www.militaar.net

Везде развешивают объявления, чтобы подъезды были открыты и домофоны отключены. У нас второй год война, раньше везде были открыты двери, а теперь все расслабились, позакрывались», — рассказывает горловчанка Оксана.

«У нас по Гагарина тоже отключили домофон и написали мелом, чтоб дверь не закрывали», —

Kava seab prioriteediks vägede tsiviiltoetuse, suurendades samal ajal ehitiste vastupidavust ja tervishoiusüsteemi suutlikkust. Ajalehe Frankfurter Allgemeine andmeil kiidab valitsus plaani heaks kolmapäeval.

Kulibin kirjutas:Elekter on ikka väga elutähtis. Mul omal kogemus, kus vee saamiseks tuli arvutite tagant UPS lahti ühendada. Kilowatine UPS on piisav kodumajapidamistes levinud pumpade käivitamiseks, akusid jagub vannitäieks.
Kui ikka pea haige ja vesi kraanist otsas, siis ei maksaks pelleris huupi vett tõmmata. Mingi ämbrijagu on loputuskastis marjaks võtta.

smr kirjutas: ↑07 Juul, 2022 7:09

Erkki Koort kirjutas:Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koorti sõnul otsustas valitsus juba 1990. aastate keskpaigas, et riik enam varjenditega ei tegele.

"Kui vaatame tänapäeva ohtusid – näiteks seda, mis toimub Ukrainas –, siis pole varjenditega tegelemiseks ka ülemäära suurt põhjust," lausus ta

https://www.ohtuleht.ee/576728/eestis-p ... varjendeid

Eestis pole varjendeid kaitsmaks elanikke Gruusia sarnase konflikti puhul, valitsus aga ei pea päästeameti direktori sõnul varjendite rajamist vajalikuks.
Külma sõja lõpuga kadus Eestist nõukogudeaegne tsiviilkaitsesüsteem, mis oli suunatud eelkõige massihävitusrelvade vastu. Tänapäeval on pommivarjendite taastamine kulukas, suvaline kelder varjendiks ei sobi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Päästeamet, kes oli teatud mõttes tsiviilkaitse õigusjärglane oma funktsioonide ülesehitamisega, pöördus valitsuse poole. Valitsus hindas olukorda ja ütles, et meil praegu ei ole võimalik selle asjaga tegelda ja ei nähta ka otsest ohtu, kuna külm sõda on lõppenud," rääkis päästeameti peadirektor Kalev Timberg.

ENSV valitsuse jaoks mõeldud varjend oli alles hiljuti valminud ja üsna moodne, hindab Timberg.

"Nõukogude aja lõpus sai valmis Kosel kutsekooli juures valmis tolle aja kohta väga kaasaegne varjend koos veevarustusega, arteesia kaevudega, elektrimajandusega. Kuid kui valitsuse liikmed tulid 1990. aastate alguses nende ehitistega tutvuma, siis nad ütlesid, et seda ei ole vaja," selgitas Timberg.

Eesti Vabariigi valitsusel on siiski kriisi ajal töötamise koht olemas. Nõukogude doktriin ei näinud ette kõigi elanike kaitsmist massihävitusrelva vastu. Mõeldi vaid sõjatehaste töötajatele.

Gruusia kogemus näitas, et kaitset võib tarvis minna mitte massihävitusrelva vaid konventsionaalse raskerelvade tule vastu. Kalev Timberg ütleb, et tavalisest keldrist pole abi, õige konstruktsioon aga on kulukas.

"Kui ehitada pommivarjend, siis peab mõtlema, et see pole lihtsalt kelder. See peab olema konstruktsioon, mis peab vastu hoone kokkukukkumisele. Samuti peab olema võimalik sealt välja tulla, kui seal on varingud," selgitas Timberg.
https://www.err.ee/481939/eestis-puuduv ... -varjendid

8. september 2012

Varjendite aeg on möödas

Kuigi 67 aastat pole Eestis sõda olnud, näitab telekas meile igal õhtul, et sõjad pole maailmast kadunud. Ka pronksiöö ja selle võimalikud edasiarendused pole teab kui kauge minevik.

Eestimaal usutakse siiski kindlalt, et varjendite aeg on minevik ja need võibki heita ajahamba pureda. Kõik kunagi raskesse betooni valatud punkrid on kasutusel parimal juhul muuseumidena, nagu on toimitud Hiiumaal, halvimas variandis aga lihtsate sitamajadena, kus vedela ja paksu kiht hallitusega segamini kasvab.

Ohu puhuks on vanemate keldriga majade elanikel siiski kodu all pelgupaik olemas. Paneelmaja magalate inimesed nii kaitstud ei ole. Mingid keldriboksid on, aga kas sealt ka hädasireeni puhul kaitset leida, on juba kahtlasem. Praegused hanejalgadel uusehitised kätkevad alakorrustel paremal juhul vaid autode parkimispaiku ega täida mingit turvaeesmärki. Sõjad ei sobi praegusesse arhitektuuri.
https://www.ohtuleht.ee/491448/kus-asub ... mmivarjend

Eestis pole enam töökorras varjendeid
21. aprill 2014

Riik lasi nõukogude ajal ehitatud tsiviilkaitsevarjenditel lihtsalt ära laguneda, sellal kui soomlastel on neli miljonit varjendikohta – tõenäoliselt pole Eesti valmis isegi mitte tsiviilelanike linnadest evakueerimiseks.

