Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Et siis kelle poolt ajupestud, kas refi või ekre poolt. Tulles nüüd paralleeliga tagasi Trumpi ja selle pooletoobise juurde, siis kelle poolt ajupestud see tulistaja oli? Kas Ukraina või Trumpi? Veidi ajuvaba selline konstrui, kas pole?
Aga kui vastupidi vaadata? Kuidas selle Stroomiranna-kivide-loopimisega kah oli? Loopijatel olevat veel "rukkilille lehe taolised embleemid ka olnud ja puha.... Ime, et veel tõrvikid kätte ei luuletatud. Siis ei olnud üldsegi ajuvaba ju? Ainult pärast oli sitasti, kui politsei õhinaga läks kaabakaid otsima ja tuvastas, et seal rannaski polnud kedagi.... isegi mitte pihtasaajat.
Tõesti ajuvaba jutt, tuleb nõustuda. Miks sa selle üldse siia kirjutasid?Peeter kirjutas: ↑07 Okt, 2024 16:37Aga kui vastupidi vaadata? Kuidas selle Stroomiranna-kivide-loopimisega kah oli? Loopijatel olevat veel "rukkilille lehe taolised embleemid ka olnud ja puha.... Ime, et veel tõrvikid kätte ei luuletatud. Siis ei olnud üldsegi ajuvaba ju? Ainult pärast oli sitasti, kui politsei õhinaga läks kaabakaid otsima ja tuvastas, et seal rannaski polnud kedagi.... isegi mitte pihtasaajat.
Veidi ajuvaba selline konstrui, kas pole?
Tundub, et elu ongi ajuvabaks muutunud.
Sellepärast, et jutt läks ajuvabaduste konstrueerimise peale. Ja mitte ainult kuskil maailmas kaugemal, vaid ka meil siin Eestis on küllalt näitedi, kus ühtpidi on asi "normulks", aga teise poole arvates on jutt "ajuvaba konstrui". Sõltub millise mätta otsast vaadata. Ja seda mõlemat pidi.Kilo Tango kirjutas: ↑07 Okt, 2024 19:02Tõesti ajuvaba jutt, tuleb nõustuda. Miks sa selle üldse siia kirjutasid?
Ja millise mätta otsast siis seda asjasse täiesti mittepuutuvat stromka juhtumit vaatama peaks, et asi "normulks" oleks?Peeter kirjutas: ↑08 Okt, 2024 9:28 Sellepärast, et jutt läks ajuvabaduste konstrueerimise peale. Ja mitte ainult kuskil maailmas kaugemal, vaid ka meil siin Eestis on küllalt näitedi, kus ühtpidi on asi "normulks", aga teise poole arvates on jutt "ajuvaba konstrui". Sõltub millise mätta otsast vaadata. Ja seda mõlemat pidi.
https://www.delfi.ee/artikkel/120328166 ... ojutamisesEelkõige süüdistab Donald Trump praegust Joe Bideni administratsiooni katastroofipiirkondade ignoreerimises, ehkki vabariiklasest kubernerid neid väiteid ei kinnita. Demokraadid meenutavad vastuseks varasemaid hääletusi, kus Trumpi parteikaaslased on olnud katastroofiagentuuri FEMA rahastamiseelnõude vastu.
Sotsiaalmeedias vohavad aga massiliselt veelgi eksootilisemad vandenõuteooriaid, millest ei jää puutumata ka Kongress. Peamiselt X-is ja TikTokis levivate postituste järgi kontrollib USA valitsus FEMA abil salaja ilmastikunähtuseid ning kasutab seda valimiste eel vabariiklaste juhitud lõunaosariikide karistamiseks. Teiste teooriate järgi on plaaniks kohalike elanike ümberasustamine ning nende vara riigistamine või migrantidele jagamine. Põhja-Carolinas muutus populaarseks väide, et inimesi evakueeritakse eesmärgiga nende kodu asemele liitiumikaevandus rajada.
