www.militaar.net

Esialgse teema juurde tagasi minnes tähendavad need konventsioonid vist seda, et lapsi ei või kasutada sõjas. Selles on probleem ka Aafrikas, mitte selles, et neile koolivaheajal sõjamänge korraldatakse. Ühelgi neegririigil pole selleks rahagi, et neile seda võimaldada, kui saavad vabal ajal paljajalu kepiga võru taga ajada, siis on juba isegi hästi.

Taolised probleemid on üsna tüüpsed EL ja NATO liitumise järel riigiasutustes.
On tekkinud kategooriad "mida meie EL/NATO partnerid meist arvavad", mis on tihtipeale vastuolus siinse vajaduse või praktilise meelega.
Siis tekib mõttekramp -järsku mingid sanktsioonid, tubli renomee kahjustamine, vastutus jne.
Ja kui selline teema on juba tõstatunud, siis sõidetakse armutult üle asjadest, mille järgi on võibolla praktiline vajadus. Peamine, et Brüsseli partnerid rahul oleks.
See arvamus ja paipoisi renomee on täna Eesti riigielus saanud paljuski prioriteetideks. Selle nimel lendavad miljonid, küsimusi esitamata.

Ma arvan siiani, et süsteemne ja kõikehõlmav nö patriootlik-sõjaline kasvatus ei jookse meil täna ühiskonnas olevaid trende arvestades mööda külgi maha.
Me ei ole Portugal või Itaalia, oleme nö rinderiik, sõda võib meie õuele tulla väga kiiresti ja siis sõltub laiematest oskustest, kas musti täidetud kilekotte on 1000 või 100 000.
Arvaku need euroopa/NY pehmosotsid mida tahes.

Olen ka seda varasemalt rääkinud, et Kaitseliit vajab OMA arengukava. Seda vajaks ka Noorkotkad.

Nagu teame, häid näiteid ei ole. Siiani ükski Kaitseväe tehtud arengukava pole täitunud, selle kõik prioriteetsemad punktid on jäetud täielikult täitmata. Ja ka käesolev on tehtud paar protsenti kõrgema majanduskasvu prognoosiga ning on algselt peale teostamatu.

Noorkotkaste organisatsioon ei tohi olla oma sisult dubleeriv skautlusorganisatsioon vaid peaks olema lävepakk Kaitseliidu liikmeks roteerumisel.

Kaitseliidule vajaliku Noorkotka oskused peaksid olema:

1. Sõjalise topograafia tundmine ja hea orienteerumine (vajalik klassifikatsiooni aste);
2. Eesti Kaitseväe sõjaliste käskluste (jalavägi) tundmine;
3. (vt. eelmist) Käskluste tundmine inglise keeles ja vene keeles;
4. Täpsuslaskmine õhu- ja sportpüssist (vajalik klassifikatsiooni aste);
5. Matkamise oskus (asjade pakkimine, lõkketegemisoskus, telgi püstitamine, jalgratta- ja mootorratta või ATV sõiduki juhtimisoskus; kummi-mootorpaadiga ümberkäimine; raadioside oskuslik kasutamine (vajalik klassifikatsiooni aste); jne;
6. Meisterdamine (näiteks puutöö puhul matkaraja piknikulaud); raadio või raadioteel juhitava seadme ehitamine;
7. Koerte juhendamine ja võimalik esmane koolitamine (vajalik klassifikatsiooni aste);
8. Valik eesti laule
9. Arstiabi osutamine ja tuleohutus
10. Eesti ajalugu (1800-1995)

Lugupeetud härrased ja seltsimehed

hummel kirjutas: 1) Kas UK 80 000+ 12-19 a vanust kadetorganisatsioonide ACF ja CCF liiget, keda eelnevalt lingitud videotest (ning lisaks netis veel hulk materjali) ilmekalt tegevuses näha, on sellepärast kohe lapssõdurid?
2) Milles on probleem, et meie ei või oma noortele põnevat ja kasulikku tegevust pakkuda, aga näiteks britid, ameeriklased, leedukad samal ajal võivad?
Need küsimused on siin seni vastuseta.

