www.militaar.net

Kriku kirjutas:

aero+ kirjutas:Visiir lasti lõhkeainega eest.

Parandus: keegi Ångström väidab, et lasti.

See, keegi Angström on endine parlamendisaadik, kes sõna otsese mõttes, visuaalselt vaatles, distantsilt, visiiri ja arvas seda, mida nüüd hoogsalt meedia tsiteerib.
Rootsud ise möödaminnes mainisid, seda A. teooria tausta.
Hetkel tundub, siin mainitud, "lendava taldriku" versioon usutavam, loogilisem.
Täna saab õnnetusest 27 aastat.. .

Che Latino kirjutas:Oma peaga mõeldes võib tekkida küsimus, et kas uuritakse ikka kindlasti üht ja sedasama laeva. Näiteks sõja-ajast võis sinna mõni päris katkine laev jääda.

Kapten Trumm kirjutas:Välistada ei saa ju ka kokkupõrget lendava taldrikuga. Need lendavad ju mingis ülikuuma plasma pilves. Lisaks olid 1990ndad UFOde kõrgaeg, nende baas oli ju Meriväljal.

See seletabki ju, miks kuuma jäljed on, aga muljumise jälgi pole.

Igat sorti täisjaburused võiks ikka postitamata jätta. Kui väga ikka soovi kirjutada on, siis võib alati endale meilile saata ja itsitada. On need uued teooriad mis nad on, aga kui peaks selguma, et need on (mingil määral) tõesed, tuleks küll osadel siinsetel foorumlastel tõsiselt peeglisse vaadata.

On ju ka vanasõna, et igas vales on terake tõtt. Lõhkeaine teooria on jutuks hea, aga juurde oleks vaja reaalseid tõendeid. Kuumus on nii ja naa...



Nende videost nähtud pakikeste kohta niipalju, et need peaks isegi mingis eksisteerivas sukeldumisvideos näha olema. Mõned aastad tagasi sai Youtubes noid videosid vaadatud ja mäletan hästi, et ka kommentaarides käis arutelu mingite videos nähtud pakikeste üle. Ei mäleta kahjuks mis seal räägiti.

Nende videost nähtud pakikeste kohta niipalju, et need peaks isegi mingis eksisteerivas sukeldumisvideos näha olema. Mõned aastad tagasi sai Youtubes noid videosid vaadatud ja mäletan hästi, et ka kommentaarides käis arutelu mingite videos nähtud pakikeste üle. Ei mäleta kahjuks mis seal räägiti.

Et hakatakse siis uue ringiga peale, tegu polnud ju mitte lõhkeainega, vaid nagu vist Imre Kaas kinnitas (siin samas teemas eespool), siis tuukrite poolt kasutust leidnud keevitusvahendite pakendid, kui mälu ei peta.

Crispy kirjutas:...

On ju ka vanasõna, et igas vales on terake tõtt. ...

See on kõige lollim vanasõna üldse. Näiteks võin ma väita, et akf. Crispy IQ on 50. Selle vanasõna järgi siis võib järeldada, et vbl ta ei ole küll päris vaimse puudega (muidu ta ei suudaks siin kommenteerida), kuid ilmselt ka mitte kõige teravam pliiats. Kuidas selline arutelu tundub?

Üldiselt kasutatakse seda mõtteviisi, mida see vanasõna peegeldab, propagandas ja demagoogias juba sajandeid. Natsidele ja KGB-FSB-GRU seltskonnale meeldib see ka hirmsasti - aja aga lauskelbast ja miski ikka külge jääb.

Üldiselt on kõrvalt päris naljakas vaadata, kuidas mingid tüübid iga infokillu peale hirmsasti erutuvad ja kukuvad kohe egotrippi laskma. Vbl. peaks selle teema andmete kogumise perioodil üldse kinni panema. Kui uus andmekomplekt käes, siis võib arutelu jälle lahti teha. Praegu kipub asi kohati päris piinlikuks.

krizz kirjutas:Mis siis selles venelase kohvris oli, mida tuukrid sealt Estonialt otsisid ja üles tõid? Ma nagu ei mäleta, et sellest edaspidi eriti räägitud oleks.

Voronini äia Vassili Krjutškovi sõnul nõuded jms dokumendid Taani firmale Enke, millega sõideti võlgu klaarima (2006. aasta uurimise protokoll nr. 26).

Sekeldaja kirjutas:

krizz kirjutas:Mis siis selles venelase kohvris oli, mida tuukrid sealt Estonialt otsisid ja üles tõid? Ma nagu ei mäleta, et sellest edaspidi eriti räägitud oleks.

Voronini äia Vassili Krjutškovi sõnul nõuded jms dokumendid Taani firmale Enke, millega sõideti võlgu klaarima (2006. aasta uurimise protokoll nr. 26).

Ja vist siiski ei otsitud konkreetset kohvrit, vaid siseneti kajutisse ja üritati tuvastada hukkunuid, selleks kohvrit (tegelikult oli diplomaat) avades.