Postitused koguvad miljoneid vaatamisi ja kümneid tuhandeid „laike“, ehkki selle põhjal on raske hinnata, kui paljud vaatajatest juttu tegelikult usuvad. Üks selliste teooriate võimendajatest on järjekordselt vabariiklaste kongressiliige Marjorie Taylor Greene, kelle koduosariik Georgia septembris Helene´i tõttu ohvreid kandis. „Jah, muidugi suudavad nad ilma kontrollida,“ teatas Greene X-i vahendusel. „On naeruväärne, kui keegi üritab valelikult väita, et see pole võimalik.“
Kes on „nemad“, ei soovinud Greene nimeliselt täpsustada, kuid lisas hiljem, et tegu on erafirmadega, kelle tegevust reguleerib riiklik ookeani- ja atmosfääriagentuur NOAA. „Osa neist on NOAA andmebaasides kirjas ja seal on kirjeldatud ka enamik viise, kuidas ilma on võimalik muuta,“ selgitas Greene. Tegelikkuses on teadlased selliste võimaluste üle vaid teoretiseerinud, nagu võib teaduslikult arutada ka laboris mustade aukude tootmist või vananemisvastase ravimi leiutamist.
Sel nädalal kurtis vandenõuteooriate üle ka president. „Viimastel nädalatel on käinud hoolimatu, vastutustundetu ja järjekindel valeinfo ja otseste valede levitamine inimestes ärevuste tekitamiseks,“ ütles Biden. „See õõnestab usaldust pääste- ja taastamistööde vastu, see kahjustab kõige suuremaid abivajajaid, sellele lihtsalt pole kohta. Ja nüüd räägib Georgia kongressiliige Marjorie Taylor Greene , et föderaalvalitsus sõna otseses mõttes kontrollib ilma. See on rohkem kui naeruväärne, see peab lõppema. Sellistel hetkedel ei ole „punaseid“ ega „siniseid“ osariike.“
Greene´i kritiseerisid kaudselt ka parteikaaslased kannatada saanud osariikidest. „Inimesed ei suuda orkaane tekitada ega kontrollida ja kui keegi arvab, et suudavad, siis peaks ta laskma oma pea üle vaadata,“ torkas Florida rahvasaadik Carlos Gimenez. Sarnase avalduse tegi Põhja-Carolina esindaja Chuck Edwards. Greene vastas pressiesindaja vahendusel, et samad inimesed, kes praegu teda kritiseerivad, usuvad ka Covid-19 vaktsiinide toimimisse (väide vastab ilmselt tõele, kuna erinevalt ilmastiku kontrollimisest vaktsiinid ka toimivad).
Sõltumata sellest, kas Greene´i tegevust ajendab siiras usk või poliitiline kaalutlus, aitas tavatute avalduste tegemine tal jõuda Kongressi ning tagab talle ka kolmandat korda tagasivalimise. Poliitikaportaali the Hill teatel on Georgia ringkonnas number 14 lõpptulemus alati ette otsustatud ja selle võidab vabariiklane, kuna demokraadist kandidaadi Shawn Harrise eduvõimalust hinnatakse ühele protsendile. Konkurents puudutas küsimust, kes võidab eelvalmised ning siin sai Greene ka seekord ülekaaluka võidu. Eelmiste eelvalimiste kampaania käigus annetasid toetajad talle 9 miljonit dollarit, mis tegi temast esindajatekoja ühe paremini rahastatud poliitiku. Lähim rivaal Jennifer Strahan kogus kõigest 0,39 miljonit dollarit. „Praegu ei ole vaja ebatõsiseid poliitikuid, kes tahavad ainult iseennast rääkimas kuulda,“ pani Strahan valijatele südamele. „Meie esindaja ei tegele oma tööga.“ Vabariiklaste tuumikvalijad hindasid olukorda teisiti ja Greene kogus ligi 70% häältest Strahani 17% vastu. Tänavustel eelvalimistel ei esitatud talle isegi vastaskandidaati ning Greene kogus 100% häältest.
