www.militaar.net

Borja kirjutas: Järvele juurdepääsuteede lummemattunud olek kõneleb kellegi lohakusest.

milleks peaks puhastama lumest teid, mida ei kasutata? kui lennuk oleks maandunud kuhugi metsa, siis oleks lumest lahtiajamata metsavahetee olnud ka kellegi lohakus? kes peaks maksma selle tõenäosuse eest, et kord 30 aasta jooksul kukub võib-olla järve lennuk ja seetõttu peaks sissesõiduteed kogu aeg lahti olema? kas see on kusagil õigusaktis kirjas, et lennuväljade ümbruses olevatele järvedele peab olema 24/7/365 tagatud tehnika läbipääs?

Aga miks on oluline see, kas lennuk tõusis või maandus ja kas põhjuseks oli teliku rike või miskit muud?

Lihtsalt selleks, et kodanikel tekiks usk sellesse, et soliidsete süsteemide esindajaid ning nende suust tulevat juttu kannataks eelarvamuste vabalt uskuda. Tead küll seda juttu karjapoisist ja karja kimbutavast hundist....Praegu aga kõlab see küll nii, et "To li on šubu spizdil, to li ot nego šubu spizdili..."a midagi kasukaga ikka vist oli...

milleks peaks puhastama lumest teid, mida ei kasutata

Sama loogika järgi- milleks suitsudetektorid ja tulekustutid. Enamus maju ei lähe põlema, 30 aasta jooksul kohe kindlasti mitte. Milleks erakorraline meditsiin, enamus inimesi sureb vanadusse omas voodis. Milleks laevadel päästepaadid, enamus laevu lõigatakse vanarauaks. Aga juhul, kui sa peaksid asuma selles lennukis, mis kuhugi Ülemiste kalda lähedale maha prantsatab, siis vast vaated muutuksid peris kiiresti või kuidas? Tagasihoidlike rehkenduste järgi on viimase 70 aasta jooksul Ülemistesse ühel või teisel põhjusel maha sadanud kuus lennumasinat...on päris tõenäoline, et järgmine matak saab olema suuremat sorti reisilennukiga. Siiani on õnneks läinud, lennukid on olnud suht väikesed, aga ega lõpmatuseni kah vedada ep saa.

Päästeamet peaks meil kasutama ikka rohkem universaalsemaid 3 või 4 sillaveoga maastikuvõimega masinaid. Midagi sarnaselt Ural-4320; Ural-43206-41; Ural-532301 jne. milledele mingi väike lumevall eriliseks takistuseks ei oleks või siis see kinnine värav oli seda 100 kroonist tabalukku seal ees siis raske ketaskõikuriga läbi lõigata? Sellise õiguse peaks Päästeametile hädaolukorra puhuks tagama elementaarse seadusega!

Meie inimesed on vist liiga palju Hollywoodi märulifilme vaadanud ja elavad mingid virtuaalreaalsuses, et meie Päästeamet on justkui New York City Fire Department, kus igale poole saab oma ilusa läikiva Scaniaga ligi. Samas kui on vaja asfaldilt pinnasteele keerata, käivad autol rattad ringi ja on vaja eriolukord välja kuulutada ning kaitseväe tankid appi kutsuda. Mis Päästeamet see siis selline on mis ei suuda ise ennastki aidata? Kui Päästeamet ei suuda või ei taha omale normaalseid maastikuläbivusega masinaid hankida siis oleks õigem see Päästeamet juba üldse kinni panna ja anda Päästeameti ülesanded üle sõjaväestatud päästeüksustele.

Päästeametil on ka suurema läbivusega masinaid, nt Unimoge.

Tegelikult on iva selles, et kui tavaline 4x2 päästeauto maksab 3 milli piires, siis 6x6 hind kisub 8 milli tuuri. Ja siseministeerium arvutab, mitu autot saaks variandis A ja mitu variandis B.