Selles veenis mind kõigist kõige paremini siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort, kellelt küsisin, kas oleme valmis tsiviil­elanikkonna evakueerimiseks linnadest, kui sõda algaks näiteks nädala pärast. «Peame olema valmis, meil ei ole teist valikut,» vastas ta.

Koorti sõnul otsustas valitsus juba 1990. aastate keskpaigas, et riik enam varjenditega ei tegele. «Kui vaatame tänapäeva ohtusid – näiteks seda, mis toimub Ukrainas –, siis pole varjenditega tegelemiseks ka ülemäära suurt põhjust,» lausus ta.

Varjendid pärinevad Koorti sõnul maailmasõdade ja külma sõja ajast. «Nende sõdade ajal toimusid tsiviilelanike lauspommitamised,» lausus ta.

Tänapäeval rünnatakse Koorti sõnul pigem sõjalisi sihtmärke ning hõivatakse tähtsamad võimukeskused ja kommunikatsioonisõlmed. Lausrünnet üldjuhul tema väitel ei toimu.

Koort esindab valitsuse seisukohti ning paraku markeerivad tema seisukohad tegelikult asjaolu, et varjendid lasti lihtsalt käest ära ja järelikult ei ole ka vaja. Aga sõltumatud sõjanduseksperdid Ants Laaneots, Urmas Roosimägi ja Leo Kunnas kinnitavad, et on ikka küll vaja.

«Küsimus on ju selles, kuhu ikkagi varjub tsiviilelanikkond, kuhu lähevad lapsed-naised. Varjendid kaitsevad pommitamiste ja tavalõhkepeadega rakettide eest ning kui valmistume sõjaks, peaks selle küsimuse juurde tagasi tulema,» lausus Laaneots. «Šveitsis ehitati kõik majad varjenditega, Soomes on nii palju varjendeid, et terve Helsingi võib maa alla ära peita. Meil ei ole midagi.»

Soome ehitab juurde

Soome siseministeeriumi päästeosakonnas töötav Pekka Rajajärvi on selle riigi parim varjendiasjatundja. Tema sõnul hoiab Soome korras oma vanad varjendid ja ehitab uusi juurde.
https://www.postimees.ee/2767958/eestis ... varjendeid

Eksperdid ei pea varjendite ehitamist Eestisse otstarbekaks
20.03.2019

Eestisse eraldi varjendeid rajada oleks liialt kallis ja rünnaku korral ei pruugi need aidata, mistõttu leidsid riigikantselei juures tegutsenud eksperdid, et kõige mõistlikum on tarvitada ohu korral juba olemasolevaid hooneid, keldreid ja maa-aluseid garaaže ning neist kõige sobilikumad võiks riik tulevikus ära märgistada.

Varjumise ekspertrühma juhtinud Priit Saar ütles ERR-ile, et näiteks Soome kombel eraldi elanikkonnakaitse varjendite ehitamine maksaks riigile sadu miljoneid eurosid. Samas ei pruugi neist häda korral abi olla.

"Kui vaadata Süüria sõjalisi konflikte, milliseid pomme seal heidetakse elupiirkondadesse, siis kohati on need väga võimsad. Need varjendid, isegi kui me ehitame need Soome standardite järgi, need ei kaitse inimesi nonde pommide eest. Peab arvestama ka teatud riskidega sõjas. Ehk täielikku kaitset ei ole võimalik pakkuda," rääkis Saar.

Sestap leidsid eksperdid, et hulga mõistlikum on õpetada inimesi, kuidas valida varjumiskohta juba olemasolevate hoonete seast.

"Näiteks välistada suurte klaaspindadega ehitisi ja väga väikesi nõrku puidust hooneid. Analüüs näitas ka seda, et nõukogude ajal ehitatud paneelmajad, mida tegelikult on Eestis veel väga palju – eriti suuremates linnades, kus on ohud ju suuremad – nende paneelmajade ka esimesed korrused on sobilikud ja peavad päris hästi vastu."

Nõukogude ajal ehitati ligi viiele protsendile ENSV elanikest ka tsiviilkaitsevarjendid, aga nendest umbes kaks kolmandikku on tänaseks kas lammutatud või lihtsalt kasutuskõlbmatud. Samas osasid kunagistest varjenditest tarvitatakse tänagi – seda küll keldri või laoruumina.

"Isegi osad neist on täiesti rahuldavas seisukorras. Ja kindlasti, kui riik hakkab tulevikus varjumiskohti ära märgistama või inimestele teadlikuks tegema, siis mõned neist võivad täiesti sobida, mis asuvad kusagil kesklinnas".

