www.militaar.net

Armee eelarve vähendamine sunnibki Soomet armeed oma ebaefektiivset logistikat koomale tõmbama ja efektiivsemaks muutma. 122, 130, 152 ripuvad Soomel just kui kivina kaelas, sellepärast need kõrvale heidetaksegi. Miks me peaksime siis Soomlaste viga ise kordama? Kas meil on rohkem raha kui soomlastel, et me võiksime seda riigikaitses ebaefektiivsemalt kasutada? 122, 130, 152 loobumine tähendab sisuliselt loobumist kasutust ballastist seda ühtviisi nii Soome kui ka Eesti jaoks.

Vene kaliibrite kasutamise põhjus pole mingi kujutletav logistiline rumalus vaid asjaolu, et Soome armee operatiivvajadusteks vajalikku suurtükiväe kogust polnud rahaliselt võimalik 155 mm peale viia. Tulenevalt viimaste kallidusest võrreldes nt Saksamaalt poolmuidu saadud vene suurtükkidega. Ei maksa unustada, et vene süsteemid olid ka külma sõja jääkide turul oluliselt odavamad lääne omadest (kuigi jah, mõnevõrra kehvemad). Sellega kaasnev eri laskemoona kaasatulek pole nii suur probleem kui lauaülemad rääkida armastavad. Läbi aja on Soome oluline relvade ja moona allikas olnud venelastelt lahingus üle löödu.

Mine käi Parola tankimuuseumis, enamik selle tankivalikust on venelastelt üle löödu või lahingus puruks lastu ja soomlaste korda tehtu. Soome ainus soomusdiviis Jätkusõja ajal koosnes vist viite eri marki tankidest ja said sõditud küll. Täpselt samamoodi kasutas NSVL armee kuni NSVL lagunemiseni kõrvuti näiteks diisel- ja bensiinitehnikat, ei jäänud sõda pidamata, kuna tankidiviisis olnud veoautod või juhtimise BTR-id bensiiniga töötasid ja olid "logistilised probleemid".

Tuleme nüüd ikka 70 aastatagusest ajast tänapäeva.

Sündmuste vanus on irrelevantne.
Soome näitel on küll tõendatud, et see eri kaliibrite, tehnika vms probleem ei ole nii väga oluline ja sõda pidamata sellest ei jää.
Kui läheb sõjaks, siis sõdivad relvad, nende tulejõud, kasutus ja laskemoonavarud, mitte ametnikud, kes midagi "arvavad".
4-5 eri moona tarvitavad, moonavaruga relvad on palju parem variant kui relvade nappus ja õnnis teadmine "logistilisest efektiivsusest".

Täpselt samamoodi on sõdimisel märksa kasulikum omada vanemaid relvi kui mitte omada ja rääkida elutsüklikaarest ja pikaajalisest säästust.
Muidugi on uuemad paremad kui vanemad, kuid vanemad on parem kui eimidagi. Muidugi on üks laskemoon kõige parem, aga kui selle hinnaks on näiteks vajaliku relvakomplekti ebamõistlikult kallis hind, siis ei jäägi muud üle kui Soome moodi teha.

105 mm vaevalt et keegi enam kasutama hakkab, seega jutt on ainult 2-st eri kaliibriga suurtükimoonast.
Muide, 155 mm omab veel mitmeld eri moonatüüpe, asendaks ka need "logistilise efektiivsuse" huvides näiteks kildmoonaga?

Kapten Trumm kirjutas:Soome näitel on küll tõendatud, et see eri kaliibrite, tehnika vms probleem ei ole nii väga oluline ja sõda pidamata sellest ei jää.

Sõda pidamata ei jää aga kaotus võib raskendatud logistika tõttu osaks saada küll.

Kapten Trumm kirjutas:Kui läheb sõjaks, siis sõdivad relvad, nende tulejõud, kasutus ja laskemoonavarud, mitte ametnikud, kes midagi "arvavad".

Relvad sõdivad vaid inimeste ja korraliku logistika toel, muidu aga mitte.

Kapten Trumm kirjutas:Muidugi on uuemad paremad kui vanemad, kuid vanemad on parem kui eimidagi. Muidugi on üks laskemoon kõige parem, aga kui selle hinnaks on näiteks vajaliku relvakomplekti ebamõistlikult kallis hind, siis ei jäägi muud üle kui Soome moodi teha.

Asi ei ole ju ometi selles, et me ei jõuaks omale paari pataljoni jagu korralikke 155 mm. järelveetavaid haubitsaid osta.

Kapten Trumm kirjutas:4-5 eri moona tarvitavad, moonavaruga relvad on palju parem variant kui relvade nappus ja õnnis teadmine "logistilisest efektiivsusest". Muide, 155 mm omab veel mitmeld eri moonatüüpe, asendaks ka need "logistilise efektiivsuse" huvides näiteks kildmoonaga?