Ja mis seal salata, PA tehnikapark on tugevasti kaldus "maantee" autode poole, mida võis ka õnnetuse järel Järvevana teel näha, sest tubli osa kohale sõitnud autodest olid....4x2 Scania päästeautod, mis antud olukorras on täiesti kasutud. Ja kasutuks nad ka jäid. Miks nad sinna sõitsid? Sest reageerimisplaan nägi ette, kuid reageerimisplaanis puudusid alapunktid a)tegevus heal teel b)tegevus läbimatul maastikul. Seda probleemi on korduvalt tõstatatud ka metsatulekahjude ajal...tagajärjeta.

Võtmesõna on "planeerimine". Tuues paraleele sõjaväest - kui Estcoy ülem planeeriks oma kompanii tegevust sama pealiskaudselt nagu teeb pääste puhul seda sisemin/PA, tuleks meil iga kuu orkestri saatel 4-5 täidetud musta kotti Helmandist koju. Antud juhtum on üsna tüüpiline, kaasa arvatud see, et vahel on Eestis talv ja järved jäätuvad. See, et poolteist päeva pusiti eitea millega lennukit välja sikutada ja alles siis tulid KV puksiirid on tüüpiline nõrga planeerimise tunnus. Nagu ka muud Borja kirjeldatud probleemid. Praegu läks lihtsalt õnneks, loodame, et meist keegi pole ligidal, kui õnn otsa lõppeb.

PA (ala)rahastamine polnud praegusel juhul case. Case oli selles, et tegevusplaanid põhinevad tädi Maali maja põlemisel kuskil tänava ääres. Seepärast puudus ka õnnetuskohal igasugune sobiv tehnika. Praegu oli seotud osapooli väike arv (5) ja juba praegu jooksis asi kokku. Näiteks Sosnovõi Bori saastepilve tulekul Eestisse on seotud osapooli nii 15, mis siis saama hakkab? Saastepilve piiri ületamise hetkest kuni asjakohaste sammudeni kulub nädal?

Igasugused 6x6 KAMAZ, MAZ, GAZ, UAZ, ZIL, KRAZ, URAL või mis iganes on oma lääne analoogidest ikka kõvasti odavam. Ei taha hästi uskuda, et see 6x6 Ural-4320 sinna 8 milli kanti maksab.

Lemet kirjutas:Sama loogika järgi- milleks suitsudetektorid ja tulekustutid. Enamus maju ei lähe põlema, 30 aasta jooksul kohe kindlasti mitte. Milleks erakorraline meditsiin, enamus inimesi sureb vanadusse omas voodis. Milleks laevadel päästepaadid, enamus laevu lõigatakse vanarauaks. Aga juhul, kui sa peaksid asuma selles lennukis, mis kuhugi Ülemiste kalda lähedale maha prantsatab, siis vast vaated muutuksid peris kiiresti või kuidas? Tagasihoidlike rehkenduste järgi on viimase 70 aasta jooksul Ülemistesse ühel või teisel põhjusel maha sadanud kuus lennumasinat...on päris tõenäoline, et järgmine matak saab olema suuremat sorti reisilennukiga. Siiani on õnneks läinud, lennukid on olnud suht väikesed, aga ega lõpmatuseni kah vedada ep saa.

palun vasta siis ka küsimusele - kelle raha eest tuleks 24/7 hoida lahti ülemiste järve sissepääsuteid ja ilmselt ka tervet perimeetrit ümber ülemiste (18 km), kuna kui sinna lennuk kukub, siis ei ole ju täpselt teada, kuhu ta kukub ja kuhu täpselt päästeteenistusel ligi vaja saada on? millist lahendust näed sellisele olukorrale? kas see on ülemiste järve haldaja ülesanne, riigi ülesanne, lennujaama ülesanne ja kes selle kõik kinni maksab?

võrdlus suitsuandurite ja tulekustutitega on kohatu, kuna esiteks need asjad maksavad väga vähe ja teiseks tulekahjusid esineb ilmselt kümneid tuhandeid kordi tihedamini kui lennuki kukkumine ülemistesse.