Priit Saar ütles, et potentsiaalselt kasutuskõlblikud tsiviilkaitsevarjendid on riigil juba kaardistatud. Samas varjumiskohtade põhjalikum märgistamine ja tutvustamine seisab veel ees.

"Samal ajal oleks vaja teha suur töö sellega, et ikkagi need võimalikud maa-alused ehitised, näiteks keldriruumid ja büroohoonete maa-alused korrused, korralikult üle vaadata ekspertidel. Näiteks tuleohutuse seisukohalt või kas seal on ikka piisavalt palju õhuvahetust. Ja pärast seda saab otsustada, et see hoone sobib varjumiskohaks, see hoone ei sobi."

Senikaua aga tasub inimestel lähtuda varjumise nii-öelda põhitõdedest. Kõige turvalisem on keldris, aga kui seda ei ole, siis maksab hoiduda väiksematesse, kandvate seintega ruumidesse, akendest eemale ja võimalusel raske laua alla. Ning kui vähegi aega tuleks ligi võtta valmis seatud evakuatsioonikott. Varingu alla jäädes peaks jääma rahulikuks ning arvestama, et abi kohalejõudmine võtab aega. Kui päästetööd juba käivad, peatatakse perioodiliselt kõigi seadmete töö. See lubab päästjatel kuulda neid, kes püüavad endast hüüete või koputustega märku anda.
https://www.err.ee/921760/eksperdid-ei- ... starbekaks

Varjendeid pole ega tule, rõhk on evakueerumisel
7. märts 2022

Eestis varjendeid ei ole ja seni on oldud seisukohal, et sõjategevuse alates tuleb inimesed kriisipiirkonnast evakueerida. Kuid Vene sõda Ukrainas on kannustanud looma ülevaadet, kus võiksid linnades olla varjumiskohad ootamatu rünnaku puhuks, ütles Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos. «Me räägime ikkagi sellest, kuidas olemasolevates hoonetes esmast kaitset saada,» selgitas ta.

Kui tekib olukord, kus väga ootamatult ja kiiresti on vaja midagi ette võtta, annab päästeamet jooksvalt soovitusi, kuidas end kõige paremini kaitsta. Ennekõike tähendab see, et tuleks püsida ruumides, eemal akendest, madalatel korrustel või keldris.

Klaos lisas, et soovitus ei saa olla, et suur hulk inimesi hakkaks kodudest avalikesse varjumiskohtadesse kogunema, sest siis tuleks tulla välja tänavale, kus oht on suurem.

Evakuatsioon ennekõike

«Ukraina näitel teame, millised piirkonnad võivad esimeses järjekorras pihta saada. Tõenäoliselt esimene rünnak ei lähe eluhoonete, vaid muu taristu suunas,» selgitas Klaos. «Avalikud varjumiskohad on eeskätt neile, kes on tänavatel või klaasfassaadiga büroodes. Ka neil peab olema võimalus kuhugi kiirelt varju minna.»

Avalikeks varjumiskohtadeks sobivatest ruumidest ülevaate saamine seisab Tartus veel ees. «Varjumise teema ei ole seni olnud siht. Oleme aktiivselt tegutsenud evakuatsiooniküsimustega, viimasel nädalal Ukrainas toimunu on pannud selle ülesande, et kui evakuatsiooniks ei jää aega, siis oleks meil pilt ees,» ütles Klaos.

On arutelu koht, kas edaspidi uute hoonete rajamisel mõelda ka näiteks maa-aluste parklate või muude hooneosade varjendina kasutamise võimalikkusele.

Avalikeks varjumiskohtadeks sobivatest ruumidest ülevaate saamine seisab Tartus veel ees.

«Neid vaidlusi on olnud ja teiste riikide näitel, kus varjendid on olemas, on neid ettepanekuid kaalutud, aga see tõstab hoone rajamise hinda,» märkis Klaos. «Kui on mõistlikud objektid, neile ruumidele on tavaolukorras muu rakendus, siis see pole väga suur probleem.»

Esimene soovitus sõjalise konflikti alates on niisiis minna maale, eemale tiheasustusaladest.

Tuleb mõelda kaugemale

«Kogu selle Ukrainas toimuva agressiooni taustal palun, et igaüks teeb elementaarse kriisiks valmisoleku ettevalmistuse, et iga inimene ja iga pere enda seitsme päeva iseseisva hakkama saamise peale mõtleks,» rõhutas Klaos. «Käitumisjuhised on mõistlik üle vaadata ja peres rahulikult läbi arutada.»
https://tartu.postimees.ee/7470322/varj ... ueerumisel

Pommivarjendid ja sõjaaja sireenisüsteemid Eestis on osa pikast plaanist
29. aprill 2022