Me räägime siiski eri kaliibritest, mitte moona tüüpidest. Asi pole eri moona tüüpides vaid ikka kaliibrites. Kui sa pead mitmeid eri moona tüüpe kolmes neljas eri kaliibris suurtükiväele välja jagama on ikka logistiliselt paras õudusunenägu. Milleks siis ikkagi koormata oma praktiliselt olematut logistikat selliste rumalustega?

Ühest teisest teemast siinse teema relvade suurihaleja juttu:

Kui jätkub vanaviisi, siis seisavad need küsimused Eesti ees niiehknaa, sest kui nt Soome teeb kõvasti laenu ja Eesti mitte, siis konkurentsis oleme juba ette kaotanud (näiteks sellega, et ühel hetkel pole Soomes enam 65 000 eestlast, vaid näiteks 1/3 tööealistest. Täna on Soome mineku raskuspunkt hakanud kalduma murettekitavas suunas - minnakse sinna mõttega saadagi Soome residendiks ja saada osa Soome ülekaalukalt paremast sotsiaalsüsteemist (nt pensionist) - suure tõenäosusega on need Eestile kadunud hinged. Eesti sotsiaalsüsteem lihtsalt ei konkureeri. Kui järgnevad suured sotsiaalsed reformid, mis mingil viisil õnnestuvad, siis on Eesti olnud väga edukas.

Ma ei saanud nüüd aru, kas jefreitor on napsitanud olekus siin?
Selle mõne miljardi krooniga aastas küll neid protsesse peatada ei õnnestu, sellest mitte arusaamiseks peab vist ajaloolase aju olema.
Kui nüüd edasi väike elementaarne arvutus taskukalkulaatoril teha, siis saab ja jefreitorile arusaadavaks selle tsitaadi väljarebimise lapslikkus.
Ja üks põhjus, miks Soomel on rohkem raha (sh raha nii sotsiaaliale kui relvadele) on see, et ka nemad laenavad üsna varmalt.
Kui selles laenamiskeskkonnas Eesti ei laena, pole varsti ei relvi ega inimesi, naabrid on konkurentsivõimelisemad.
Teatud naabriga võib isegi juhtuda see, et saame selle õndsaks osaks.

Trumm, kas sinu arvamine enda arvamusest kui ainuõigest ja sinu seisukohtade eksimatusest on tingitud lõvikonservi söömisest või on sel muud (meditsiinilised) põhjused? Tõmba natuke tagasi, sul ei ole kõikides maailma asjades õigus ja sinu maailmapilt ei ole ainuke ning ainuvalitsev. Pealegi võtad sa sõna teemadel mida sa ilmselgelt ei valda ning mõistlik oleks oma suu kinni hoida ja mitte möliseda nende kallal kes ütlevad, et sul õigus pole.

Selles teemas ju sai ka kirjutatud, et võib minna nii ja naa. Selles tsitaadiski on see lause sees. Ma loodan väga, et meie oleme edukamad, väga loodan. Aga võib ka minna nii, et Soome lihtsalt juurde enam ei laena ja säilitab senise heaolu taseme. Mis tähendab, et surve saada Soome residendiks ikkagi jätkub. Soome maoli lendamine pole ka meie huvides.

Ärimehena tead sa corvus seda suurepäraselt, et kui sa rekkasid ei liisiks (loe laenu ei võtaks), vaid kraabiks raha kokku välja ostmiseks ja müüks pärast vanad maha - keskkonnas, kus konkurendid liisivad - pole su äri enam homme maakaardil. Täpselt sama toimub ka regionaalses konkurentsis piiratud ressursside pärast.

Kapten Trumm kirjutas:Selles teemas ju sai ka kirjutatud, et võib minna nii ja naa. Selles tsitaadiski on see lause sees. Ma loodan väga, et meie oleme edukamad, väga loodan. Aga võib ka minna nii, et Soome lihtsalt juurde enam ei laena ja säilitab senise heaolu taseme.

Ikka pudrutad teemadel mida sa ei jaga.
1. Soomel ei ole võimalik hoiduda juurde laenamisest, sest ilma selleta ei suudeta olemasolevaid laene teenindada.
2. Riigipoolse rahapakkumise järsk vähenemine turul toob vältimatult kaasa majanduskriisi.
3. Majanduskriisi kontekstis heaolu säilimisest on raske rääkida.

Suurel osal Euroopa riikidest seisab ees oluline kohandumine. Mis vahenditega see saavutatakse on ise küsimus.

Praktikas näeb probleemi sisu välja nii, et kui seni on üritatud laene välja infleerida, siis kiratseva majanduse tingimustes ei ole see enam võimalik. Eriti hull asi selles kontekstis on deflatsioon. Mis samuti ei ole võimatu. Business as usual is over.

Pikaajaliselt on selline kohandumine Euroopa konkurentsivõimele ainult hea. Aga Eesti, mis ei pea tegelema majanduskriisi tingimustes võlakoormuse vähendamisega on selgelt eelisseisus.

