www.militaar.net

isakene kirjutas: ↑06 Dets, 2022 0:45

wk2 kirjutas: ↑05 Dets, 2022 20:55 Rünnaku Engelsi lennuväljale korraldas Nõukogude UAV Tu-141 Strizh, mis ületas hõlpsalt peaaegu 650 km Venemaa territooriumi kohal. Sellest teatas Vene sõjaväekomandör Kots.
https://twitter.com/antiputler_news/sta ... 9665924096

Kui see jutt tõele peaks vastama, siis selle sõja parim bang for buck. Paari muuseumieksponaadiga teha vähemalt kolm 40M$ lennukit auklikuks, keerata vantide raketirünnak osaliselt tuksi ning panna nood kõige oma lennukitega lennubaasidest jeehat tõmbama. Respekt!

Rääkimata, kui hele kubemelaks oli see ilmamaa teise supertuumariigi prestiižile, et see püromaanitemp tehti riigi tuumarusika ühe alussamba vastu.

mart2 kirjutas: ↑05 Dets, 2022 20:50 Seoses Engelsiga ...
Pole see strateegiliste lennukite laiali jagamine nii lihtne midagi. Need vajavad suht spetsiifilist taristut ning hooldust. Lihtsalt igale poole seda ei saagi teha, isegi kui lennuraja pikkus ja -kandevõime lubaks.

Engels ei ole ainuke raskepommitajate lennuväli. Neid kohti on ikka rohkem.
Vene ajal näiteks seisid samad, kuid mereväele kuulunud Tu-95d Ostrovis (kus täna asub Lääne SRK ainus kopteribrigaad), veel mõni aasta tagasi võis Google Earthi satifotodelt neid laipu seal seismas näha. Tu-95 kasutas/kasutab ka merelennuvägi luureks, allveetõrjeks ja raketikandjana. Lennuväljad on nt olemas Koola poolsaarel, mis jääb UKR käeulatusest tublisti kaugemale. NSVL lagunemise järel on see baasivõrk muidugi väga kokku tõmbunud ja tegevbaase on alles vähe, aga siiski.

Väike otsing

Northern Fleet Air Force – HQ Severomorsk

924th Guards Maritime Missile-Carrying Aviation Regiment (924-й ОГвМРАП) – HQ at Olenegorsk/Olenya - Tu-22M3;
279th Shipborne Fighter Aviation Regiment (279-й ОКИАП) – HQ at Severomorsk-3 - Su-33, Su-25UTG;
73rd ASW Long Range Aviation Squadron (73-я ОПЛАЭ ДД) – HQ at Kipelovo (Fedotovo) - Tu-142MK, Tu-142MR;
403rd Composite Aviation Regiment (403-й ОСАП) – HQ at Severomorsk-1 - Il-38, Tu-134, An-12, An-26;
830th Red Banner Shipborne ASW Helicopter Regiment (830-й ОКПЛВП)[17] - HQ at Severomorsk-1
1st and 2nd Shipborne Helicopter Squadrons - Ka-27;
3rd Assault Helicopter Squadron - Kamov Ka-29
https://en.wikipedia.org/wiki/Russian_Naval_Aviation
Tu-142 on mereluureks ja allveetõrjeks kohandatud Tu-95.

Soobel kirjutas: ↑06 Dets, 2022 9:36

isakene kirjutas: ↑06 Dets, 2022 0:45

wk2 kirjutas: ↑05 Dets, 2022 20:55 Rünnaku Engelsi lennuväljale korraldas Nõukogude UAV Tu-141 Strizh, mis ületas hõlpsalt peaaegu 650 km Venemaa territooriumi kohal. Sellest teatas Vene sõjaväekomandör Kots.
https://twitter.com/antiputler_news/sta ... 9665924096

Kui see jutt tõele peaks vastama, siis selle sõja parim bang for buck. Paari muuseumieksponaadiga teha vähemalt kolm 40M$ lennukit auklikuks, keerata vantide raketirünnak osaliselt tuksi ning panna nood kõige oma lennukitega lennubaasidest jeehat tõmbama. Respekt!

Rääkimata, kui hele kubemelaks oli see ilmamaa teise supertuumariigi prestiižile, et see püromaanitemp tehti riigi tuumarusika ühe alussamba vastu.