„Nõukogude ajal ei olnud Eestis tsiviilelanike jaoks pommivarjendite võrgustikku, mida Eesti Vabariik oleks justkui laokile jätnud,“ kummutab Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi levinud müüdi pommivarjenditest ja sireenisüsteemist rääkivas saates „Soraineni sagedus“. „Sõjatööstuse ja strateegilise töötajaskonna majutamiseks olid pommivarjendid loodud kokku umbes 30 000-le inimesele, kuid ülejäänud elanikkonna puhul arvestati ka siis võimalike poomivarjenditena keldritega.“

Eesti saab õppida Soome kogemusest

Meil on palju võimalik õppida Soome näitel, kus on Soraineni partneri Paul Künnapi sõnul alates 1950-ndatest süstemaatiliselt tegeletud rahvastiku kaitse rajatistega, sh on Helsingisse loodud varjekohad 900 000-le inimesele – peaaegu kogu nn Suur-Helsingi elanikkond mahuks vajadusel varjenditesse ära. „Korraldatud on see nii, et iga vähegi suurema (alates 1200 m2) ehitise puhul – olgu selleks siis elumaja, kontor või tööstusrajatis – on nõue rajada ehitisse ka varjend. Varjendi võib rajada keldrisse, kuid selleks võib sobida ka ladu või mõni muu ruum. Nõue on, et vastavat ruumi peab olema võimalik varjendina kasutusele võtta 72 tunni jooksul,“ täpsustas Künnap.

See, kas me pikemas perspektiivis tahame Eestis jõuda aastakümnete pärast samasuguse kaitse tasemele nagu on Soomes, on ühiskondliku ja poliitilise tahte ja otsuse küsimus. Mida me saame aga oma elanikkonna kaitseks teha täna?

Päästeamet kaardistab varjekohti

„Esimene inimelu kaitse meede sõjalises olukorras on evakuatsioon – inimeste suunamine lahkuma rünnakuohtlikest piirkondadest, milleks on reeglina tiheasustusalad ja strateegiliste objektide ümbrus. Tiheasustusalal elavatel inimestel soovitame läbi mõelda, kas teil on olemas suvekodu või sõbrad-sugulased, kes asuvad suurlinnadest eemal ja oleksid valmis sõjaohu korral teid vastu võtma. Neile inimestele, kes kodust lahkuda ei saa, tuleb luua varjumise võimalused. Varjekoht peaks olema nii kodus viibivatel inimestel kui ka neil, kes satuvad võimaliku pommirünnaku ajal olema kodust eemal avalikes kohtades. Kodus viibivate inimeste jaoks on ikkagi esimene võimalus keldri varjendiks kohandamine ning see on hetkel iga eramu omaniku või korteriühistu enda initsiatiiv. Avalikuks varjumiseks mõeldud kohtade kaardistamisega tegeleb Päästeamet ning selle aasta jooksul on plaanis vastav info elanikkonnale kommunikeerida ning varjekohad ka märgistada ja need kergesti leitavaks teha,“ selgitab Suurkivi Päästeameti tänaseid lähteülesandeid.

Kohalikud omavalitsused peavad võtma juhtrolli

Kuna riigi omandis on vaid väike hulk hooneid ja rajatisi, nt parklad jms, mida ehk varjendiks kohandada saaks, siis tuleb Eestis kindlasti lahendada õiguslik probleem, kellele panna kohustus varjendite rajamise eest. Künnap soovitab siin taas võtta eeskujuks naaberriigi Soome, kus riik ja kohalikud omavalitsused tihedat koostööd teevad. „Kohalikud omavalitsused võiksid täna vaadata läbi uute rajatiste projektid ning mõelda kohe, kas oleks võimalik loodavale objektile lisada teatud hooneosa varjendiks kohandamise võimalus – selliselt täidaks üks hoone või rajatis kohe kahte eesmärki. Äkki peaks Tallinn uuesti metroo peale mõtlema? Avalike varjumiskohtade võrgustik ei saa tekkida eraomanike initsiatiivil – KOVid peavad siin võtma juhirolli. Kui rääkida elamute keldritest, siis tuleb luua toetusmeetmed nende pommivarjenditeks kohandamiseks ja võib-olla on korteriühistute motiveerimiseks vajalik siduda need mõne teise vajaliku meetmega. See ei erine oluliselt rohepöörde raames korteriühistutele ja eramu omanikele pakutavast toetusest, millega soodustatakse nt majade soojustamist. Loomulikult tuleb varjendite rajamise vajadusega hakata arvestama ka planeerimismenetlustes ja ehitusloa menetlustes,“ soovitab Künnap.

Mida tuleb Eestis teha täna ja mis jääb pikemasse plaani

Tahad rahu, valmistu sõjaks. Kuigi vahetu sõjaoht Eestile täna puudub, tuleb elanike kaitseks valmistuda. Suurkivi sõnul on elanikkonna kaitse pikk plaan ühiskondliku kokkuleppe küsimus – selle mõjud saabuvad mitmekümne aasta pärast ja see tuleb mõelda läbi rahulikult, sest kiirustamine siin häid tulemusi ei too. Lühikesest plaanist rääkides on valitsus lubanud eraldada 46 mln eurot, mille eest saab lähima paari aasta jooksul rajada strateegilistesse kohtadesse sireenid, koostada korteriühistutele ja eramuomanikele juhendid keldrite varjendiks kohandamise kohta ning tähistada kohad, kuhu saab varjuda avalikes kohtades.

