www.militaar.net

sadist kirjutas:Mina jälle jätsin sedakorda asja pooleli.
Suhtumine ning suhtlemine ühe konkreetse prefektuuri ametnike poolt oli niivõrd ebameeldiv ja ka otseselt solvav, et loobusin edasisest kontaktist selliste inimestega. Lisaks paistis Lubadetalituse spetsialist olema täielik võhik nii Relvaseaduse kui relvade tundmise alal, mis raskendas suhtlemist veelgi.

Mis prefektuurist käib jutt kui saladus pole?

Igaks juhuks ei ütle.
Nad teavad, kus ma elan. Pärast teevad veel elukaaslasele "liiklusrikkumise" eest trahvi vms.

See küll nagu mõttetu kiun hetkel. See ongi politsei asi soovijaid veidi praadida, aga enne ametlikku äraütlemist ei ole sul ka põhjust solvunut mängida.

Ametlik äraütlemine oleks tulnud. Ma olen selles kindel.

Nagu jänkid ütlevad - kindel on siin maailmas ainult surm ja maksud.

Oleks see "kindel" äraütlemine tulnud, oleksid saanud selle näiteks kohtus vaidlustada.

Oleks.. poleks... kõik võib olla
Oleksin ma sinna lisavestlusele läinud, võib-olla oleksin suutnud piisavalt häst põhjendada.

Aga mulle ei meeldi suhelda inimestega, kes on minu suhtes agressiivselt meelestatud.

Vaata, küsida muidugi võib, et miks ja kelle eest ma end kaitsta tahan, kuid kui öeldakse: "Kle sa elad korteris ju, sa oled vaene rott, pole sulle mingit relva vaja", siis see on minu arvates üle piiri juba. Eriti inimese poolt, kes ise teenib minust mitu korda vähem ning elab vanematelt päritud individuaalelamus.

Kuule, ära nüüd üle pinguta.
Mingi formaalne peetimine peaks ju ikka olema, muidu võiks hakata neid relvalubasid ARK-is koos juhilubadega välja jagama.

Ehh.. jäämegi niimoodi jaurama siia, kuni militaar.net saab täis nagu Laari facebook.

Nagu ütlesin- ma jätan ametnikele selle rõõmu, et said "ära panna".

Ma kannan töö juures nagunii tuunitud Saigat ja mitte keegi siin ei arva, et ma oleksin relva kasutamises ebapädev, ohtlik vms. Ning siin on igasugune tausta- ja käitumiskontroll rangem kui Eestis tsiviilisikutest relvaomanikel üldse kunagi olema saab.

Kahtlen et üks lubadetalituse ametnik hakkab lihtsalt niisama "ära panema", oled kindel et ise mingit põhjust nöökimiseks ei andnud?

Nägin teda esimest korda elus ja meie vestlus algas kahekõnega, mille eelmisel lehel ära tõin.

Täpselt nii see aset leidis ja no, sorry, aga kõik minu tuttavad, kellele olen sellest rääkinud, on andnud ametniku mõttekäigule ühemõttelise hinnangu. Ja see läheb sinna psühhiaatrite mängumaale.

Rohkem ei olnud midagi, mind ei olnud Eestiski. Kuulsin hiljem sugulastelt ja tuttavatelt, et mind peetakse tagaselja massimõrvariks, koolitulistajaks jne.

Üks politseinik vahepeal helistas ka, tema rääkis väga normaalset juttu ja ütles, et ta isiklikult ei näe takistust, miks mina ei peaks luba saama.
Kuid tema ei olnud peamine otsustaja ning jällegi minu äraolekul käis keegi ametnik veel minu kodus ja ütles et tema ei näe põhjust, miks ma peaksin loa saama. Et ma tulgu omakorda tema jutule ning põhjendagu paremini. See ametnik pidas väga kahtlaseks seda, et ma alkoholi ei tarbi. Mis, kurat, normaalne mees käib ikka baaris joomas, mitte ei loe kodus sõjaajalugu.

Sellest nagu piisas.

Sa oled siis Belenkoga üht masti mees...sellele pandi ka Jaapanisse äralennu järgselt süüks, et viina ei võtnud- vahi, kus vaenlasehing end peitis, õige ja ustav kodumaa piiride kaitsja peab jooma et maa must, teadis üks kõrgem ülemus autoriteetselt kuulutada...

Aga see on ju hea lollikindel loogika a la keskaegne Nõiahaamer (Malleus Maleficarum), mis jätab su igal juhul süüdi. Jood alkoholi- selge, ohtlik ja kontrollimatu. Ei joo- jälle ohtlik, fanaatik.

Ma arvan, et aitab sellest teemast küll. Mis seal ikka. Peaasi, et elu turvaline oleks.

Minu kogemus lubade osakonnas oli veidi parem. Nimelt jahirelva taotlemisel tuletas ametnik ise meelde, et mitu otstarvet võib kah märkida. Nüüd mul ongi 18,6mm Saiga nii kahe-, kolme- kui neljajalgsete eest kaitsmiseks.

Ametnikuga tuleb ajada asju kirja teel.See nõuab küll rohkem aega ent siis jäävad lollid vastused saamata.Mees kelle nime nimetada ei tohi sai terve raamatu kirjutatud politsega suhtlemisest.

Harnland kirjutas:Minu kogemus lubade osakonnas oli veidi parem. Nimelt jahirelva taotlemisel tuletas ametnik ise meelde, et mitu otstarvet võib kah märkida. Nüüd mul ongi 18,6mm Saiga nii kahe-, kolme- kui neljajalgsete eest kaitsmiseks.

Ainsad kolmejalgsed asjad, mis pähe kargasid,on taburet ja tiibklaver. Misasi see kolmejalgne on, mida relvaloa taotlemisel kõlbas nimetada?

Teemasse niipalju, et taat hakkab vanaks jääma, aga kui ta ükskord vikerkaare taha kolib, siis ei tahaks tema vana jahipüssi niisama politseisse viia. Ei oma küll erilist väärtust, tavaline vene pukk, aga emotsionaalne väärtus on minu jaoks suur. Kas sellise põhjendusega ka relvaluba saab? Või tuleb minna ja öelda et rasked ajad ja ilma ei julge elada?