www.militaar.net

Kordan juba kunagi kirjutatud printsiipi: meie vastane on meist 100 korda suurem, me ei saa kunagi teda lüüa massiga, ainuüksi plaanid sellest kuuluvad ulme valdkonda. Ainus võimalus on lüüa kvaliteediga.

Kvaliteeti ei pea alati tingimata looma tehnikaga ehkki see on kindlasti hea lahendus, kuna raha on alati rohkem kui aega ja inimesi.

Selge, aga kui see 30x173mm kaliiber Vene soomukite vastu tõesti nii kehva on siis oleks meil igati mõistlik ka nendest Ida-Euroopasse paigutatavatest USA A-10 Thunderboltidest keelduda? 30mm ja "tankbuster" ... yeah right?!? ... meil oleks vaja hoopis neid liitlaste 35x228mm kahuriga lennukeid!

Viiskümmend kirjutas:Selge, aga kui see 30x173mm kaliiber Vene soomukite vastu tõesti nii kehva on siis oleks meil igati mõistlik ka nendest Ida-Euroopasse paigutatavatest USA A-10 Thunderboltidest keelduda? 30mm ja "tankbuster" ... yeah right?!? ... meil oleks vaja hoopis neid liitlaste 35x228mm kahuriga lennukeid!

Viimati kui mina vaatasin, lasid lennukid kõiksugu masinaid ülevalt poolt, mida ei saa ifv kohta öelda.

GAU-8 ja cv pardakahuri võrdlemine on veidike veider. A10 piloodil on võrratult kergem positsiooni valida nii, et tanki tagumine osa rünnatav oleks. 4200 lasku minutis aitab ka mehiselt kaasa. CV puhul seda luksust ei ole.

Juurde veel värviraamat
http://www.simhq.com/_air/air_053c.html

Viiskümmend kirjutas:Selge, aga kui see 30x173mm kaliiber Vene soomukite vastu tõesti nii kehva on siis oleks meil igati mõistlik ka nendest Ida-Euroopasse paigutatavatest USA A-10 Thunderboltidest keelduda? 30mm ja "tankbuster" ... yeah right?!? ... meil oleks vaja hoopis neid liitlaste 35x228mm kahuriga lennukeid!

lisaks ülevalt ründamise võimalusele on sel masinal ka vaesustatud uraanist moon, tuletihedus teine jne. Pole nagu väga mõtekas võrdlus.

Pealegi keegi ei väida et see kehva on, lihtsalt olemasolevat pardarelva vahetus pole kardetavasti just seotud kulude tõttu rentaabel.

Jajah, 1970-date lennuk A 10 ja XXI sajandi rauter. Veel lollimat võrdlust annab tuua?

Millal see Bushmaster algselt konstruktorite laualt tootmisse jõudiski? Wiki väidab selle põhinevat M242 Bushmasteril, mille tootmine algas 72 aastal. Väljatöötamine ilmselt varemgi.

Lemet kirjutas:Millal see Bushmaster algselt konstruktorite laualt tootmisse jõudiski? Wiki väidab selle põhinevat M242 Bushmasteril, mille tootmine algas 72 aastal. Väljatöötamine ilmselt varemgi.

Mõistlik oleks ikkagi võrredla konkreetsete relvatüüpide tootmisse minemise aega. Kõik süsteemid põhinevad millelgi varasemal ja nii pole sellel võrdlusel mingit objektiivset mõtet.

Minu arust on see kahuri kaliibri teema täielik pseudoprobleem.(hale provokatsioon selle esitajalt)
Ühest küljest on 35-mm. lask selgelt kallim, kui 30-mm.(ka vähem levinud, hetkel vähemalt)
Teisalt on ta ka oluliselt võimsam ja efektiivsem, seda ka suuremal distantsil.
Ehk, olukorras , kus tuleb kulutada näiteks 50 30-mm. lasku, saab 35-mm. hakkama kümnega.

mx77 kirjutas:

Kulibin kirjutas:Millele see plate thickness toetub ?
Kas aluseks on võetud nn. vene põllumajandusteras, ehk siis CT235 ?
Või ehk moodsad komposiit terased, näiteks meilgi vabalt saadavad Hardox 400 ja Weldox 900 ?

Tee endale selgeks palun, mis asi on komposiitteras. Hardox ja Weldox EI OLE komposiitteras.

No ok, täpsustan siis: Weldox900 on high strenght structural steel, iseenesest saab selle kohta suurepäraselt kasutada sõna seguteras, ehk siis komposiitteras sest koosneb erineva koostisega metallikihtidest.
Komposiitsoomus on loomulikult midagi muud. Lisan siia pildi kahjustatud tankist kus paistab hästi välja moodsa tanki ehitus.
Weldox900 on muuseas military gradena saadaval.

sõja tingimustes ei pruugi see piiratud arv liikuvaid kaudtule üksusi õigel ajal õigesse kohta jõuda...