Tsiviilkaitsega seotud õiguslikest küsimustest on Künnapi sõnul esiteks vaja läbi mõelda ja paika panna, mis on KOVi kohustused ja vastutused ning mida peab tegema riik. Teiseks on vaja mõelda läbi tsiviilkaitse küsimused planeerimisseaduse ja ehituslubade menetlemise aspektist. Kolmandaks on vaja paika panna toetusmeetmed, millega meelitada korteriühistuid ja eramute omanikke keldreid varjekohtadena kasutamiseks ümber kohandama.
https://www.sorainen.com/et/valjaanded/ ... -plaanist/

T. Tootsen
.../...
See sunnib ka Eestit väga kiirelt tegelema oma kodanikukaitsega. On hämmastav, kui hooletusse on see valdkond taasiseseisvumise järel jäetud. Talitatud on nii, nagu oleks Eesti julgeolek ja tema kodanike kaitse kõigi teiste, mitte aga meie enda mure. Soome ehitusseadus näeb näiteks ette, et iga suurema ehituse puhul oleks ette nähtud ka kodanike varjumise võimalus. Helsingi linnas on iga elaniku kohta 1,3 varjendikohta. Nemad, näete, mõtlevad mitte ainult oma naha päästmisele, vaid ka sellele, et Helsingis on ehk külalisi ja kui oht tekib, on vaja ka nendele varjumisvõimalust pakkuda. Eestis ei ole läbimõeldud, loogilist ja tegusat kodanikukaitset suudetud korraldada isegi mitte paberil. Varjendite korrastamisest rääkimata. Enamik kunagisi varjendeid on erastatud, neid kasutatakse saunadena või ladudena. Kodanikukaitsealased ülesanded on riigi ja kohalike omavalitsuste poolt täpselt jagamata, koolides ei anta elementaarsemaidki kodanikukaitse algteadmisi, lapsed ei oska ohu olukorras käituda. Eestis loodetakse, et keegi peaks garanteerima meie julgeoleku. Selline lootus on aga naiivne pea liiva alla peitmine....

E. Tarto

Härra istungi juhataja! Austatud kaitseminister! Riikidel teatavasti on igasuguseid varjendeid, nii tsiviilelanikele mõeldud pommivarjendeid kui militaarstruktuuride käsutuses olevaid varjendeid. Eesti tsiviilkaitse on Siseministeeriumi ja kohalike omavalitsuste halduses, aga põhimõtteliselt on võimalik, et varjendeid oleks ka kaitsejõududel. Seepärast ma küsin teilt: milline on Vabariigi Valitsuse üldine seisukoht, loomulikult riigisaladustesse laskumata, Eestis olevate pommivarjendite korrashoiu, remondi, võimaliku ehitamise ja sellega seonduvate rahaliste kulutuste küsimuses? Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Härra kaitseminister, ma palun teid vastata esitatud küsimusele!

J. Luik

Austatud Riigikogu juhatus! Austatud Enn Tarto! Nagu te ütlesite, kuulub tsiviilkaitse Siseministeeriumi halduse alla. Täpsemalt öeldes on see Päästeameti ning omavalitsustes vastavate struktuuriüksuste, Tallinnas näiteks Tuletõrje- ja Päästeameti tegevusvaldkonnas. Tänaseks on paljudes omavalitsustes tehtud revisjon selle kohta, milline varu meil neist varjenditest on säilinud pärandina nõukogude ajast. Tallinnas on kokku 72 varjendit, mis põhiliselt on ehitatud 1970. aastatel. Suurem osa neist on põhimõtteliselt varjendina kasutamiseks kõlblikud, kuigi praegu kasutatakse neid muul otstarbel, näiteks laona, nõupidamiste ruumina ja mõnda isegi baarina. Need varjendid, eelkõige nende filtrid, vajaksid remonti, et seal inimeste pikemaaegsel viibimisel oleks tagatud õhuvahetus. Korralikke tänapäevaseid filtreid on kahjuks praegu väga vähe, neid on ainult lennujaama, postikeskuse ja Tallinna sadama juures. Moodsa, 600-1000 inimesele rajatava varjendi maksumus on umbes 60-70 miljonit krooni. Nii et tegemist on väga kuluka ettevõtmisega. Aitäh!

Aseesimees
Tänan! Enn Tartol on täpsustav küsimus. Palun!

E. Tarto

Aitäh! Härra kaitseminister! Mul on täpsustav küsimus Tartu Linnavalitsuse palvel. Tartus teatavasti on samuti varjendeid säilinud. Linnavalitsus tahab teada, kes maksab, kui neid hakatakse remontima ja ajakohastama. Kas seda peab tegema linnavalitsus oma eelarvest või on loota, et järgmises riigieelarves nähakse ette sellekohased vahendid? Tartus on varjendid olemas, aga need vajavad korrastamist, remonti ja ajakohastamist.

