www.militaar.net

Riigikaitseõpetus peaks olema kohustuslik kõikides Eesti gümnaasiumites ja kutsekoolides.
Krista Mulenok, Eesti NATO Ühingu juhatuse liige

Ühiskonnas tuleks jätkata diskussiooni kohustusliku riigikaitseõpetuse üle. Mina olen kohustusliku riigikaitseõpetuse pooldaja, kuna riigi kaitsmine ei saa olla valikuline. Riigikaitseõpetus peaks jõudma iga üldhariduskooli õpilaseni. Eesti NATO Ühingu juhatuse esimehena soovin, et Eesti noored oleksid oma riigile lojaalsed kodanikud, kellel on positiivne hoiak, teadlikkus ja valmidus vajaduse korral Eestit kaitsta ning kes tegutseksid lähtuvalt õigusriigi põhimõtetest.

http://uudised.err.ee/v/arvamus/22696d5 ... sekoolides

Riigikaitse ja kaitsetahe
Ülle Rajasalu, Harju maavanem

Oluline on märkida, et riigikaitseõpetuse eesmärk ei ole õppida sõdima, vaid kasvatada kodanikuteadlikkust, panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele ning kujundada valmisolek vajaduse korral Eestit kaitsta. Seega kasvatab riigikaitseõpetuse valikaine lojaalsust ja kaitsetahet. Kõik meie noormehed ei lähe sõjaväkke ning alternatiivteenistuse võimalustega pole samuti kiita. Aga kui peaks me riigil tekkima vajadus vägede koondamiseks, siis oleks kindlasti riigikaitseõpetuse läbinutest rohkem kasu kui neist, kel seda võimalust pole olnud.

http://www.harjuelu.ee/2015/05/4436/rii ... aitsetahe/

*****

Ajaloost.

Eestirootslaste riigikaitse alane väljaõpe, kasvatus ning meelsuse kujunemine koolides, Kaitseliidus ja eriorganisatsioonides aastatel 1917-1940
(m.h. toonase riigikaitseõpetuse mõju eestirootslastele)
Tanel Viks
Tallinna ülikool. Bakalaureusetöö.
http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseli ... loplik.pdf

Oluline on märkida, et riigikaitseõpetuse eesmärk ei ole õppida sõdima, vaid kasvatada kodanikuteadlikkust, panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele ning kujundada valmisolek vajaduse korral Eestit kaitsta. Seega kasvatab riigikaitseõpetuse valikaine lojaalsust ja kaitsetahet

Nimelt!!!!!!! Fakt, millest tavatsetakse mööda vaadata. Minu üllatuseks teevad seda ka need, kes seda teha ei tohiks.

1992. aasta venekeelsete õpetajatega jätkamisel olnuks see võimatu eesmärk. Seda on erinevad akf-id ülal ka öelnud.

Gideonic kirjutas:Minu sügaval subjektiivsel ning emotsionaalsel hinnangul on nende "tervislikel põhjusel väljaarvatavate" hulgas ikka vägagi arvestatavas koguses möödahiilijaid.

Sama arvamus. Enda tutvusringkonnast tean 3...4 tüüpi, kes organiseerisid omale med.põhjused, et mitte minna. Ühe kodaniku sõnade järgi pidavat olema isegi sportlik huvi tema tutvusringkonnas, kes ja mida totrama põhjusega ajateenistusest kõrvale saab jääda, selle üle sõlmitakse kihlvedusid ja kõvatatakse ka sotsiaalmeedias. Minu jaoks kurb kuulda.

Mulle on Ministeeriumi ja Kaitseväe inimeste jutust jäänud mulje, justkui tervisenõuded oleks vat, et ülileebed ning neid nihverdajaid oleks mingi "kaduvväike" osa (a la 1 tuhandest). Löö või maha, aga mina küll seda usku ei ole, täpselt samamoodi, nagu ma ei usu, et Soome noorte tervis meie omadest nii lõputult parem on.

Ma siinkohal ei ole päris nõus väitega, et nõuded on ülileebed. Nii eelmine KRA peadirektor (viide http://www.postimees.ee/1156908/kra-pea ... ab-kasvama) kui ka praegune on rääkinud täpselt vastupidist juttu. Nagu ka praegune poliitiline juhtkond, ministeeriumi juhtkond - osakaal peab kasvama.

Kui ma olen nõus Sinuga üldises mõttes, et

Minu sügaval subjektiivsel ning emotsionaalsel hinnangul on nende "tervislikel põhjusel väljaarvatavate" hulgas ikka vägagi arvestatavas koguses möödahiilijaid.

ja mitte ainult tervislikel põhjustel. Ja ma ei mõtle siin, et need möödahiilijad kohe riigivastased lohed on. Inimene tihtipeale ongi selline loom, et olemasoleva olukorra muutus pelutab ja võimalusel valib mingi muu süsteemi.