Siin on siis klipp inglise keelsete subtiitritega sellest plahvatuseteooriast: https://www.youtube.com/watch?v=zup7OxqMyoo

dm7 kirjutas:Siin on siis klipp inglise keelsete subtiitritega sellest plahvatuseteooriast: https://www.youtube.com/watch?v=zup7OxqMyoo

See on muidugi geniaalne video.
Vana vaatab oma siniste silmadega sulle otse otsa, näidates tugevalt SISSEPOOLE deformeerunud visiiri alumist osa ja ütleb veenva häälega: siin ei ole näha märke mehaanilisest vigastusest
Kujuures, mis asi on pehme löök (soft impact)

AMvA kirjutas:

Sekeldaja kirjutas:

krizz kirjutas:Mis siis selles venelase kohvris oli, mida tuukrid sealt Estonialt otsisid ja üles tõid? Ma nagu ei mäleta, et sellest edaspidi eriti räägitud oleks.

Voronini äia Vassili Krjutškovi sõnul nõuded jms dokumendid Taani firmale Enke, millega sõideti võlgu klaarima (2006. aasta uurimise protokoll nr. 26).

Ja vist siiski ei otsitud konkreetset kohvrit, vaid siseneti kajutisse ja üritati tuvastada hukkunuid, selleks kohvrit (tegelikult oli diplomaat) avades.

Voronini kohver leiti Pihti kajutist. Ja kuidas sa kohvrit vee all avad (eeldusel, et nii väärtuslik kohver küllap lukus oli), ja veelgi enam, selle järgi hukkunuid tuvastad? Sellisest kohast ja sellisest sügavusest pinnale tulek ei käi ka niisama, et käin aga korra mulksti üleval ära ja kui vaja, tulen kohe tagasi. Pealegi jäid seal paljude kajutite uksed lahti, asjad, mis olid ühes kajutis, võisid vabalt sattuda üle koridori teise. Mõni võis end päästa üritades algul ka mõne kohvri või koti kaasa haarata, aga siis mingil hetkel sellest loobuda või kukkus see lihtsalt käest. Seal mindi ikka kindlat kohvrit ära tooma. Voronin teadupärast pääses eluga ja küll ta siis ka pärast ütles, kust täpselt tema kohvrit otsida.

AMvA kirjutas:
... Kujuures, mis asi on pehme löök (soft impact)

Haamrilöök, püssikuul, mitme tahke eseme kokkupõrge on "jäik löök".

Padjaga löömine, lööklaine, "kartulipüssist" lastud tomat või vastu lindu lennanud lennuk, veega täidetud õhupalli kukutamine kõrgelt auto katusele on "pehme löök".
Siin visualiseering linnu kokkupõrkest lennukiga (nooltega saab pilte vahetada): https://www.researchgate.net/figure/Bir ... _260022739

"Pehme löögi" teooria: https://www.google.com/search?q=soft+im ... kEQ4dUDCA0

OLAVI kirjutas:Haamrilöök, püssikuul, mitme tahke eseme kokkupõrge on "jäik löök".

Padjaga löömine, lööklaine, "kartulipüssist" lastud tomat või vastu lindu lennanud lennuk, veega täidetud õhupalli kukutamine kõrgelt auto katusele on "pehme löök".
Siin visualiseering linnu kokkupõrkest lennukiga (nooltega saab pilte vahetada): https://www.researchgate.net/figure/Bir ... _260022739

"Pehme löögi" teooria: https://www.google.com/search?q=soft+im ... kEQ4dUDCA0

Aitähh, padjaga löömine, tomat ja õhupall ei lähe vist Estonia puhul arvesse? Kas linnuga kokkupõrge on soft või hard on vaidluse küsimus. Videoid ma ei küsinud.

See on muidugi huvitav, kuidas see plahvatuse lööklaine (kui selle all mõeldakse soft impacti) tekitas deformatsioon sissepoole?

Kohvritest sai siin juba jauratud neli aastat tagasi
Alates siit: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 64#p524864

Minusrust see visiiri alumine osa suht puruks, visuaalselt võiks klappida küll ametliku versiooniga. Mis jätab kõhkluse, on kaks vigastust. Üks on vigastus sellel lukustsit või metallijurakal mille nad soomest kastidest said ja kokku panid. Sellel on selline imelik vigastus, metall paindunud väga väikesel pinnal nii x kui y telje suhtes ja näeb tõepoolest välja ebaloogiline. Teine on see sama auk millest see veoki tagasild vastu vaatas. Ka seal on avause servad paindunud küllaltki ebaloogiliselt. Mõne ruutmeetri suurusel pinnal ja mitmes suunas.

Palun viimasele postitusele sarnased edaspidi teha koos joonisega, muidu ei saa millestki aru.

Visiiri vigastusi on ka teemas pikalt arutatud ja muidugi ka uurimiskomisjoni lõpparuandes. Loodetavasti on akf aero+ senise aruteluga kursis?

Plahvatusjälgede otsimiseks, lõhkeaine jääkide analüüsimine on üks uurimismeetod.

Aga kuna plahvatus mõjutab metallide struktuuri (mikromõrad, kalestumine, jne.) siis ka metallosade täpsemal uurimisel saab teha kindlaks neile mõjunud väliste tegurite iseloomu.
MATERJALITEHNIKA I
2.2.3. Elastne ja plastne deformatsioon ...................... 51
2.2.4. Kalestumine ja rekristallisatsioon ....................... 53
https://digikogu.taltech.ee/en/Download ... 040ea6faec