Setule tänud kaasa mõtlemast, aga proovi end asetada nüüd tavalise tänapäeva 12-14 a vanuse lapse/noore olukorda ja mõtle nüüd kaks korda, kas ja kui pikalt see iseenesest küll kasulik värk kõik Sulle ikkagi huvi pakuks? Suures osas umbes sellisena näebki KL juhtkond noorteorganisatsioonide tegevust. Iseasi, kui kvaliteetselt, aga jah. Tagajärg - enamuse NK/KT liikmetest moodustavad lapseealised (8-13), kuna noored (14+) kaovad vaikselt minema. Nimekirjas neid siiski hoitakse kuni 18 a (et liikmeskonna arvu näidata), aga üritustele nad üldjuhul ei tule ning hiljem tavaliselt Kaitseliitu ka mitte.
Eelnev on seletatav väga lihtsalt sellega, et suur osa väikelapsi teatavasti ei pea niivõrd oluliseks vabaajategevuse sisu, kuivõrd seltskonda (sõbrad lähevad - mina ka!). Hiljem aga hakatakse keskenduma juba rohkem tegevusele, mis pakub huvi ja tekitab põnevust või adrekat. Seda tänane NK tegevus hoolimata loosungitest kahjuks reaalselt enamusele aktiivsetele 14+ noortele pakkuda ei suuda. Need noored, kes on kestnud, on seda tavaliselt mitte NK ametlike isamaalis-skautlike järgukatsepunktide, vaid agaramate noortejuhtide välja mõeldud "muude" tegevuste toel. Samuti on vanemad-aktiivsemad noored päris sageli lisaks kaevanud, et ei taha tegutseda koos "lasteaiaga".

Loomulikult ei taha väita, et peaks vaid püssi laskma ja tuli-liikumine tegema. Vaja on ka näiteks topograafiat, meditsiini, sidet, tehnika tundmist. Aga puhtalt sellele kogu vabatahtliku riikliku noorteorganisatsiooni ülesehitamine ja pinnal hoidmine on tänapäeva ühiskonnas järjest raskemini. 1935 võis veel täiesti toimida, võib-olla ka 1995, aga kindlasti mitte enam 2015.

Mis toimib riigikaitsehuvilistele ja patriootlikele noorele tänapäeval?
http://en.wikipedia.org/wiki/Army_Cadet ... Activities

hummel kirjutas:Lugupeetud härrased ja seltsimehed

hummel kirjutas: 1) Kas UK 80 000+ 12-19 a vanust kadetorganisatsioonide ACF ja CCF liiget, keda eelnevalt lingitud videotest (ning lisaks netis veel hulk materjali) ilmekalt tegevuses näha, on sellepärast kohe lapssõdurid?
2) Milles on probleem, et meie ei või oma noortele põnevat ja kasulikku tegevust pakkuda, aga näiteks britid, ameeriklased, leedukad samal ajal võivad?
Need küsimused on siin seni vastuseta.

Suurbritannia ACF üle käib samuti diskussioon. On grupid kes ütlevad, et see organisatsioon on sellisel kujul vajalik ning on grupid kes väidavad vastupidist ning tuginevad lapse õiguste konventsioonile. Nagu lehest võib lugeda siis juba üle 10 aasta ei või ACF liikmed paraadidel relvi kanda kuna vastasel juhul jääb mulje, et UK kasutab lapssõdureid.
http://www.plymouthherald.co.uk/Cadets- ... story.html
Minu teada NK tegevust siiani läbi viidud kujul meil otseselt ära keelatud ei ole. Ei vaidle vastu, et struktuurides on täna kallutatud jõud kes tahaksid NK militaartegevuse osa piirata tuginedes rahvusvahelise õiguse ühele tõlgendamisversioonile aga see tähendab seda, et need huvigrupid kelle arvates taoline seisukoht on vale peaksid mobiliseeruma ja läbi suruma siis nende arvates õigema käsitluse.