Trummi unistuste Eesti on vist selline, kus riigieelarvest läheb arvestatav ports raha intressideks ja varem võetud kohustuste kinni tagumiseks.

Muide nii palju kui minu kõrgemas vanuses tuttavaid Soomes töötab on neil kõigil üks eesmärk - teenida välja Soome pension ja kulutada seda siin. Eesti riigi vaatevinklist on see imho suurepärane kui see nii peaks ka minema.

Kui me räägime moona saadavusest siis tuleks valida kindlasti D30 ja hoopis FH70 pensionile saata. FH70 155mm lask koosneb: 1.sütikust, 2.mürsust, 3.heitelaengust, 4.süütekapslist. Kui esimesed 3 komponenti on enam-vähem universaalsed siis viimane on relvapõhine, millel on üks Euroopa tootja ning kuna FH70 on igal pool mujal juba kasutusest maas on see juba parajalt eksootiline. Ehk sama kaliiber ei tee moona (koosneb iseseisvatest komponentidest) veel ristkasutatavaks, igal relval on oma "menüü" ning FH-l on see eriti spetsiifiline, see sama "eksootilisus" ongi selle haubitsamudeli üks äramüümise põhjuseid.

Viiskümmend kirjutas:Kui me räägime moona saadavusest siis tuleks valida kindlasti D30 ja hoopis FH70 pensionile saata. FH70 155mm lask koosneb: 1.sütikust, 2.mürsust, 3.heitelaengust, 4.süütekapslist. Kui esimesed 3 komponenti on enam-vähem universaalsed siis viimane on relvapõhine, millel on üks Euroopa tootja ning kuna FH70 on igal pool mujal juba kasutusest maas on see juba parajalt eksootiline. Ehk sama kaliiber ei tee moona (koosneb iseseisvatest komponentidest) veel ristkasutatavaks, igal relval on oma "menüü" ning FH-l on see eriti spetsiifiline, see sama "eksootilisus" ongi selle haubitsamudeli üks äramüümise põhjuseid.

See süütekapsel ei tohiks küll midagi nii keerulist olla, et ühe tootja hingusele mineku järel ei suudaks keegi teine selle tootmist üle võtta. Lisaks on FH-70 ka Jaapanis kasutuses.

Ikka pudrutad teemadel mida sa ei jaga.
1. Soomel ei ole võimalik hoiduda juurde laenamisest, sest ilma selleta ei suudeta olemasolevaid laene teenindada.

Oleme ise täpsed, eriti kui selliseid silte paneme!
Juurde laenamine=laenusumma suurendamine. Oli 2 miljonit, võtsime 2 juurde, kokku 4 miljonit.
Olemasolevate laenude äramaksmiseks uue, kaugema tähtajaga laenu võtmine - refinantseerimine. Selle tegemisel laenusumma/koormus ei pruugi suureneda, suureneb ainult kogu perioodi intressikulu (mis jääb veel kaugemasse tulevikku). Oli 2 miljonit, ei taha oma rahast tagasi maksta, võtsime uue laenu 2 miljonit, maksime vana tagasi, laenukoormus jääb 2 milljonit.

Seega, kui Soome laenusummat edasi ei suurenda, mingeid makrolollusi ei tee ja finantsturgudel mingeid vapustusi ei tule, ei juhtu suurt midagi. Lihtsalt elujärg ei parane nii kiiresti kui harjutud ollakse. Esimene vapustus saab tulla siis, kui intressid hüppavad üles. See, et Soome üle võimete elanud on, on selge, aga kus te seda apokalüpsist näete?

Ma ei väidagi, et see komponent keeruline on lihtsalt seda, et meie liitlaste ladudes olev moonaabi näiteks: USA standard 155mm 39cal laskemoonakomplekti kohaletoomine meid ei aitaks.

Viiskümmend kirjutas:Kui me räägime moona saadavusest siis tuleks valida kindlasti D30 ja hoopis FH70 pensionile saata. FH70 155mm lask koosneb: 1.sütikust, 2.mürsust, 3.heitelaengust, 4.süütekapslist. Kui esimesed 3 komponenti on enam-vähem universaalsed siis viimane on relvapõhine, millel on üks Euroopa tootja ning kuna FH70 on igal pool mujal juba kasutusest maas on see juba parajalt eksootiline. Ehk sama kaliiber ei tee moona (koosneb iseseisvatest komponentidest) veel ristkasutatavaks, igal relval on oma "menüü" ning FH-l on see eriti spetsiifiline, see sama "eksootilisus" ongi selle haubitsamudeli üks äramüümise põhjuseid.

Kuna 155 mm. FH-70 rohkem juurde hankida ei õnnestu ja 105, 122 ripuvad meil veskikivina kaelas siis tulebki üle minna täiesti uuele suurtükiväe süsteemile, mis on ka käesolevas kaitseväe arenegukavas ilusasti kirjas. Siin ongi meil avanenud hea võimalus teha suur kvalitatiivne hüpe, minnes järelveetavatelt haubitsatelt üle iseliikuvatele.