

Ma ei tea kas ma peaksin üldse siin sellest rääkima, kas on mõtet. Keda see kotib? igalühel omad mured.
Sorri poisid, jäin halama, luban, ma parandan ennast ja üritan rohkem mitte halada.

[nukkel]

Tahaks öelda et läheb paremaks ja ära noruta.