Mis siis Soomes selgelt parem on? Minu hinnangul kaks asja. Esiteks see, et võetakse vanuserühmade kaupa (meil ei tehta) ja seda möödahiilimise varianti on väga raske leida. Ma ei arva, et Soomes ajateenistus alati auasi on - olen aastaid tagasi puutunud kokku piisavalt ajateenijatega ja arvan, et mingit olulist vahet meie omadega seal pole. Ja teiseks - Soomes on kutsealuse enda kohus tõestada, et ta on haige teenistusse minekuks.

Seega kokkuvõttes - vähem piiranguid.

Poolenisti OT (kaitsetahtega vist vähe pistmist, külla aga õppimise ja tervisliku seisundiga)

Mul poeg tegeleb nooremohvitserina m.h. noorsõdurite väljaõppega nüüd juba paar aastat.

Temani on jõudnud muuhulgas sellised markantsete näitajatega noored nagu

* Kõvera seljaga (pead ei anna, et oli "kõver selg", võis olla mingi muu tõsine häda seljaga)
* Kodanik, kes sööb ainult ema tehtud toitu ja nälgis kuniks pildi tasku pani
* Kodanik, kes ei osanud saapapaelu siduda, sest tal on kõik jalanõud olnud krõpsudega või "kalossi" tüüpi ja üldse ilma paelte/krõpsude/haakide vms
* On veel asju, aga ma enam ei mäleta kõiki... vanainimene juba, aju lupjumine ning muud hädad..


Eneselegi ootamatult tekkis harukordne võimalus milnetis linkida teiste seas vahelduseks ka udubaari foorumit (neljas link)
https://torufoorum.net/viewthread.php?a ... &tid=17542
https://torufoorum.net/viewthread.php?a ... &tid=19975
http://forum.drumandbass.ee/showthread. ... genumber=1
http://buduaar.ee/Foorum/Forum/topic/304173&lk=1

Vaimuhäiretega ajateenijad – sõjaväe probleem või sõdurite palagan?
http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=3658

Hirm ajateenistuse ees paneb pea tööle
http://jarvateataja.postimees.ee/823660 ... ea-toeoele

jne

Aastat paarkümmend tagasi oli ühe varases keskeas Soome taluperemehega ajateenistusest juttu. Ta oli ajateenistuses seitsmekümnendate keskel. Üldine kirjeldus sarnanes minu isikliku kogemusega Eestis - varustus nigel, õppused valdavalt "tatimoonaga", tagantjärgi mõttetuna tunduv jne. Aga joont alla tõmmates ütles, et kui ta oma sel hetkel 14-15 aastane poeg peaks ajateenistuse asemel tsiviilteenistuse valima, siis tema valib vähemalt pool liitrit Koskenkorvat. Ja seda mitte suurest rõõmust. Poeg muidugi valis ajateenistuse ja läbis seal nii AUK-i kui RUK-i. Kui "alikessun natsat" tulid, oli kodus mingeid kõrvatilku manustatud. Ja seda mitte kurvastusest. Lisaks olid mõlemad vanaisad premeerinud paari sajamargasega.
Soomes on ajateenistuse läbimine normiks, edukas läbimine toetab edukust hilisemas tööelus.

Meil on ajateenistuse läbijate osakaal põhjusel või teisel liiga väike. Ei ole mina täheldanud ajateenistuse läbinute heatahtlikku suhtumist järeltulijate kõrvalehoidmise osas. Mitteläbinud on siin palju tolerantsemad. Ajateenistus algas meil 92. aastal? Kui algusest peale oleks kaardid õieti välja käidud, oleks praegused ajateenistusealised valdavalt ajateenistuse läbinute lapsed. Süsteem toidaks ise ennast.
Jah, ma saan aru, et algaastad olid majanduslikult keerulised ja hea, et vahepeal ajateenistust üldse ära ei kaotatud. Aga praegu on peale demograafilise kõvera raske midagi muud, mis üldise ajateenistuskohustuse taastaks, näha. Kui noortel meestel ei teki kokkupuudet riigikaitsega, on neil hiljem keeruline, kui mitte võimatu selgitada riigikaitselisi tõsiasju oma lastele ja nende emadele. Ja oma vanematele.

Ülaltoodu valguses on keeruline ülehinnata üldharidusasutuste rolli riigikaitseliste algteadmiste andmisel. Võiks olla kohustuslik.