Olen ka seda varasemalt rääkinud, et Kaitseliit vajab OMA arengukava. Seda vajaks ka Noorkotkad.

Selle mõttega on raske mitte nõustuda, kuid see peab lähtuma õigetest alustest.
Pikka aega on igasugused reformid lähtunud vildakatest alustest, mis on tekitanud üksnes riigieelarvelisi ja eraisikute kulutusi, frustratsiooni ja pettumust liikmeskonnas ning võimalikes toetajates, hägustanud organisatsiooni kui terviku eesmärke ning mis kõige olulisem - on vähendanud organisatsiooni võimekusi riigi julgeoleku toetamisel.

Kõik geniaalne on lihtne. Kunagi omandatud teadmiste ja kogemuste eiramine pole organisatsiooni arendada võimaldanud vaid pigem andnud võimaluse aferistidele ja "arvajatele". Kuni nendest lihtsatest asjadest aru ei saada...

Suurbritannia ACF üle käib samuti diskussioon. On grupid kes ütlevad, et see organisatsioon on sellisel kujul vajalik ning on grupid kes väidavad vastupidist ning tuginevad lapse õiguste konventsioonile.

Mis on diskussioon? Mis on grupp? Kas Eestis käib ajateenistuse kaotamise üle diskussioon? Vb tõesti, aga pigem nende meelest, kes sellest vabaneda sooviksid. Reaalselt iganädalast arutelu igatahes ei ole, kuigi kord-paar aastas ehk ujub midagi pinnale. Eri arvamusi on alati (demokraatia tunnus), aga otsustab enamus. Julgeksin väita, et ajateenistus- ja reservipõhise vs palgalise armee üle käiv diskussioon Eestis on kindlasti oluliselt tõsisem ja igapäevasem, kui diskussioon ACF ja CCF vajalikkusest. Vesteldes ACF inimestega ei mäleta küll, et oleks sellist probleemi mainitud.
Lapseõiguslastel on britistanis olnud muid olulisemaid muresid, sest 16 a vanuseid on võetud teenima ka relvajõududesse ja neid suunati tagatipuks Afganisaani. Samas on vastavates diskussioonides mainitud, et nii noorelt poleks õige värvata armeesse ka (armee poolt põhjenduseks toodud) parema sõduri kasvatuse eesmärgil - kuni 19 a noorte kasvatuseks ja õppeks ongi olemas vastav armeeväline noorteorganisatsioon ACF.

Mina isiklikult ei näe ka vajadust, miks peaks 16 a vanune olema relvajõudude liige. Puudutab tegelikult ka KL noorliikmeid, kes kuuluvad KL allüksustesse. Siin pole mitte mingit küsimust väljaõppe sisus, vaid asi on just kuuluvuses relvajõudude kooseisus olevasse allüksusse (KL malevkond). Selle asemel, et pabistada 16-17 a vanuste seadusevastasest kuulumisest relvajõududesse (õiguslikult ei oma tähtsust, mis staatuses nad seal on või mida seljas kannavad), kaagutatakse teatud kontoris hoopis relvajõududesse üldse mitte kuuluvate noorkotkaste sõjalise väljaõppe keelamisest.

Nagu lehest võib lugeda siis juba üle 10 aasta ei või ACF liikmed paraadidel relvi kanda kuna vastasel juhul jääb mulje, et UK kasutab lapssõdureid.

Ei näe vajadust, miks peaks kandma noored paraadil relvi. Paraad on jõudemonstratsioon ja noored ei ole mõeldud sõjajõu osana ning ei sõdi kellegagi. Relvi nad kasutavad see-eest sageli oma laske- ja lahinguväljaõppel, millest on täiesti piisavalt. Teadmiseks, et nad ei tohi lasta ka inimesekujuliste märklaudade pihta. Kuigi olen aru saanud, et seda on vist vahel vaikselt eiratud logistilistel põhjustel.