Tavapärasel on lennuväljadel enne ja peale betoneeritud lennuradasid ka teatud maa ulatuses kõvakattega rada või vähemalt lagedam maa-ala, kuhu masinad just sellistel puhkudel saavad maha tulla. Tallinnas on selleks ühes suunas järv. Loogiliselt võttes peaks see siis lennuvälja päästeteenistuse rida olema.

Ja võrdlus pole üldsegi mitte kohatu, kas leiad, et 120 inimelu (aga niipalju on 737 inimesi) on odavamad kui mõningate teede lumest lahtihoidmine? Või on tulekahjusse jäänud inimeste elu kuidagi lennukis viibijate omast väärtuslikum?

äriline ettevõte, mille eesmärgiks on kasumi teenimine, siinkohal tallinna lennujaam, ei näe ette mingi X koha lumest lahtihoidmist, kuhu võib või ei või kunagi millalgi kord kümnete aastate jooksul hädamaanduda või kukkuda mõni õhusõiduk. ma usun samuti, et kui rahvusvahelised lennuohutuse reeglid midagi sellist ette näeks, siis see oleks ka niimoodi juba ammu.

ehk siis minu sõnavõtu kokkuvõte - tegemist ei olnud lohakusega, sest polegi kusagil ette nähtud, et ülemistele peaks olema ööpäevaringselt tagatud juurdepääs.

zzz-petz kirjutas:äriline ettevõte, mille eesmärgiks on kasumi teenimine, siinkohal tallinna lennujaam, ei näe ette mingi X koha lumest lahtihoidmist, kuhu võib või ei või kunagi millalgi kord kümnete aastate jooksul hädamaanduda või kukkuda mõni õhusõiduk. ma usun samuti, et kui rahvusvahelised lennuohutuse reeglid midagi sellist ette näeks, siis see oleks ka niimoodi juba ammu.

ehk siis minu sõnavõtu kokkuvõte - tegemist ei olnud lohakusega, sest polegi kusagil ette nähtud, et ülemistele peaks olema ööpäevaringselt tagatud juurdepääs.

Sellele teede lahtihoidmise jutule andis Timberg saates vastuse. Peaks ja ilmselt ka hakatakse. Kurb, et sellise tõdemuseni jõudmiseks peab lennuk alla kukkuma.

keegi ei taha neid miljoneid kroone enda peale võtta, mis kuluks igal aastal selleks otstarbeks (tehnika soetamine spetsiaalselt selleks otstarbeks, hooldus- ja personalikulud ülemiste järve piirkonna 24h läbisõidetavana hoidmiseks). arvata on, et jõutakse järeldusele, et see on liiga kulukas ja rahvusvahelised kokkulepped selleks ei kohusta. olen täiesti kindel, et kui lennuohutusnõuded seda ette näeks, siis seda ka juba tehtaks ammu, lennunduses on ju kõik täpselt paika pandud, kuidas miski olema peab, muidu ei võiks arvatavasti tallinna lennuvälja rahvusvahelisteks lendudeks kasutadagi, kui mingi nii räme nõuete rikkumine toimuks.