Fototõestus ka

JTatikas kirjutas: ↑05 Dets, 2022 21:59 Kui lennukid asuvad kaugemal, siis kasvab ka ukrainlaste eelhoiatusaeg.
Lennukid võivad ümber paikneda kiiresti, kuid uues kohas võtab muu abitaristu loomine ja ülesseadmine ikkagi aega.
Tänast Vene poolel enam eriti suureks võiduks ka nimetada ei saa.
https://mobile.twitter.com/wartranslate ... 56/photo/1

Ei pruugi kasvada, sest lääne/UKR radariväli ei ulatu kuigivõrd kaugele VF alale. Täna käis see äri nii, et Tu-95-d laeti maksimaalselt neid rakette täis (lennata ei tule ju kaugele), lennati mööda Volgat (Engels asub Volga ääres) alla Kaspiani ja VF-le kuuluval Kaspia osa kohal saadeti raketid lendu. Samas muide asus juba NSVL ajal kauglennuväe raketipolügoon (Urali jõe suudme ligidal), kus laevu imiteerisid pisisaared).

Kauglennuväe veteranid on meenutanud, et kui neil tuli kontrollida PVO pidavust, siis enamasti jõudsid nad Moskvani välja, ilma, et neid oleks avastatud. Tõsi, lennata tuli siis 50 m kõrgusel. Ei kontrolli seda õhuruumi venelased isegi, rääkimata siis Poolas, Rumeenias ja UKR-s olevatest radaritest.

Mina asja ei tunne. Aga Engelsi baas ja Amuuri piirkonnas Kaug-Ida "mingi" baas on/olevat 2 ainumast strateegiliste pommitajate baasi, kus venemaa saab õhust kohale toimetatavat tuumavõimekust rakendada.

Juba UKR sõja mingil etapil põristas Kreml lonti sellega, et osad Engelsi lennukid avastati Koola poolsaarelt. Koola poolsaarel on vähemalt kaks toimivat raskepommitajate baasi, neist üks on Tu-22 põhine ja teine Tu-142 põhine (mis on sama Tu-95, kohandatud mereväele). Kui sealt samad lennukid lendavad, on seal ka infra. Mehhaanikud ja hädavajalikud seadmed tuuakse transpordilennukiga järele, suurte lennukite teenindamiseks vajalik tankimise infra ja muu kraam on igal raskepommitajate lennuväljal nagunii olemas. Seejuures seal Koola poolsaarel avastati ka Tu-160, mille baase pole seal eales olnud.

Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Dets, 2022 9:45
Engels ei ole ainuke raskepommitajate lennuväli. Neid kohti on ikka rohkem.
Vene ajal näiteks seisid samad, kuid mereväele kuulunud Tu-95d Ostrovis (kus täna asub Lääne SRK ainus kopteribrigaad), veel mõni aasta tagasi võis Google Earthi satifotodelt neid laipu seal seismas näha. Tu-95 kasutas/kasutab ka merelennuvägi luureks, allveetõrjeks ja raketikandjana. Lennuväljad on nt olemas Koola poolsaarel, mis jääb UKR käeulatusest tublisti kaugemale. NSVL lagunemise järel on see baasivõrk muidugi väga kokku tõmbunud ja tegevbaase on alles vähe, aga siiski.
Tu-142 on mereluureks ja allveetõrjeks kohandatud Tu-95.

Ostrovis olid merelennuväe Tu-16 ikka. 95-t ei olnud. Ja ka 22 sinna ei tulnud. Elust-olust-teenistusest merelennuväe Ostrovi baasis Tu-16 peal kirjutab Mati Iila mitmes raamatus. 95-si sealses baasis ei olnud.
Küll aga on/oli suur võimekas merelennuväe baas-õppekeskus Sakis, Jevpatooria külje all.

Igaks juhuks, et te räägite natuke erinevatest asjadest. Üks pool räägib tuumavõimekusega strateegilise lennuväe püsibaasidest, et mitu neid on ja kus need on. Teine räägib lennuväljadest, kuhu neid lennukeid saaks viia, kus need on varem olnud või startinud, tuumarelvadega või ilma. Mõnelt lennuväljalt ilmselt ilma tuumakateta, vahepeal vilksasid läbi ka tsiviillennuväljad. Et kui arutate, siis ehk ühel lainel. Teemakohane küsimus on aga, kas Ukraina võidab sellest midagi, kui lennukid peavad laskealale lendama tuhat või kaks kilomeetrit rohkem kui enne. Siin ilmselt vaidlust pole, et ära nad selle vahemaa katavad. Ühekordse rünnaku puhul pole olulist vahet, pakun, kuid kui see sõda kestab veel aasta ja noid lisakilomeetreid koguneb nt 100 tuhat?