Aseesimees
Tänan! Härra kaitseminister, palun!

J. Luik

Eelarvevaidluste praegusel etapil ei ole varjendite ajakohastamine erilise programmina käsitlemist leidnud. Ma olen täiesti nõus sellega, et koostöös Siseministeeriumiga ja hiljem kogu valitsuse abi kasutades peaksime välja töötama programmi, mis võimaldaks meil olemasolevaid varjendeid ajakohastada ja ära kasutada. Nagu ma ütlesin, on varjendid põhimõtteliselt olemas. Teine aspekt. Linnades ja ka maakohtades ehitatakse kogu aeg. Kindlasti peaks ehitusnormidesse olema lisatud nõue rajada keldrid sellistena, et neid saaks kasutada varjenditena või ehitada spetsiaalsed varjendid. Loomulikult ei saa me toimida sellisel moel nagu nõukogude ajal, st ehitada hiigelvarjendeid, mis on ette nähtud tuuma- või keemiarelvalöögi puhuks. Kuid teatava võimsusega varjendid Eesti elanikkonna kaitseks peaksid meil olema. Ma möönan, et selle asjaga on seni liiga vähe tegeldud.

Aseesimees
Tänan! Enn Tartol on veel üks täpsustav küsimus. Palun!

E. Tarto

Aitäh! On hea, et te puudutasite ehituseküsimust. Aga ma esitan hästi kiiresti veel ühe täpsustava küsimuse. Linnavalitsused on mures, kas kasutamislepingutest ikka piisab, et varjendite praegused kasutajad need kriisiolukorras vabastaksid. Kas ei peaks mõtlema mingi üleriikliku õigusakti koostamisele?

J. Luik

Aitäh! Sellised õigusaktid nagu eriolukorra seadus või erakorralise seisukorra seadus, rääkimata sõjaaja riigikaitse seadusest, annavad täitevvõimule üsnagi tugevad hoovad selleks, et vajaduse korral vabastada, tühjendada ja võtta kasutusele kõik varjendid. Nii et minu arvates siin väga suurt probleemi ei ole. Aga loomulikult võiks teiegi ettepanekut kaaluda.

Aseesimees
Tänan! Täpsustav küsimus kolleeg Trivimi Vellistelt.

T. Velliste

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Mul on tõepoolest täpsustav küsimus, mis puudutab varjendite seisundit ja võimalikku rakendust hüpoteetilises tulevikus. Kas on tehtud mingisugune esialgnegi analüüs selle kohta, missugune osa kõnealustest varjenditest on n-ö reaalsed, perspektiivsed ja võivad tulevikus kaitseotstarbelist rakendust leida? Missugune osa neist on ilmselt ebaperspektiivsed ja peaksidki jääma tsiviilkasutusse või tuleks need lasta lihtsalt ära laguneda? Ja küsimuse teine osa on: kas osa neist varjenditest on tulevikus mõeldavad ka tuumalöögi puhuks või me peame praegu silmas ainult konventsionaalset rünnakut?

Aseesimees
Härra minister, palun!

J. Luik

Aitäh! Ma ei ole selle ala suur spetsialist, kuid minu käsutuses on suhteliselt hea ülevaade näiteks Tallinna varjenditest. Sellest nähtub, et varjendite ehituslik seisund ei ole iseenesest halb. Suurem probleem, nagu ütlesin, on õhuvahetussüsteemiga. Loomulikult ei saa inimest panna kinnisesse kohta maa alla, kui ei ole piisavalt head ventilatsioonisüsteemi. Just see ongi kitsaskoht. Dvigateli, Volta ja Ilmarise taoliste suurte tehaste all olid nõukogude ajal hiigelsuured varjendid, mida need tehased ise enam ei vaja. Nii et kindlasti tuleb mõelda, mil viisil neid kasutada. Otseselt tuumalöögivarjendi ehitamine või taastamine - nõukogude ajal oli neid ka Tallinnas - sellisesse konditsiooni, et tal oleks mingi reaalne kaitseotstarve, on väga kulukas.

E. Truu
...
Härra kaitseminister, millised on meie võimalused kaitsta ennast - kaitsevarjendid, gaasimaskid jne -, kui midagi peaks juhtuma? Kuivõrd on seda arutatud?


J. Luik

Aitäh! Eilsel Riigikaitse Nõukogu istungil arutati neid küsimusi põhjalikult ja Arnold Rüütel ei esinenud rahustavas toonis mitte niisama või vastavalt oma iseloomule, vaid ikkagi vastavalt Riigikaitse Nõukogus arutatule. Mis puutub terrorismiohtu, siis Eestis on terrorismioht tõepoolest väga väike. Esiteks, Eestis ei ole traditsioonilist terrorismiohtu, ei ole poliitilisi organisatsioone, kes väljendaksid ennast läbi terroritegude. Teisest küljest ei ole Eestis ka selliseid rahvusvähemusi või rahvuskogukondi, kuhu saaksid peituda näiteks Araabia radikaalsed terroristid. Nii et tõenäosus terroritegudeks Eestis on äärmiselt väike.