Ei vaidle vastu, et struktuurides on täna kallutatud jõud kes tahaksid NK militaartegevuse osa piirata tuginedes rahvusvahelise õiguse ühele tõlgendamisversioonile aga see tähendab seda, et need huvigrupid kelle arvates taoline seisukoht on vale peaksid mobiliseeruma ja läbi suruma siis nende arvates õigema käsitluse.

Selles on Sul põhimõtteliselt õigus! Iseasi, et tänane NK organisatsioon on tallanud pea 25 a 1930ndate vaimus ja eks paljud palgalised ning vabatahtlikud juhidki ole sinna end selle arvestusega kohaga kindlustanud. Vabatahtlik üritab 2-4, tublim ehk ka 4-6 tundi nädalas keskmiselt organisatsioonile pühenduda, aga eri tasemete palgalised kujundavad olustikku 40 h nädalas. Kala on koos peaga.
Siiski just viimastel aastatel on see militaarne osa ka mõningates malevates (kus rohkem aktiivseid kaitseliitlasi ja kaitseväelasi juhtideks) vaikselt pead tõstma hakanud. Põhjus suuresti hädapärane - vanematele poistele sobivama tegevuse pakkumine, et nad ei kaoks ära. Mobiliseerumine on võimalus, kuigi eks seda üritatakse "keskuse" poolt eelnimetet põhjustel ka tagasi materdada.

P.S. Pole ehk otseselt midagi halba, kui selle eest koolilt ringiraha saavad kooliõpetajad tegelevad mõnel pool Eestis (NK sildi all) pm pikapäevarühma vormis väikelastega. Meisterdavad, laulavad isamaalisi laule vahel käivad looduses jne. Küsimus oleks, et kas see formaat on Kaitse- või Haridusministeeriumi valdkond ja millist käegakatsutavat kasu on sellest hiljem KL-ile, kelle eelarvest suurem osa teenusest läheb? Nagu enne mainisin, siis nö noorukiealisi (14-18) aga suudetakse organisatsioonis tegevana hoida samas üsna vähesel arvul. Nende jaoks on vaja midagi põnevamat ja nad ootavad enamasti tõepoolest midagi konkreetselt militaarsemat. See vanus on üldse noortele raske - uued harjumused, pikemad käigud, tüdrukud jne. NK pailapse loodusmängudele ja kodanikuõpetusele ei jää lihtsalt kohta...

Mis on aga sõjalise õppe ja kasvatuse tegelik eesmärk 12-18 a noortele (ka läänes)? Kas tõesti vaid sõjardite ja KL/KV-le kuulekate tinasõdurite kasvatamine? Ei !

Veel repliik vormindusest.
Nädalavahetusel oli kokku kutsutud Noorte Kotkaste keskkogu (seal on esindajad igast malevast). Sellel oli muude küsimuste seas arutelukohaks nn "laagrivormi" (meelega hoidutud sõnast välivorm - liiga militaarne! ) arendus. Küllap toodi välja erinevaid argumente ja näiteid ühelt ja teiselt poolt. Teadaolevalt toodi ka näiteid läänest. Pandi siis lõpuks hääletusele, et kas arendada kotkastele oma misiganes laagrivorm või saavutada KV vormi kandmise õigus. Kogu oli hääletanud (võib arvata, et nö anti-militaarsusele rõhuva juhtkonna meelehärmiks) otsustavalt KV välivormi poolt. Eks nad hääletasid tegelikult oma noorte arvamust kaitstes. Paljudel 15+ kotkastel on nagunii oma KV vorm (peamiselt vana laik) hangitud ja seda keelata on praktiliselt-moraalselt üsna keeruline - võib tipneda noore tegevuse lõpuga organisatsioonis. Kogu otsused on aga olulised ja ilmselt seisab nüüd juhtkonnal ees ristikäik KV juhtkonna juurde ja ilmselt ka oma enda juristide veenmine. Vaatame, mis elu toob.