Edit: Trükivigade parandus

Usun, et olin üks esimesi, kes ajateenistuse linnukese kirja sai - 1991a, vabatahtlikult ajateenijaks Piiriteenistusse. Kaitseväge siis veel polnud. Ei olnud ka tollal ajateenistusel häda midagi, tegelikult oli vast isegi põnevamgi kui praegu (kuulu järgi). Miinuseks oli kehv varustus ja toit, plussiks oli normaalsed motiveeritud kamraadid (kõik vabatahtlikud ju) ja ka ülemad, kes kirjutatud reeglite puudumise tõttu andsid oma parima, et kõik toimiks. Õigete inimestega eesotsas on see parem kui ülereguleeritud süsteem. Muidugi, Piiriteenistuses läks aeg eriti ruttu sellepärast, et kogu aeg oli midagi teha... Igatahes oli ka algusaastate ajateenistus ok minu arust, igatahes ei nuta oma kaotatud aega taga. Sama edukalt võiksin viriseda, et kaotasin keskkoolis 3 aastat, sest kõik mida praktilises elus vaja, õppisin juba põhikoolis ära
St, vestlustes ajateenistuse küsimustes olengi võtnud seisukoha, et ajateenistus on loomuliku haridustee jätk, nagu keskkooli neljas aasta. Ning paljusid omandatud praktilisi oskusi saab hiljem järgmised 50 aastat tsiviilelus edukalt rakendada. Arvestades, et keskhariduse omandamine võtab niigi 12 aastat, siis too üks aasta lisaoskuste omandamist ei tundu sugugi raisatuna.
Siiani paistab, et minu argumentatsioon on toiminud. Tavalised käibefraasid "sõjaväes saad meheks" ja "kodanikukohust isamaa ees täitma" olen sõnavarast välja rookinud, ei taha millegipärast tänapäeva noorte puhul hästi toimida.

Galileo kirjutas:Mitteläbinud on siin palju tolerantsemad. Ajateenistus algas meil 92. aastal? Kui algusest peale oleks kaardid õieti välja käidud, oleks praegused ajateenistusealised valdavalt ajateenistuse läbinute lapsed. Süsteem toidaks ise ennast.

Eks ta tegelikult juba toidabki. Aga toidab mõlemat pidi - ehk nii positiivselt kui negatiivselt. Näiteks olen ma kuulnud väga kibestunud lugusid "näljalaagritest" ja jäneste nülgimisest jne. Ka see hoiak antakse edasi, isegi kui sel pole tänapäevaga enam mingit pistmist.

RKÕ, ja selle kümendi arengud EKVs, aitaks, ja juba on aidanud, selliseid müüte ja hoiakuid murda.

Kriku kirjutas:1992. aasta venekeelsete õpetajatega jätkamisel olnuks see võimatu eesmärk. Seda on erinevad akf-id ülal ka öelnud.

Vaat selles osas olen risti vastupidisel arvamusel. Ja seda vähemalt senikaua, kuni keegi pole must-valgelt ära tõestanud sedasama paugu torust väljatulemise põhimõttelist erinevust demokraatia ja nõukogude korra tingimustes. Kaadrit oleks tulnud selekteerida, muidugi, aga
võimatu see riigi toe ja vastava selgitusega polnuks kindlasti.

Sinu jaoks võib-olla pole vahet, kas kool või tsoon, aga üldiselt pidanuks olema välistatud, et Eesti Vabariigi eestikeelses üldhariduskoolis õpetab inimene, kes ei valda eesti keelt. Kahetsusväärseks erandiks jäid pikema aja jooksul küll nii mõnedki vene keele õpetajad.

Seda kindlasti, et enamus õpetajaid umbvenelased olid, tuleb mulle mõneti üllatusena. Minuteada õpetati sõjalise õpetajaid ka pedas ja täitsa eesti keeles. Meie kooli õpetaja oli selle saanud lisaks matemaatika õpetaja diplomile. Ja tunnis õpetas eesti keeles. Kuid jään eriarvamusele - riigikaitseõpetust (Eesti oma) mitte taasavades peale taasiseseisvumist ei saa argumenteerida õpetajate puudumisega - vähemalt pole kuigi tõsine argument. Täna tegelikult koolid ei nõua mingid spets kursust (peda pakub seda täna), kui kandidaat suudab koolile mulje jätta, et saab hakkama ja koolile koostöö sobib, siis nii ka on.

Pooldan ka kohustuslikku riigikaitseõpet ja programmi suurendamist, niiet mahtu tekiks rohkem praktiliste oskuste/teadmiste omandamiseks.
Meie tänases süsteemis on see tihti ainus võimalus teatud ellujäämistarkuste õpetamiseks. Meenutame, et nii kolmveerand õpilastest ei satu ei KV ega KL.
Endisaegses sõjalise algõpetuse käsiraamatus nt on umbes pool mahust tsiviilkaitse - tollases vaimus, kui sealt tõmmata kokku massihävitusrelvade osa ja lisada juurde moodsad asjad nagu terrorism, tehnogeensed õnnetused jne, siis on see täiesti eluline.