Tulemused näitavad, et poliitik kõnetab oma valijaid osavamalt kui need, kes teda naeruvääristajad. Vandenõuteoreetik Alex Jones kutsus 2022. aastal tehtud intervjuu käigus poliitikut üles presidendiks kandideerima ning Greene märkis vastuseks, et see ei ole mõte, mida ta sooviks välistada. Vahetult enne ilmateemalise vandenõuteooria avaldamist väljendas tema suhtes sümpaatiat Trumpi asepresidendikandidaat J.D. Vance, kes ütles Georgias peetud kõnes, et nende vahel valitseb suur sõprus.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... e-staarileTehnilistel põhjustel avas Lasnamäe linnaosa valitsus Facebookis uue eestikeelse lehe, seisab oktoobri alguse pressiteates. Vana leht pole „tehnilistel põhjustel“ enam kättesaadav.
Kas mõni pahane ekstöötaja pani paroolidega minema?
„Lugu on natukene keerulisem,“ tõdeb linnaosavanem Julianna Jurtšenko (SDE) Ekspressile.
Türgi pealinnas Ankaras tegutsevale Haci Bayram Veli ülikoolile esitatud teadustöö natsionalismist Ukrainas tõi Eesti saatkonna viisasekretärile vallandamisteate, kuna välisministeerium ei näinud võimalust jätkata koostööd Kremli narratiividest kubiseva teadustöö autoriga.
Ankaras Eesti saatkonnas viisasekretärina töötav Maria Sarantseva esitas tänavu 7. märtsil Haci Bayram Veli ülikoolile oma teadustöö ning ülikool kiitis selle heaks 28. mail. Artikkel pealkirjaga «Natsionalismi tõus Ukrainas: Erich Frommi psühhoanalüütiline lähenemine» ilmus ülikooli kaks korda aastas välja antavas teadusajakirjas Journal of Crises and Political Research (Kriiside ja Poliitikauuringute Ajakiri).
Sarantseva kirjutab valdavalt Venemaa allikatel põhinevas töös, et Ukraina natsionalismi juured peituvad Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest tekkinud traumas. Ka nimetab ta 2013.–2014. aasta Ukraina väärikuse revolutsiooni «riigipöördeks», tõmbab paralleele tänapäeva Ukraina ja Natsi-Saksamaa vahel ning nimetab 2014. aastal aset leidnud Venemaa invasiooni Donetski ja Luhanski oblastisse «Luganski ja Donetski vabariigi eraldumiseks».
Tõenäoliselt ei oleks teadusajakirjas ilmunud töö suuremat tähelepanu pälvinud ja välisministeerium poleks seda märganudki, kui Sarantseva poleks lisanud tööle oma tiitliks «viisasekretär Eesti saatkonnas Ankaras». Teadusajakirja juhtus aga lugema Türgis elav Ukraina kodanik, kelle silma riivas eriti just Kremli narratiividest kubiseva töö autori seos Eesti saatkonnaga. Ukrainlane võttis ühendust Eesti saatkonnaga Ankaras ja küsis, kas need väited kajastavad saatkonna ametlikku seisukohta Ukraina hiljutiste arengute osas.
«Kas Eesti on ühinenud Maria Sarantseva väidetega, et ukrainlased on psühholoogiliselt traumeeritud, nartsissistlik grupp, kes on masenduses Nõukogude Liidu kokkuvarisemise pärast, või tema võrdlusega Ukraina ja Natsi-Saksamaa vahel ning tema iseloomustusega väärikuse revolutsioonist kui riigipöördest? Minu arusaama järgi ei sooviks Eesti – riik, kes on ise kannatanud tugevalt Nõukogude okupatsiooni ja praeguse Venemaa hübriidsõja all ning on üks suurimaid Ukraina toetajaid käimasolevas sõjas – olla seotud ühe oma saatkonna töötaja «analüüsiga», mis otseselt toetab Venemaa propagandat ja Ukraina-vastaseid narratiive,» kirjutas Ukraina kodanik Eesti saatkonnale.