Kaks asja, Noorkotkaste laagrivormi B variant (praegusele EKV pardilaskekostüümile) võiks olla midagi põhjamaist ja analoogset:


Teine asi millest tahaks rääkida on see, et Kaitseliidu malevatel võiks olla rohkem õigusi. Näiteks kui ülaltpoolt tehakse mingit tehnika hankeid, siis malevkond oleks oma eesmärkide kohaselt seadnud kriteeriumid, millele see vajaminev tehnika peaks vastama. Kui tehnika sellele ei vasta või malevkond ei näe, et see oleks see mida malevkond vajab, siis saaks nõuda näiteks ebasobivate veokite eest samas suurusjärgus raha malevkonnale, mille peale malevkond esitab taotluse ja projekti, mida ta selle rahaga teeb, et omi eesmärke täita.

Selline teguviis vähendaks ebasobivate hangete tegemist ja üleüldist raha laristamist mutiauku, mis ei tooda tagasi võimekusi. Andes rohkem õigusi malevatele - kasvatame õigeid vajadusi vastavalt hetkeolukorrale ja areng muutuks paindlikuks ja tegeletaks põletavate probleemidega ning muudab vastutamise taseme tõsiseltvõetavamaks kordades kui see on praegu.

Fjällräven jõnglastele? No miks mitte, kuigi eelistaks midagi kodumaist. Tuleks paar korda odavam ka.

1) Noortele ei ole vaja põdra- jänese ega metsseajahil käimise kostüümi, vaid maskeerimismustriga sõna otseses mõttes militaarotstarbelist välivormi. Kas keegi pädev täiskasvanu läheks selle metsnikukomplektiga näiteks Ernale (Pitka retkele vms), Valgele laevale? Enamus ilmselt mitte. Miks?

Midagi päevateema kohast kah.
Kuuldud juba mõni aeg tagasi selline kild, et kui KL/NK juhtkond on kitsi kaitseväe välivormi osas, olla ühes allasutuses plaanitud tellida noortele algatuse, eksperimendi ja noortega kokkuleppe korras nö väikeseks protestiks hoopis sellised:
http://www.splav.ru/goodsdetail.aspx?gi ... 0327786896
Nendega siis laekuda kohale vabariiklikele üritustele (näit võistlused). Kui oma riigi vormist on oma noortele kahju, aga ka mõistlikku lahendust pole suudetud aastaid leida, võtta võõras vorm - maastikku sobiv ja soodne... Kas kanda embleemidega või ilma (nagu teatavaste "moekas"), on juba iseküsimus

2) Mis puutub eelarvese, siis kahakoormaid ei saa päris täielikult alla ära jagada, et "minge ostke nurga poest, mis teile parem on". Praktika näitab, et ka allpool ei pruugita raha mõistlikult kasutada. Tuleneb ilmselt väiksemast silmaringist ja -info hulgast. Korruptsiooni õnge ka kergem sattuda.
Idee poolest peaks keskselt hangitud ja finantseeritud projektid ehk hanked olema märksa efektiivsemad. Meie probleemiks on, et etteotsa otsustajateks-hankijateks on saanud sageli isikuid, kes seal oma teenistuskogemuse või omaduste poolest ehk olla ei tohiks. Tuleneb ilmselt ebatervest personalipüramiidist. Otsustajaks ei ole vaja välisõjardit, aga ka mitte kabinetibürokraati. Tõde on kuskil vahepeal elik sellel kabinetisõjardil peab olema eelnevalt piisavalt välisõjardi kogemust allpool struktuurides. Küll ta siis ka mõistab, mida, miks ja kuidas. Ilmselgelt ei ole aga keelatud teha ettepanekuid ja märgukirju ka altpoolt kasutajatelt, et mida ja kuidas võiks hankida.
Et vaid käputäie kaadriga KL malevas ja eriti vabatahtlikus malevkonnas/kompaniis hankeplaane teha suudetaks, on kahtlane. Üks hea hankedokumentatsioon on mahult võrreldav kõrgkooli lõpu-uurimustööga.