Remnikul oli päris mitu venelasest instruktorit, üks oli afgaani sõja veteran ja teine Miilitsa 6.osakond. Esimeste ajateenijatena Narva piirile sattudes, olid piiripunktid mehitatud kohalike vabatahtlike vene poistega. Ei nähtud selles probleemi.

Lemet kirjutas:

Kriku kirjutas:1992. aasta venekeelsete õpetajatega jätkamisel olnuks see võimatu eesmärk. Seda on erinevad akf-id ülal ka öelnud.

Vaat selles osas olen risti vastupidisel arvamusel. Ja seda vähemalt senikaua, kuni keegi pole must-valgelt ära tõestanud sedasama paugu torust väljatulemise põhimõttelist erinevust demokraatia ja nõukogude korra tingimustes. Kaadrit oleks tulnud selekteerida, muidugi, aga
võimatu see riigi toe ja vastava selgitusega polnuks kindlasti.

Ära hakka jälle hämama. Jutt oli kodanikuteadlikusest, Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisest, lojaalsusest ja valmisolekust Eestit kaitsta. Mitte mingit kodanikuteadlikkust või lojaalsust Eesti riigi vastu poleks nood umbkeelsed vene ohvitserid kasvatanud.

Kapten Trumm kirjutas:Kuid jään eriarvamusele - riigikaitseõpetust (Eesti oma) mitte taasavades peale taasiseseisvumist ei saa argumenteerida õpetajate puudumisega

Nojah, sinna ei saa ma midagi parata. Kui jääd, siis jääd.

Veelkord ja puust ja punaseks.

Sõjaline algõpetus nõuka ajal (ja samuti riigikaitseõpetus EW ajal, 1927-40) oli midagi hoopis muud, kui riigikaitseõpetus tänases Eesti Vabariigis. Sõjaline algõpetus seadis eesmärgiks juba koolis osade sõdurioskuste õpetamise. Eeldades, et seetõttu tuleb hiljem ajateenistuse ajal vähem aega nendele kulutada. Mis aga ei vastanud sugugi 100% ootusele. Sest tegelikus elus oli see algõpetus väga erineva tasemega ning ka õppijad ise omandasid seda erinevalt. Ning ajateenistuses toimub ikka allüksuse väljaõpe, mitte individuaalõpe. Kui osa allüksusest ikka asja ei valda, siis saavad kõik seda jälle uuesti. Ning reaalne kasu sellisest eelnevast õpetusest pole sugugi nii suur, kui oodati. Sama asja õppimisele kulutati ajateenistuses ikka aega.

Riigikaitseõpetus Eesti koolis täna seab eesmärgiks ikka midagi muud

riigikaitseõpetuse eesmärk ei ole õppida sõdima, vaid kasvatada kodanikuteadlikkust, panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele ning kujundada valmisolek vajaduse korral Eestit kaitsta. Seega kasvatab riigikaitseõpetuse valikaine lojaalsust ja kaitsetahet

Seega ei oleks ainult sõjalise drilli oskusega vene erusõjaväelased kohe mitte kuidagi saanud hakata uuenevas eesti koolis riigikaitset õpetama. Mis kodanikuteadvust need umbkeelsed ning valdavas enamuses Eesti-vaenulikud eruohvitserid siis kasvatanud oleks?

Mis puutub aga riigikaitseõpetuse kursuse läbinute suuremasse kaitsevalmidusse, siis ei maksa unustada ka seda, et valikainena lähevad seda kursust kuulama ikka juba eelnevalt rohkem positiivselt meelestatud noored. Väga tore, et nende positiivne meelestatus selle kursuse käigus ainult kinnistub. Samas pole kuidagi garanteeritud, et kõigile ja kohustuslikus korras antav riigikaitse kursus suudaks saavutada sama. Pigem võib eeldada, et niigi pigem vastumeelsel seisukohal olnud noor võtab sundusliku õppe korral täiesti vastustava hoiaku.

toomas tyrk kirjutas:...Pigem võib eeldada, et niigi pigem vastumeelsel seisukohal olnud noor võtab sundusliku õppe korral täiesti vastustava hoiaku.

Matemaatikat õpetatakse ka kohustuslikus korras ja meeldib päriselt palju vähematele kui RKÕ, aga teadmine, et saad kassas õige raha tagasi, tundub kõigile sobivat.
Ajateenistusse peaks ikkagi sattuma kõik kohuslased, mitte ainult need kellele meeldib, st. kes ära ei nihverda. Ja niikaua kui olukord on midagi muud, võiks, eriti tänapäeva nutipõlvkonnal, mingi kohustuslik valgustatus riigikaitse küsimustes tekkida.