www.militaar.net

vax kirjutas:Astangu osas korrektuurid sisse viidud.
Siiski küsimus - mis te arvate, kas alumine liin läks ka üle Paldiski maantee? Endale tundub, et praegune Karjääri tee võis olla raudtee pikendus, plaaniti ju sinna veel tunneleid.

Tekkis nüüd ka selline mõte, et see alumine haru pidigi jätkuma klindi all, teiste ehitamata jäänud tunnelite poole. Harku jaama ta ei pööranudki.

Kurjam kirjutas:

Tekkis nüüd ka selline mõte, et see alumine haru pidigi jätkuma klindi all, teiste ehitamata jäänud tunnelite poole. Harku jaama ta ei pööranudki.

Sel mõttel on jumet, kui võiks kindel olla, et tunnelladudest oleks sõjamoona (miinid, mürsud jms.) veetud raudteed pidi üksnes Tallinna sadamasse ja mitte teistesse sadamatesse. Siis poleks selle ühenduse järgi tõesti erilist vajadust olnud. Kuid Kindlusel oli Harkust mere poole veel kaks sadamat: üks Tilgu rannas, teine Suurupis patarei nr 3 lähedal. Ma ei tea küll Mäeküla klindi all olnud raudtee konfiguratsiooni, aga tundub, et tunnelladudest vedada moona neisse sadamatesse ringiga klindipealse haru kaudu oleks olnud logistiliselt üksjagu tülikas. Iseasi, kui neisse sadamatesse poleks sealt moona veetudki - võib arvata, et need mõlemad sadamad olid üsna väikesed. Praeguseks pole Suurupi sadamast midagi alles (meri on selle täiesti ära uhutnud, selle asemel on hoopis väike supelrand), Tilgu sadamast ei ole ka palju muud kui mälestused järgi.
Aga ehk leiab keegi ka selle raudteeharu olemasolu või mitteolemasolu kohta mingi usaldusväärse kaardi.

Tõstsin kaardid kokku, maantee lähiümbrus ja piirkond karjääri pool teed tänapäeva kaardil enam nähtavaid pidepunkte ei anna, võibolla ainult noolega märgitud lõigul???

Spekulatiivne on tagasipöörav lisaharu, kas pinnavorm võimaldaks selle tõusu mäkke, või on tegu lihtsalt hargnemisega ja petab punane pliiatsijoonis?
1918.aasta kaardil näeb koht välja selline:

Praeguse maantee piirkonnas tõus klindi peale on jabur (nii ma ka eespool rääkisin). See omab mingit mõtet vaid Harku karjääri kohal kui eeldada EW vajadusi, ei enamat. See Kadaka teelt Kadaka külla tehtav kaar on tõusunurga tagamiseks vajalik. Vene impeeriumi seisukohalt tuleb minuarust mängu siin seni üldse arutlemata teema:

Kui vaadata PMK ala siis ei näe seal paekivikuhjasid. Need veeti ära. Kraanad olid töös jne. Siit võib suure tõenäosusega edasi arendada ka maarinde logistika. IDEE oli klindipealse rautee kasutamine nii, et moon oleks tõstetud lifti/kraana abil üles. Klindipealne rautee veab selle sealt vajaliku postisooni juurde.

Kust tuleb arvamus, et näiteks 11.000 torpeedot peaks paiknema just Astangu ladudes. On veel variante kus need saaks olla.

11.000 puuda oli mõeldud.

Osta.ee peal müügis selline haruldane vigur.
Müüja sõnul leitud kaeviku äärest!

Kuulunud Suurupi suurtükifordi kahurväelasele.

Kuna kirjutatud on Maarinne, ei saa see olla Suurupist. Ja mis asi on 'Suurupi suurtükifort'? Hm, ja 'kahurväelane'?

3. polgu 1. roodu on natuke lihtsam panna paika. Venelaste andmetel formeeriti polk septembris 1915.

Üldiselt siis Vääna mõisast edelasse, umbes kandis, kust Vääna rahvas armastab lõket teha ehitamata suurvarjendi süvendis kuni Humala mäe alguseni.

Žetoonil kiri "Suhop. fr" ehk siis maarinne. See auk seal keskel tekitab segadust.

Vot, väga õige, mitte Surop, vaid Suhop.
Ja Fr. tõepoolest rinne, mitte fort.

Ma tahtsin juba eile kirjutada kuidas neid asju kasutati. Ma nägin suht suurt aita, mille katuse lainepapp oli selliste asjade abil kinni löödud. Auk võib olla naelast. Millisel põhjusel sealt see nael läbi löödi on iseasi.

Zetoon ju vaskplekist, hea naela läbi taguda.
Vene aeg kasutati samal otstarbel ka plekist pudelikorke, et naela pea papist läbi ei läheks.
Kas ait veel püsti?

Väga huvitav ja kasulik kaart!

Küsimus: kas kaardile kantud patareid on enamjaolt säilinud või on nad pinnase all, õhitud, hunnik betooni? Mõningate juurde on küll märgitud, et hävitatud, kuid ülejäänud, mis ortofotolt vaadates metsadesse peitunud on?
Peamiste fortide fotosid on internetis rohkelt kohatud, kuid kas kusagil leidub ka patareide ning vähem tuntud (tautoloogia...) objektide pilte?

Sellega on nii, et kuna me siin koostame kaarti vastavalt oma (kasinatele) teadmistele, siis täieneb kaart sedamööda, kuidas meie teadmised kasvavad. Nii et kui on olemas mingi (tõene) info, mida kaardile sooviks lisada, siis võib julgesti siin sõna võtta.

Kindluse kaardil võiks ära näidata ka tagalapatarei juurde viiva raudteeharu. See on kujutatud ka 1920. aasta kaardil. Tänapäeval on sel kohal Jannseni park, sinise noolega näidatud kohal peaks olema Jannseni tänav.



Samuti võiks ära näidata ka patarei nr 3 juurde viiv raudtee Suurupi poolsaarel, mis oli veel paigas 1929. aastal, ja on olemas ka Battali toodud kaardil:
http://www.battal.ee/karty/suurupi.html
Sellel kaardil on muuhulgas näidatud kunagise sadama kai, millele ka raudteeharu viis. Tänapäevaks on meri selle jäänused täiesti ära uhtunud.
Helgiheitja varjendi nr 2 lähedal neemel olev ehitis ei olnud varjend, vaid nõukogude piirivalve vaatluspost.

vax kirjutas:Sellega on nii, et kuna me siin koostame kaarti vastavalt oma (kasinatele) teadmistele, siis täieneb kaart sedamööda, kuidas meie teadmised kasvavad. Nii et kui on olemas mingi (tõene) info, mida kaardile sooviks lisada, siis võib julgesti siin sõna võtta.

Jah, ma olen sellest aru saanud. Küsimus on nende patareide kohta, kus kohal on käidud. Kaardilt leiab infot vaid mõne üksiku patarei seisukorra kohta, kuid kindlasti on keegi siit foorumist ka neid lähemalt uurinud, mitte ainult suuremaid objekte (Humala, Vääna-Posti, Laagri ja nii). Et üldiselt võttes, kuidas nendega on, "püsti"?