Peeter kirjutas: ↑06 Dets, 2022 10:17

Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Dets, 2022 9:45
Engels ei ole ainuke raskepommitajate lennuväli. Neid kohti on ikka rohkem.
Vene ajal näiteks seisid samad, kuid mereväele kuulunud Tu-95d Ostrovis (kus täna asub Lääne SRK ainus kopteribrigaad), veel mõni aasta tagasi võis Google Earthi satifotodelt neid laipu seal seismas näha. Tu-95 kasutas/kasutab ka merelennuvägi luureks, allveetõrjeks ja raketikandjana. Lennuväljad on nt olemas Koola poolsaarel, mis jääb UKR käeulatusest tublisti kaugemale. NSVL lagunemise järel on see baasivõrk muidugi väga kokku tõmbunud ja tegevbaase on alles vähe, aga siiski.
Tu-142 on mereluureks ja allveetõrjeks kohandatud Tu-95.

Ostrovis olid merelennuväe Tu-16 ikka. 95-t ei olnud. Ja ka 22 sinna ei tulnud. Elust-olust-teenistusest merelennuväe Ostrovi baasis Tu-16 peal kirjutab Mati Iila mitmes raamatus. 95-si sealses baasis ei olnud.
Küll aga on/oli suur võimekas merelennuväe baas-õppekeskus Sakis, Jevpatooria külje all.

Iga vene baaslennuvälja juurde kuulub vähemalt üks operatiivlennuväli.
Viimane uudis Koola poolsaarel nähtud vene pommitajatest https://twitter.com/kyivindependent/sta ... 2607767553
Neid uudiseid on olnud selle sõja ajal ka varem.

Peeter kirjutas: ↑06 Dets, 2022 10:17

Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Dets, 2022 9:45
Engels ei ole ainuke raskepommitajate lennuväli. Neid kohti on ikka rohkem.
Vene ajal näiteks seisid samad, kuid mereväele kuulunud Tu-95d Ostrovis (kus täna asub Lääne SRK ainus kopteribrigaad), veel mõni aasta tagasi võis Google Earthi satifotodelt neid laipu seal seismas näha. Tu-95 kasutas/kasutab ka merelennuvägi luureks, allveetõrjeks ja raketikandjana. Lennuväljad on nt olemas Koola poolsaarel, mis jääb UKR käeulatusest tublisti kaugemale. NSVL lagunemise järel on see baasivõrk muidugi väga kokku tõmbunud ja tegevbaase on alles vähe, aga siiski.
Tu-142 on mereluureks ja allveetõrjeks kohandatud Tu-95.

Ostrovis olid merelennuväe Tu-16 ikka. 95-t ei olnud. Ja ka 22 sinna ei tulnud. Elust-olust-teenistusest merelennuväe Ostrovi baasis Tu-16 peal kirjutab Mati Iila mitmes raamatus. 95-si sealses baasis ei olnud.
Küll aga on/oli suur võimekas merelennuväe baas-õppekeskus Sakis, Jevpatooria külje all.

Praeguste Google Earth satifotode järgi on seal ainult üks Tu-16 ja üks pardininaga Tu-134 vrakk. Ülejäänu on vist vahepealsete aastatega metallikokkuostu läinud. Muide sama treening-Tu-134d seisavad ka Engelsis. Kasutatakse neid Tu-22 ja Tu-160 meeskondade treeninglennukina.

klaasmees kirjutas: ↑06 Dets, 2022 10:48 Teemakohane küsimus on aga, kas Ukraina võidab sellest midagi, kui lennukid peavad laskealale lendama tuhat või kaks kilomeetrit rohkem kui enne. Siin ilmselt vaidlust pole, et ära nad selle vahemaa katavad. Ühekordse rünnaku puhul pole olulist vahet, pakun, kuid kui see sõda kestab veel aasta ja noid lisakilomeetreid koguneb nt 100 tuhat?

Teenindusintervalle koguneb rohkem, mootoreid kulub rohkem ja tundub, et neid mootoreid ei toodeta enam masstoodangus, küll renoveeritakse:
https://thaimilitaryandasianregion.word ... 2-bombers/
Google Translate: Mootorite NK-32 seeriatootmine lõppes millalgi aastatel 1992-1994 (nt Baranova OKB lõpetas 1994. aastal osade mootorikomponentide tootmise). Järgnevatel aastatel tegid paljud ... ainult remonti ja ülevaatusi. Ja väga piiratud võimsusega – parimal juhul, kui töötasid ainult ühe mootoriga, teised ei tellinud ühtegi.