Kodanikel huvi on: http://www.postimees.ee/2755328/huvi-ka ... ordistunud
100 000€ annetus eraisiku poolt kah kiiduväärt tegu.

Tänahommikune mõte.

Nii kaitsevägi kui ka kaitseliit tegeleb täna suures osas sõduri väljaõpetamisega. Väljaõpetamisega selles plaanis, et pärast mingit arvu tunde, kursusi, etappe on sõdur valmis ning tema koolitamisega rohkem ei tegeleta. Umbes 4-5 aastat pärast baasväljaõppe saamist on kadunud kõik need peened nüansid, mis sõduri kestvas sõjategevuses elus hoiavad. Näiteks kaob oskus maastikul lahingus liikuda - lahingut lüüakse selle puu taga kuhu kukutakse, kontakti liigutakse 30m kaugusele vastasest ja siis vedeldakse sama puu taga järgnevad pool tundi, kuni moon lõppeb või saabub otsus kontaktist eemalduda, välja rullida. Iseseisvat manööverdamist vastasele teadaolevalt positsioonilt uuele praktiliselt ei toimu. Pikemaks õppekogunemiseks võetakse kaasa puhast pesu hulgal, mis välistab vajaduse selle hooldamisega tegeleda. Enese hügieeniga tegeldakse vaid siis, kui kuskil adminalal on saun ehk dušš üles seatud. Relvi hooldatakse alles ja vaid pärast õppuse lõppu. Täna on meil kaitseliitlasi, kel staaži üle 20 aasta ja teavad suurepäraselt, mida pakkida kaasa kahe päevaseks õppuseks, või nädalaseks kevadtormiks aga kui hakata neilt küsima, kuidas elada metsas kuude kaupa ... Seesama kaitseliitlane suudab igal ajal, asendis ja distantsil lasta tiirus 90/100 aga kui küsida talt, mida teha, kui sa kontaktis vastast ei näe ...

Kordusõppused tunduvad vägisi olema kõige rohkem kordus just jao ja rühmaülematele. Reasõdurile tarvilik mäluvärskendus on minimaalne, juhuslik ja kui see ka toimub, siis mõne jaoülema isiklikust initsiatiivist niigi õhukeseks kulunud vana rasva pealt (loe - ega ta ise ka enam täpselt mäleta, mida ja kuidas tegema pidi) ning siis ka vaid ulatuses, mis tundub lähema paari päeva jooksul oluline olema. Reeglina ei ole see siiski mitte üksikvõitleja oskused, vaid juba jao taktika. Mis nii reservistide kui ka kaitseliidu tegevliikmete õppesüsteemist täielikult puudub on üksikvõitleja oskuste kordamise pakett. Puudub läbimõeldud süsteem. Ütleme - puudub konkreetne drillide raamat, mille järgi eelpool nimetatud jaoülem saaks oma meestele (ja ka endale) näpuga järge vedades kõik vajalikud asjad meelde tuletatud.

Madis22 kirjutas:Ütleme - puudub konkreetne drillide raamat, mille järgi eelpool nimetatud jaoülem saaks oma meestele (ja ka endale) näpuga järge vedades kõik vajalikud asjad meelde tuletatud.

Sooviks seda osa täpsustada. Vastavad raamatud on täiesti olemas ja neid jagatakse ajateenijatele, esimene on siis "Sõduri käsiraamat" ja jaoülematele on tehtud "Jaoülema käsiraamat" (SIIT SAAD TUTVUDA SISUGA). Kui enne RÕKi korra läbi vaadata siis põhiasjad nagu naksti jälle meeles.

Alla laaditavad:

Jaoülema käsiraamat
http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... at2013.pdf
Sõduri käsiraamat
http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... 13-web.pdf