www.militaar.net

Leino kirjutas: ↑23 Aug, 2022 8:18 Kahe otsaga asi, kes hakkab valideerima sisestatud andmeid? Tõe pähe mingit märget kuskil kaardil ei saa võtta.

Selle töö eest saavadki luurajad palka.

TTA kirjutas: ↑23 Aug, 2022 10:36

Leino kirjutas: ↑23 Aug, 2022 8:18 Kahe otsaga asi, kes hakkab valideerima sisestatud andmeid? Tõe pähe mingit märget kuskil kaardil ei saa võtta.

Selle töö eest saavadki luurajad palka.

Jah, ma tean, kuid kui oleks waze-laadne äpp tsiviilelanikkonnale kasutamiseks, kuhu märgitakse vastase laod-sõidukid-liikumised, siis tahestahtmata hakatakse seda vastase poolt ära kasutama (võltssihtmärgid või siis lihtsalt vaadata, kas nad on sinna üles pandud), millega saab lihtsalt luurajatele megapalju lisatööd genereerida. Nagu ütlesin, kahe otsaga asi. Võib kasu olla, võib vastupidise efekti anda.

Leino kirjutas: ↑23 Aug, 2022 11:03

TTA kirjutas: ↑23 Aug, 2022 10:36

Leino kirjutas: ↑23 Aug, 2022 8:18 Kahe otsaga asi, kes hakkab valideerima sisestatud andmeid? Tõe pähe mingit märget kuskil kaardil ei saa võtta.

Selle töö eest saavadki luurajad palka.

Jah, ma tean, kuid kui oleks waze-laadne äpp tsiviilelanikkonnale kasutamiseks, kuhu märgitakse vastase laod-sõidukid-liikumised, siis tahestahtmata hakatakse seda vastase poolt ära kasutama (võltssihtmärgid või siis lihtsalt vaadata, kas nad on sinna üles pandud), millega saab lihtsalt luurajatele megapalju lisatööd genereerida. Nagu ütlesin, kahe otsaga asi. Võib kasu olla, võib vastupidise efekti anda.

Aitab isikustamine läbi ID-kaardi (ehk kasutada saavad vaid eesti kodanikud) mis loob ka võimaluse segadust tekitavaid tegelasi esiteks eemaldada (keelad tal ligipääsu äppi) ja teiseks ka temaga tegeleda.

Õu kuulge mehed, Ukrainas on juba ammu olemas vastav äpp kuhu üles laadida pilte vaenlase tehnikast. Mis sellise koguse infoga peale hakata, teavad vastava ala spetsialistid juba paremini.

kaur3 kirjutas: ↑22 Aug, 2022 18:01 Trumm, ei pea fantaseerima, sest mingi USA info jookseb ukrainlastele nobedalt kohale. Mul on lihtsalt küsimus, kas nende tahvelarvititega anti ka USB-kaabel Himarsitega ühendamiseks või on seal mingi teine standard?

Kui sihtmärgi XY on teada ja operaator toksib need arvutisse, siis HIMARS targa relvana suudab ülejäänu suht sekundite jooksul välja rehkendada, st mingi online asi pole eriti vajalik. Kui moon on juhitav, siis ka meteoandmed väga palju tähtsust ei oma. Kui siis ainult tuule suuna mõju max kaugusele (nt vastutuul võtab kaugust vähemaks).

HIMARSide ja M270 jaoks on igasugust moona. Kasettrakett jalaväe vastu, Kasettraket tarka moonaga tankide vastu, rakett punkri vastu, jne. Ainult koordinaatidest ei piisa.

Trummile - Sa sead seda võrdlusmomenti kogu aeg valesti. Kuidagi ikka ja jälle tuleb Sul see "vähe ja moodne vs töökindel ja palju" võrdlus, aga see ei ole ju üleüldse oluline. Laskeplatvormide arv ei ole oluline. Oluline on ainult üks asi - sihtmärgi tabamine. Võta seesama PTG - kui mitu sihtmärki seal paiknemisalal on vaja tabada? Vbl 30-40? No aga kui lagipähe õige moonaga tabad, siis ju üle 30-40 lasu polegi vaja teha. No teine asi on siis, kui tabamistäpsus on väike, siis pead ühe sihtmärgi tabamiseks palju rohkem laskma. Ja rohkem suurtükke koondama. Ja rohkem moona vedama.

Täpsus kaalub alati üle arvu.

No nüüd sa muudad asja endale soodsas suunas - aga laseme ju täppismoonaga. Täppismoon pole kuskil valdav suurtükitule kasutuses ega saa ka meil olema. Seetõttu on olukord, kus me patarei kiirtulega tabame lagipähe rünnakuks valmistuva vastase 30-40 soomukit, ikka kaunis teoreetiline. Pigem on meil reaalsem olukord, et me peame seda ülesannet hakkama täitma pataljoni 120stega, mille patareid äsja väiksemaks optimeeriti.