Seda lihtsat tõde taipasid EW sõjaväe juhtkonna tegelased juba 30ndatel, et üksused peaks võimalust mööda olema territoriaalsed, st asuma tegevusse samal territooriumil, kus nad mobiliseeritakse ja omama vajalikke varusid samas. Esiteks kiirendas see mobiliseerumist (polnud vaja kuskile sõita) ning teiseks võttis nt õhuruumi kontrollivalt vastaselt ära võimalused oma vastutegevusega (nt transpordisõlmede pommitamine) vägede liikumist paiknemiskohta oluliselt segada.

Tõsi, asjaolu, et selline lahend nõuab rohkem meha ja rauda, tollal eriliseks probleemiks polnud, sest mäletatavasti lähenes EW-s meie mõistes suurtükittoetusega kergjalaväebrigaadide arv 20-le.

Kulibin kirjutas:No ok, täpsustan siis: Weldox900 on high strenght structural steel, iseenesest saab selle kohta suurepäraselt kasutada sõna seguteras, ehk siis komposiitteras sest koosneb erineva koostisega metallikihtidest.

Vabandan mitte-väga-teemakohasuse pärast, kuid pean vajalikuks täpsustada: Weldox900 tõesti ei ole komposiitteras, samuti ei koosne see erineva koostisega kihtidest. Tegemist on kõrgtugeva konstruktsiooniterasega, mille mehaanilised omadused on saadud legeerelementide kasutamisega ning terase termotöötlusega (karastus ja järgnev noolutus).
Komposiit eeldab maatriksi ja armatuuri olemasolu, antud juhul Weldoxi puhul on tegemist keemilise seguga, mis ei ole võrreldav.

Allikas: http://www.ssab.com/Global/WELDOX/Datas ... anguage=en

Samuti ei leidnud googeldades viidet sellele military grade väitele. Ilmselt on võimalik seda terast tõesti kasutada kergemate sõidukite/hoonete soomustamiseks kasutades lisaks armeerivkiust matte kildumise kaitseks - päris kindlasti ei kasutata seda tänapäevaste tankide soomustamiseks. Viimaste korral kasutatakse päris soomuskomposiite, kas siis armatuurina keraamika/titaankarbiid vms ning maatriksiks sobilikud terased - nende kahe vahel on põhimõtteline erinevus!

EDIT: Vastuseks järgmisele postitusele ksf Kulibin'i poolt: Veidi arusaamatuks jäi selle postituse sisu, aga üritan kuidagi vastata.
Ma olen tänapäevase tankiehituse põhimõtetega üldises plaanis kursis, tean ka, et nende tornid ja kered keevitatakse kokku. Valatud tornid on tankiehituses päris mitmed põlvkonnad vana teema. Samuti olen kursis moodulsoomusega (MerkavaIV ja LeoII).

Tänapäevaste tankide !soomusmoodulites ega ka põhikorpuse soomustatud osades ei kasutata neid "poe"teraseid, olen selles täiesti veendunud, sest nõuded materjaliomadustele on liiga spetsiifilised ja nõuavad seega eritellimusel tehtud metallurgilisi segusid. Need moodulid ei taga kogu reklaamitavat soomuskaitset, see põhikorpus on samamoodi soomuskomposiit.
Samuti olen jätkuvalt täiesti veendunud, et Weldox ei koosne erineva koostisega metallikihtidest (tegemist ei ole laminaadiga!) - palun viidet!
Selline veendumus ei ole suvaline kius või "ärapanemissoov", ksf Kulibin lihtsalt ei ole ainuke foorumiliige kellel masinaehituse taust on ja kes tehnomaterjalide loengus on käinud.

Sorry, aga tänapäeval on tankid detailidest kokkukeevitatud, see põhikorpus siis peab olema erakordselt vintske. Weldox, ist parem teadaolev materjal on Securit nimeline teras, kindlasti on igal tankiehitajal veel omad margid.
On lugupeetav kunagi weldoxi lehte puurinud ? Jään oma väite juurde, et koosneb kihtidest.
Vot see üllalkirjeldet mudru titaankarbiidist ? (erakordselt rabe kuid kulumiskindel) ja viltustest lehtedest koos õhuvahedega käib poltidega sinna põhikorpuse külge.

Weldox EI KOOSNE kihtidest.

Siin veidi lugemist moodsa tanki soomuse kohta: http://en.wikipedia.org/wiki/Chobham_armour