Indrek Saar

Palun seda muudatusettepanekut kindlasti hääletada! Tahan juhtida valitsuskoalitsiooni tähelepanu selle muudatusettepaneku sisule. Nimelt näeb see muudatusettepanek ette määrata MTÜ-le Valitsuse Varjend varjendi renoveerimiseks 5000 eurot. Loodan, et valitsuskoalitsiooni liikmed kaaluvad selle ettepaneku toetamist.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, aga palun teha lühemalt! Me loeme selle muudatusettepaneku ise läbi ja näeme, et siin on tõesti juttu valitsuse varjendist ja see on väga tähtis asi.
Aga ma panen selle muudatusettepaneku, mille number on 272, hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 14 ja vastu 48 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Valitsuse varjend ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 273 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle muudatusettepaneku arvestamata.

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Meie kaitsevägi on tubli, relvad on tänapäevased, mehed on kõrgesti hinnatud igas maailma nurgas, kus ameeriklased nafta pärast madistavad. Aga mis seisus on see süsteem, mis peaks tagama tsiviilelanike ohutuse, kui midagi juhtub? Soomlastel näiteks on tsiviilkaitsesüsteem enam-vähem samasugune, nagu kunagi oli Nõukogude Liidus: on olemas varjendid, meeskonnad ja varustus ning inimesed enam-vähem teavad, kuhu nad peavad minema, kui neid mingi oht ähvardab. Meie ei tea mitte midagi. Kui selline süsteem on olemas, siis ta on kõvasti salastatud. Mina ei tea, miks meil sellist teavet ei ole. Kas te annaksite teavet, mis seisus on tsiviilelanike kaitset garanteerivad süsteemid? Need on vajalikud sõjaolukorras, aga ka siis, kui tekivad mingid katastroofid, näiteks plahvatavad mahutid mõnes õnnetus tehases. Kõike võib ju juhtuda.

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma küll päris lõpuni ei jaga teie nostalgiat, et nõukogude ajal oli selles vallas kõik imehästi. Ma ei ole päris kindel, kas need vatimarlimaskid ka tegelikult millegi vastu kaitsnud oleks. Vähemasti paberil oli nõukogude ajal mingi süsteem olemas, aga erinevalt teist mina seda nõukogude nostalgiat siin ei viljeleks. See, et riigikaitse on laiem mõiste kui otsene sõjaline riigikaitse, on fakt. See tähendab seda, et igaühel meist – Riigikogu liikmel, igal kodanikul, arstil, õpetajal – on oma roll, mõtlemaks kaasa, mida teha selleks, et Eesti riiki saaks paremini kaitsta. Ma olen kogu selle viimase paari kuu jooksul kestnud valimisdebati ajal väga ärritunud ainult ühe asja peale. Ma olen ärritunud, kui on öeldud, et julgeolek ei ole põhiteema, see on mingi kõrvaline jutt, las sellega tegelevad need, kes mundrit kannavad. Ma arvan, et see on nii vale, kui vähegi olla saab. Igaüks meist peab mõtlema selle peale, kuidas riiki paremini kaitsta. Seda mitte sellepärast, et me tahaksime ilmtingimata sõjaks valmistuda. Vastupidi, ainult siis, kui me oleme võimalikult hästi kaitseks valmistunud, saame olla päris kindlad, et mitte keegi ei võta kunagi isegi mõttesse meie ründamist. Ainult nii me saame olla kindlad, et meie riik on ka edaspidi iseseisev.

Mart Helme

Suur tänu, esimees! Lugupeetud peaminister! Julgeolekuküsimust on palju käsitletud viimasel ajal, ka täna. Minulgi on küsimus. Me näeme, et sõda ei jäta tsiviilelanikkonda mitte mingil juhul puudutamata. Kui suur on Eesti Vabariigi valmisolek, et tagada elanikele varjendid sõjalise konflikti puhul? Kui suured on riigi varud, et tagada elanikele – protsentuaalselt, ma mõtlen – toit, vesi, hügieeni- ja meditsiinivahendid?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma kõigepealt ütlen, et Eesti Vabariik teeb kõik selleks, et sõda ei tuleks ja Eesti inimesed saaksid ennast oma kodumaal kindlalt tunda. Aga tõsi on ka see, et laiapindne riigikaitse tähendab, et igaüks saab oma rollist aru ja oskab erinevate ohtude korral käituda. Ma ei ole päris nõus sellega, et elanikkonna kaitse aluseks peaksid ilmtingimata olema tuhanded varjendid. Ma usun, et kõige parem elanikkonna kaitse on see, kui inimesed on hästi informeeritud sellest, kuidas tegutseda ja toime tulla. Riigikaitseõpetuse ellukutsumine kõikides gümnaasiumides on kindlasti üks asi, mis sellele kaasa aitab. Ka elanike aktiivne osalemine ajateenistuses, Kaitseliidus ja kõrgematel riigikaitsekursustel, kus ka mitmeid Riigikogu liikmeid oli rõõm kohata – kõik sellised asjad aitavad kaasa, et Eesti inimesed teaksid, kuidas ohu korral toime tulla. Aga ma veel kord rõhutan, et Eesti riik ei valmistu sõjaks. Eesti riik teeb kõik selleks, et sõda ei tuleks. Eesti on hästi kaitstud, meie kaitsevägi on väga tugev, seda kinnitab ka praegu käimasolev õppus Siil. Loomulikult teame me väga hästi, et Eesti kaitsmine ei ole mitte ainult meie asi, vaid Eesti kaitsmine on kogu NATO ühine asi. Me võime ennast kindlalt tunda.