Kui me räägine tavamoonast, siis olukord, kus sul on üksainus patarei, aga 2x2 km alal olev vastane, siis sa lihtsalt ei suuda ajaühikus piisavalt mürske välja saata, et vastast mõjutada. Mäletatasti maksavad suurtükitule efektis esimesed sekundid. Vastane reageerib tulele, varjub, sõidab laiali ning efekt kaob. Kõige toimivam võimalus ajaühikus palju lasta on teha seda paljudest torudest.

Tavamoonaga täpsuses pole olulist vahet, mis ja kelle toodangu relv, Vähemalt antud olukorra kontekstis (see koondumisala on max mõni km rindejoonest tagapool). Eestis on korduvalt seda võrreldud ja leitud, et õigesti määratud koordinaatide, korrektse mõõdistuse ja arvestusega laseb ka 122 samatäpselt kui 155. Ning mürsuvarust valdava enamuse moodustavad ikkagi tavalised nn lollmürsud. Ka meil. Kui me räägime juskile piirkaugusele laskmisel, siis on teised jutud. Ja jalaväele kõige rohkem huvi pakkuv olukord on ikka selline, kus vastane asub mõne km kaugusel ja on edukalt tabatav ka Talvesõja aegse Some 105sega. 40 km kaugusel asuvad laod on kindlasti ägedad, aga meest kaevikus kotib kõige rohkem see, et rünnakuks rivistuv vastane saaks kõvasti pihta ja enda rünnaku korral saaks vastase kaevikuliinid maa sisse tambitud. Viimast olukorda ei lahenda isegi üksiku liikuri kirurgilise löögiga, tegemist on ikkagi pindalamärgiga, kus täpsus pole otsustav.

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Aug, 2022 11:32 Kõige toimivam võimalus ajaühikus palju lasta on teha seda paljudest torudest.

Patria AMOS suudab tulistada 120 mm moona näiteks nii, et tulistab 12 odavat miinipilduja mürsku järjest automaatselt ja need 12 mürsku plahvatavad märgi juures üheaegselt. NEMOs on vastavalt üks toru ja suudab tulistada 6 mürsku nii, et nad maanduvad sama märgi juures üheaegselt.

Nagu sa ise ütlesid, on tegemist punktsihtmärgi pihtamisega, kus mürsud maanduvad suhteliselt ühes kohas üheaegselt.
Näiteks teederistil on mingi vastase tehnika grupp hunnikus koos. Aga kui selle ristmiku juurde käib ka kaks jalaväe ahelikku metsas, siis antud ürituse vastu on see MRSI suht kasutu. Minu arvates ei piirdu kaudtuli üksnes punktsihtmärkide pihta kirurgiliste löökidega.

Ahelikule metsas on tule moodi "alue" ja mürskude sütikud "herkkä". Siis mürsud plahvatavad juba kõrgel puude okstes ja külvavad aheliku kildudega.

Nagu austatud Kapten Trumm ise ütlesid on tähtis, et mürsud plahvatavad sama-aegselt, et vaenlane ei jõua varjuda.

Veel üks Poola päritolu KRAB liikursuurtüki video UKR üksuselt. Näha sees toimuvat ja kommentaare kasutajatelt. Võrdlus Lada ja Porschega.
https://twitter.com/visegrad24/status/1 ... 8752570369

Vaese mehe GRAD pikapi kastis
https://twitter.com/GirkinGirkin/status ... 9022191617

Sattus silma selline asi:

https://www.amgeneral.com/what-we-do/pl ... 155mm-mhs/
https://www.youtube.com/watch?v=6f-m8HxHHwk

Erinevalt tavalistest 155mm torudest on tegu suhteliselt kergele masinale paigaldatava haubitsaga. Pmst. sobib nii soomlaste, kui meie häda leevendamiseks (millega asendada rivist välja minevaid 122mm järelveetavaid).

Tekkis diletandina küsimus. Minu arusaamise järgi tuleb suurtükkidel mingi intervalliga torusid vahetada, kuluvad ära lihtsalt ja siis hakkab täpsus koledal kombel kannatama. Sakslaste Rheinmetall ilmselt suudaks neid suht kiiresti toota ja tarnida, aga ehk mõni suurtükiväe taustaga inimene oskab seda teemat inimkeeli lahti kirjutada? Arvestades palju seal moona vastaspoole pillutakse, siis kaua need torud kestavad?

Tanki toru ilmselt kestab kauem (laseb harvem), aga kui suurtükiga koguaeg valu anda, siis minu loogika ütleb, et mitte liiga kaua, enne kui täpsus hakkab olenemata tulejuhtimisest kõvasti kannatama.