Helikopteriga inimeste evakueerimine, kes seisavad tugeval jääl, mõnikümmend meetrit kaldast. Milleks see peaks hea olema? Milline olukord järvel oli, sai selgeks minutitega.
Kauba oleks võinud küll käsitsi kasvõi järvejääle maha laadida, et lennukit kergendada. Toll on sealsamas lennujaama kaubakäitlusalal olemas, neid poleks vaja olnud kaugelt kutsuda. Läbi jää vajumise tõenäosus oleks väiksem olnud, samuti väljavedamine kergem.
Lennuki väljatirimine oli olemuselt puhtakujuline õppus. Selle oleks saanud lükata omanikule/operaatorile/kindlustusfirmale. Tehti Päästeameti/Kaitseväe jõududega ja omandati kogemusi. Et vigu ette tuli - väga hea, on millest õppida. Mingit ohtu ju tegelikult enam ei eksisteerinud.
Tegelikult näitas see õnnetus suurema ohu olemasolu. Nimelt Tallinna lennuvälja raja 26 ja järve vahel olev Tartu maantee.
Lennuväljade radade otsas on Stopway (SWY), mida saab kasutada lennuki peatamiseks ja takistusteta Clearway (CWY), mis võimaldab lennukil millegi vastu põrkumata kõrgust koguda. Raja 26 puhul on see väga lühike. Vaata lehekülg 17 http://aip.eans.ee/index.aw?section=848 ... e=8481.pdf
Kui nüüd lennuk on olukorras, kus pidama ei saa ja piloot üritab kordusringile minna (läbi startida), siis võib juhtuda, et ei õnnestu piisavalt kõrgust koguda ja lennuk põrkab Tartu maanteel liikuva bussi või kütuseveokiga kokku. Kui piloot siiski üritab takistust ületada ja võtab kõrgustüüri peale, võib lennuk variseda nina ees järve, mitte lauelda, nagu poolakatel seekord õnnestus. Lisaks veel mitmemootoriliste lennukite probleem, et väikestel kiirustel kisub lennukit mittetöötava mootori poole, kuid tüüridega seda kompenseerida ei õnnestu..

Sellises olukorras oleks hüva masin hõljuk - pääste-ja tulerõrje hõljuk. Hõljuk oleks ainuke, mis suudaks ajaliselt reageerida ja sarnases olukorras ka põlevat lennukit kustutada. Kas selliseid toodetakse ja palju maksaksid on muidugi iseasi.

No ja siis on veel selline variant :

Õhtuses saates "Vabariigi kodanikud" oli teemaks seesamune lennuk.
Päästeameti pealiku sõnul peaks mõtlema sellele, et taolised ligipääsuteed Ülemistele oleksid avatud ja ümber järve samasugune perimeeter nö. nagu on ümber lennuvälja olev hädaabi tee. Mati Raidmaas tekkis kahtlus,et tegelikult olekski pidanud see konkreetne tee lahti olema aga...
Lisaks selgus et need tõstepadjad olid just Ämarisse saabunud. PA le helistati hommikul sealt ja pakuti, et meil näe on siin värske kaup pakendites veel jne.
Lisaks sellele olla PA-l korraldus kasutada kaitseväe abi alles siis, kui nende omad vahendid ja koostööparnerite abi on ammendunud. Jne.jne.

Lisaks sellele olla PA-l korraldus kasutada kaitseväe abi alles siis, kui nende omad vahendid ja koostööparnerite abi on ammendunud. Jne.jne.

Kas selleks, et olemasolevate vahendite-jõudude ebapiisavuses selgust saada peab eesotsas olema geenius või lihtsalt süsteem peaks toimima ?

Ehk vaataks tervikut nii nagu seda teiste sruktuuride puhul tehakse? Kala hakkab ikka mingist otsast mädanema...

terv
o

zzz-petz kirjutas: palun vasta siis ka küsimusele - kelle raha eest tuleks 24/7 hoida lahti ülemiste järve sissepääsuteid ja ilmselt ka tervet perimeetrit ümber ülemiste (18 km), kuna kui sinna lennuk kukub, siis ei ole ju täpselt teada, kuhu ta kukub ja kuhu täpselt päästeteenistusel ligi vaja saada on? millist lahendust näed sellisele olukorrale? kas see on ülemiste järve haldaja ülesanne, riigi ülesanne, lennujaama ülesanne ja kes selle kõik kinni maksab?

Vastus on lihtne: AS Tallinna Vesi maksab. Sest Tallinna Vesi saab sellest järvest mega tulusid. Selle hiigelkasumi arvelt, mida siit iga aasta välja pumbatakse. Nii lihtne see ongi. Mujal arenenud riikides on kombeks, et rikkad firmad panevad ka ühiskondlikele asjadele õla alla. Meie inglastest asjamehed aga käsitlevad Eestit nagu Filipiine, kus pärismaalased köhigu pappi ja hoidku suu kinni.