Tegemist on kurnamissõjaga. Kurnatakse eelkõige Vene mil.ressursse. Müts maha Ukraina ees, kes kogu lääne maailma eest verd valab.

Venemaal toimus täna öösel tundmatu drooni uus rünnak Kurskis Khalino sõjaväelennuväljale. Rünnaku tagajärjel süttis lennujaama lähedal asuv naftareservuaar.
https://twitter.com/bayraktar_1love/sta ... 3203827712

Twitteri-avangard väidab et Venemaa peale on kokku 3 lennuvälja, mis suutelised TU-95 reaalselt teenindama. Ja seal on lennukid juba ees.
https://twitter.com/Tendar/status/1599723786516897792
Küll suudab TU95 maanduda pea igal lennuväljal, kuid sellest jääb 50ndate lennuki jaoks ju selgelt väheks.

Enne iga väljalendu vajab lennuk mitmepäevaseid hoolduseid, seda peab läbi viima koolitatud personal, kasutama lennuktüübile kohandatud tööriistu jne.
Lisaks mis teeb ühe strateegilise lennuki strateegiliseks - see on suuteline kandma tuumarelva. Et see enam-vähem usutav tunduks, peaks see relv olema vajadusel kiiresti olema võtta, lennukid lennuvõimelised ning lendurid saadaval. Kogu sellise mudru ümberkolimine Venemaa-suguses riigis võtab realistlikult aastaid.

Sedasi ikka juhtub, kui twitteri fanboyd hakkavad sõjalisi küsimusi lahkama.
Erilise vaevata leidsin, et venes on neid lennuvälju veel 2 tk - lihtsalt fanboyd ei tea seda, et laevastikus kasutatavad Tu-142-d on sama Tu-95, kuna aga indeks on teine, siis pole "see Tu-95 võimekusega"

Üks neist asub Põhja-Venes (Fedotovo, seal on tegelt 1 lennuväli veel, mis tegeleb Tu-22ga, aga kas ka 95-ga, ei tea) ja teine Kaug-Idas (Sovetskaja Gavan). Mõlemad on laevastiku Tu-142 baaslennuväljad. Paljud lihtsalt ei tea seda, et Tu-95 on laialt kasutusel ka mereväes just oma lennukauguse tõttu. Tiibrakette nad enam ei lase - vastavad, sedakorda Tu-95 lennukid korjati umbes 10a tagasi kokku kauglennuväkke.

Sovetskaja Gavan - otsida kohanimega Monkohto - 16x Tu-95/142
Fedortovo - otsida kohanimega Kipelovo - 17x Tu-95/142

USA Edwardsi baasiga võrdlus on ka kaunis võhiklik - USAs oli ette nähtud B-52de hajutamine 2-4 lennuki kaupa kõikidele sobiva suurusega tsiviillennuväljadele sõjaohu korral (mõnelt rahuaja lennuväljalt). Kui juba asi kärssab, siis lähevad lennukid laiali ja mingit massitappu ei tee.

Ei ole vaja reageerida igale twitteri lollusele, ka siis kui see meie liitlast soosib. Selle taga on enamasti hulk asjatundmatust.

Praegu päästab palju UKR nahka see, et teine pool vene raskepommitajatest ehk Tu-22M3 ei kanna taolisi tiibrakette nagu kannavad Tu-160 ja Tu-95. St nad ei ole UKR tänase ÕT tugevuse juures taolisteks rünnakuteks kasutatavad - nende raketiarsenal kõlbab vaid tuumalöögi andmiseks linnade pihta.

Kordan eelnevat mõtet - et praegu saavutati taktikaline (ja propa) võit operatiivsete efektide arvelt. Eri andmetel 2-6 lennuki kaotamise järel paigutatakse lennukid mujale ja raketisadu varsti jätkub. Sellist operatsiooni pidanuks pikemalt planeerima ning hoidma endast eemale kihu "kohe äsada". Pidanuks viima suure osa neist lennukitest vähemalt mõneks kuuks rivist välja (nt tiibade ja kere suurema vigastamisega) ja oleks see raketisadu kokku kuivanud. Selleks kulunuks 20-30 Switchblade 300 (UKR-l olemas) ja umbes rühmasuurune erioperaatorite seltskond infiltreerida Venemaale. Seda lennuvälja ümbrust keegi reaalselt ei valva (naglaks läinud raisad) ja ööpimeduses oleks see rünnak nii ära tehtud, et alles valges oleks aru saadud, mis juhtus. Selleks ajaks on tegijad muidugi juba kaugel. Peale taolist kaotust oleks VF sõjaline juhtkond ilmselt kukalt süganud, et mis nüüd küll teha. Taktika ilma operatiivkunsti/strateegiata on kära enne mida?

