www.militaar.net

Näh, EOD jõudis ette...

Topelt ei kärise.

Just, ei kärise , nii et paneme veel ühe raksaka - parem ikka veidi vaadata kah, et kuidas asi käib:
http://de.wikipedia.org/wiki/Sternmotor

Urmas.

Mina jällegi ei mõista, kuda sellist mootorit õlitatakse.
Meil on küll nõukaaegsed kuiva karteriga mootorid diiselrongides, kus karterisse kogunev õli ära eraldi paaki pumbatakse, aga neil on vähemalt karter, kuhu õli koguneb.

Aga kuhu tähtmootoril süsteemist läbikäinud õli koguneb ja uuesti ringlusesse pumbatakse? Või õlitatakse neid, kallates õli bensiini sekka nagu punnvõrril?

2- taktiline mootor

Tähtmootori õli ringleb pidevalt süsteemis ja seda ajab ringi tavaliselt tsentrifugaalpump. Suuremateks mahutiteks on õliradiaatorid ja torustik. Õli kogumis ja ärajuhtimissüsteem on igal mootoritüübil individuaalne.

Õlipaak käis ka asja juurde. Tähtmootoritega on see lõbus lugu, et pikal seismisel valgub mootoris olev õli alumistesse silindritesse. Enne käivitamist tuleb siis mootorit paar pööret propellerist ringi ajada, et õli sealt väljalasketrakti kupatada. Sellest ka efektne sinine pilv käivitamisel. Selle tseremoonia vahelejätmisel tekkiva hüdraulilise löögi tulemuseks on kõver keps või minemalennanud silinder.
Saksa tagurpidi-V mootoritel oli vist sama probleem...

Paljast ringiajamisest jääb isegi väheks. Wilgal võetakse kahel alumisel silindril tagumine küünal maha ja ja lastakse õli välja. Samade silindrite sisselaskekollektoritel on õli väljalaskmise korgid.
Minu mäletamist mööda on kahel Wilgal kepsud kõveraks lastud. Üks oli ALMAVÜ Lennuklubi tuttuus mootor, mis just oli lennukile paigaldatud ja teine on praegu saarlaste käes (nemad mootorit ei lõhkunud).
Üks rahvatarkus selliste lennukite kohta- "Tähtmootoriga lennuk ei tilgu õli, vaid märgistab oma territooriumi". Perroonil on Wilga seisuplats selgelt äratuntav.

Et siis põhimõtteliselt õli ei tilgu karterisse nagu autol, vaid käib kinnist süsteemi pidi ringi, st piltlikult, et läheb ühest vändakaela tihendist sisse, läbib kõik need kepsu ja kolvi sõrmed ja junnid ning tuleb teisest vändakaela tihendist välja ja läheb radiaatorisse ja paaki ja sealt jälle eelmise vändakaela juurde tagasi? Ja see õli, mis süsteemi loomuliku ebatiheduse tõttu mootori sisemusse eksib, õlitab silindriseinu?

Tavaline kuiva karteriga õlitussüsteem. Wilga mootoril AI-14RA on õlikoguja kahe alumise silindri vahel, ulatudes ettepoole, reduktori alla.
Õli pääseb sinna nii silindrite vahelt kui reduktorist. Edasi läbi filtri mootori tagaosas olevasse imipumpa, sealt õlipaaki, survepumpa ja tagasi mootorisse. Silindriseinu määrib läbi väntvõlli kalibreeritud ava pritsitav õli. Loomulikult ka laagrite vahelt tulev õli. Sama mootoriõli kasutatakse ka muutuvsammuga propelleri labade seadmiseks.

Hiiumaalt kiviaia pealt on toodud Kärdlasse muuseumisse neli vene lennuki tükkki. Lennuk olevat alla kukkunud 1950. aastal Heinlaiu lähedale merre.
Pilte näeb Militaarse Hiiumaa lehel.



Kahel lennukitükil on metallist stantsitud silt numbriga 1449094



Eelmisel kevadel muuseumis sõjandusnäitusel eksponeeritud Suuremõisas allakukkunud lennuk kandis numbrit 49166032.

its mabey from Hirth engine

Trans

Stabilisaator sarnaneb Jak-tüüp hävitaja omale aga ehituselt mitte Jak-9, ehk on Jak-3. Numbri järgi otsistades tundub tegu olevat sõjajärgse toodanguga.

Ons võimalik selle asja järgi kindlaks teha, mis lennukiga on olnud tegu:

НКАП (viisnurk) СССР

Завод № 472

Изделив № 163

Радиатор № 93671

1942 09

Tehas 472 ei tootnud sõja ajal lennukeid, seega on raske midagi tõestada.