Sarantseva märgib oma töö sissejuhatuses, et artikli peamine eesmärk oli analüüsida Ukraina natsionalismi tõusu põhjuseid 20. sajandi tunnustatud saksa-ameerika psühhoanalüütiku Erich Frommi lähenemise kaudu. Fromm analüüsis oma 1941. aastal ilmunud raamatus «Põgenemine vabaduse eest» natsismi tõusu põhjuseid Saksamaal.
«Ukraina ühiskond on sügavalt psühholoogiliselt traumeeritud Nõukogude Liidu lagunemisest, üleminekust demokraatlikule riigikorrale ja kapitalistlikule majandusele ning selle tulemusel toimunud majandusliku ja poliitilise olukorra halvenemisest,» kirjutab Sarantseva.
Seega on natsionalistliku ideoloogia toetamise motiivid tema sõnul alateadlikud kaitsemehhanismid.
«Sellises olukorras täidab natsionalistlik ideoloogia tühimiku, mille jättis kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine, ning aitab ühtlasi põgeneda talumatu reaalsuse eest. Natsionalism rahuldab samal ajal murtud ja traumeeritud grupinartsissismi, pakkudes ideed rahvuse üleolekust. Ebastabiilne sisepoliitiline olukord, samuti valitsevate eliitide võimuvõitlus ja meedia ning haridussüsteemi kasutamine natsionalistlike ideede levitamiseks aitavad vaid kaasa natsionalistlike meeleolude levikule,» kirjutab Sarantseva tänapäeva Ukraina kohta.
Ka tõmbab Sarantseva otseselt paralleele tänapäeva Ukraina ja Natsi-Saksamaa vahele.
«Frommi teooria kohaselt otsis äärmiselt traumeeritud Ukraina ühiskond midagi, millele alluda. Oma ego oli kaotatud, mistõttu oli vajadus samastuda kellegi või millegi teisega – teise ideoloogiaga. Seega on natsionalismi tõus selge masohhistliku põgenemismehhanismi ilming. Olukord tänapäeva Ukrainas sarnaneb väga olukorraga Saksamaal, mida Erich Fromm kirjeldas. Teiselt poolt otsustab indiviid uue riigikorra ja olude tekitatud ärevuse, ebakindluse ja jõuetuse vältimiseks alateadlikult loobuda egost ja liituda enamusega. Tänapäeva Ukraina on ere näide sellest, mida Fromm nimetas «vabaduse koormaks»,» kirjutab Sarantseva.
https://www.postimees.ee/8119514/kremli ... andamiseni«Natsionalismi ilmingud on eriti nähtavad postsovetlikes riikides, nagu Ukraina ja Balti riigid. Ukraina iseseisvuse perioodil toimus mitmeid sündmusi, sealhulgas oranž revolutsioon, Euromaidan, Luganski ja Donetski vabariikide eraldumine ning jätkuv sõjaline konflikt Venemaaga, mis mõjutasid Ukraina ühiskonna maailmavaadet. Hoolimata sellest, et Ukraina natsionalismi kujutatakse tänapäeva meedias uue nähtusena ja reaktsioonina praegusele olukorrale, on Ukraina natsionalismil palju sügavamad ajaloolised ja psühholoogilised juured,» kirjutab Sarantseva.
2013. aasta sügisel alguse saanud sündmusi, mida Ukrainas nimetatakse väärikuse revolutsiooniks, nimetas Sarantseva oma töös riigipöördeks. Protestid algasid Kiievis 2013. aasta novembris pärast seda, kui valitsus peatas ettevalmistused assotsiatsioonilepingu ja vabakaubanduslepingu allakirjutamiseks Euroopa Liiduga.
Nende sündmuste kohta kirjutab Sarantseva aga järgmist: «2014. aasta riigipööre ja sõjaline konflikt Donbassis olid vältimatud lahendamata piirkondliku konflikti tagajärjed. See tähistas lõppu regioonide rahumeelsele kooseksisteerimisele, mille elanikkonnal olid diametraalselt vastandlikud vaated riigi ajaloo ja tuleviku kohta.»