Ega see raketisadu enne ära ei lõpe kui on kõik NSVL aegsed varud otsas. Kui kaotati paar lennukit siis laines on paar raketti vähem. Kogu lugu.
Putleri mätta otsast pole mõtet neid vanu tiibrakette enam nagunii alles hoida - ongi parem - laovalvurid saab ka rindele saata.
Ja need raketid ju muuks ei kõlbagi kui tabamistäpsus on väike siis ainuõige koht ongi elektrivõrgu pommitamine.
elektrivõrgu saab siiski ära remontida - lääne ladudes on sobivaid tükke piisavalt aga paraku remont võttabki min. nädala. Valdav aeg on siis kust saab varuosa ja selle sõit läänest ukrainasse.

klaasmees kirjutas: ↑06 Dets, 2022 10:48 Igaks juhuks, et te räägite natuke erinevatest asjadest. Üks pool räägib tuumavõimekusega strateegilise lennuväe püsibaasidest, et mitu neid on ja kus need on. Teine räägib lennuväljadest, kuhu neid lennukeid saaks viia, kus need on varem olnud või startinud, tuumarelvadega või ilma. Mõnelt lennuväljalt ilmselt ilma tuumakateta, vahepeal vilksasid läbi ka tsiviillennuväljad. Et kui arutate, siis ehk ühel lainel. Teemakohane küsimus on aga, kas Ukraina võidab sellest midagi, kui lennukid peavad laskealale lendama tuhat või kaks kilomeetrit rohkem kui enne. Siin ilmselt vaidlust pole, et ära nad selle vahemaa katavad. Ühekordse rünnaku puhul pole olulist vahet, pakun, kuid kui see sõda kestab veel aasta ja noid lisakilomeetreid koguneb nt 100 tuhat?

Peeter kirjutas: ↑06 Dets, 2022 10:17

Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Dets, 2022 9:45
Engels ei ole ainuke raskepommitajate lennuväli. Neid kohti on ikka rohkem.
Vene ajal näiteks seisid samad, kuid mereväele kuulunud Tu-95d Ostrovis (kus täna asub Lääne SRK ainus kopteribrigaad), veel mõni aasta tagasi võis Google Earthi satifotodelt neid laipu seal seismas näha. Tu-95 kasutas/kasutab ka merelennuvägi luureks, allveetõrjeks ja raketikandjana. Lennuväljad on nt olemas Koola poolsaarel, mis jääb UKR käeulatusest tublisti kaugemale. NSVL lagunemise järel on see baasivõrk muidugi väga kokku tõmbunud ja tegevbaase on alles vähe, aga siiski.
Tu-142 on mereluureks ja allveetõrjeks kohandatud Tu-95.

Ostrovis olid merelennuväe Tu-16 ikka. 95-t ei olnud. Ja ka 22 sinna ei tulnud. Elust-olust-teenistusest merelennuväe Ostrovi baasis Tu-16 peal kirjutab Mati Iila mitmes raamatus. 95-si sealses baasis ei olnud.
Küll aga on/oli suur võimekas merelennuväe baas-õppekeskus Sakis, Jevpatooria külje all.

Ma mainin lihtsalt, et Ostrovis oli ainult Tu-16, mingeid 22 või 95/142 vmt Ostrovis ei olnud. Olid ainult 16-ed.

Kus kukuti mulle, ilma süvenemata, kohe laduma ...

Veel kord: "... Pole see strateegiliste lennukite laiali jagamine nii lihtne midagi. Need vajavad suht spetsiifilist taristut ning hooldust..."
Hädaga pidi kana ka mesipuuse pekstama, kuid mis selle hind on? Eritehnika ja spetsialistide ümberpaigutamine võtab aega ning ressursse (neid mehi juba pikalt telkides ei hoia!), kindlasti ka osa "tuumaheidutuse" moonast tuleks viia uude kohta, kus aga ei pruugi olla vastavaid hoiutingimusi jne.
Iga selline liigutamine kurnab vastast ning pikendab eelhoiatuse aega ukrainlastele.

Aga ega ma sellest rohkem ei kirjuta, sest korüfeede vastu ma ei saa ...