Jaanus Karilaid

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes! Eile küsis Eesti Päevalehe ajakirjanik väga konkreetse küsimuse Kaitseväe juhataja käest. Reaalses olukorras, näiteks õhurünnaku korral, puudub Eestis varjendite võrgustik ja tegelikult on meie elanikkond kaitseta. Kaitseväe juhataja Terras üllatas avalikkust, väites, et sel juhul tuleks elanikud viia maale. Palun täpsustage seda mõtet! Kas see mõte on saadud kaitseminister Mikseri käest ja milline on siis meie maapiirkondade logistiline võimekus sellise mõtte elluviimisel?

Kaitseminister Sven Mikser

Kaitseväe juhataja ei kooskõlasta oma ajakirjanikele antavaid vastuseid ega üldse intervjuude sisu kaitseministriga. Samas on selge, et nii Kaitseväe juhataja kui ka kaitseminister lähtuvad nii oma tegevuse planeerimisel kui ka oma seisukohtade väljendamisel ikkagi kokkulepitud poliitilistest suundadest ja põhimõtetest. Mis puutub küsimusse, kas Eesti elanikkond on kaitseta, siis sellised tavakeelekasutuse järgi n-ö tsiviilkaitsega seotud teemad on Eesti avalikkuses arutusel olnud. Konkreetselt varjenditega seonduv oli viimati minu mäletamist mööda intensiivsemalt arutusel Gruusia sõja ajal 2008. aastal. Mitu järjestikust valitsust on seda teemat arutades jõudnud seisukohani, et Eesti kaitsevõimet arendades ja Eesti riigikaitselist eelarveraha kasutades tuleb eelistada n-ö reaalset sõjalist võimekust loovat tegevust, millel on väga arvestatav heidutav mõju. Mõtlen nii Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamist kui ka liitlaste Eestis viibimiseks vajaliku taristu ja muude tingimuste loomist. Ma ei eita üldse ka selliste nn passiivsete lahenduste olulisust reaalse kriisi puhkemise ajal, aga Eesti elanikkonna kaitse seisukohast on kindlasti konflikti ärahoidmine usutava ja tugeva heidutuse abil erakordselt oluline. See ongi seni olnud Vabariigi Valitsuse tegevuse prioriteet.

Esimees Eiki Nestor
Jaanus Karilaid, palun!

Jaanus Karilaid

Aitäh! Nagu ma aru sain, reaalse konflikti korral tuleb inimesed viia maale. Te jagasite seda seisukohta. Aga kuidas te vastate Läänemaa omavalitsusjuhtide küsimusele, miks meil siiani pole laiapõhjalist evakuatsiooniväljaõpet? Milline õigusakt selleks kohustab? Kes selle eest vastutab? Miks on kohalik kogukond tsiviilkaitsesse kaasamata?

Kaitseminister Sven Mikser

Kui te kuulsite minu vastusest väidet, et konflikti või kriisi korral tuleb elanikkond kolida linnadest maale, siis pean tähelepanu juhtima, et midagi sellist täna mina siin infotunnis sellest kõnetoolist ei ole öelnud. On tõsi, et Eesti lähtub oma riigikaitse planeerimisel n-ö laiapindse riigikaitse põhimõttest, mille kohaselt riigikaitselisi ülesandeid on lisaks Kaitseväele ja Kaitseliidule ka tsiviilüksustel – nii avaliku võimu institutsioonidel kui ka erasektoril. On väga palju inimesi, kes otseselt ei osale sõjalises riigikaitses, aga kes täidavad riigi toimimiseks olulisi funktsioone ja kes ka kriisi või sõjalise konflikti ajal peavad jääma oma tsiviilametikohtadele ja jätkama tegevust, mis on riigi toimimiseks ka kriisiolukorras vajalik. Vastavalt seadustele on võimalik inimesi kaasata ka erinevatele hädaabitöödele, kuigi see ei kuulu nende otseste tsiviilülesannete hulka. See, kuidas tsiviilelanikkond käitub kriisi või ka sõjalise konflikti korral, on erakordselt oluline. Kogu elanikkonna teavitamine sellest, kuidas käituda erinevate kriiside ajal, olgu need sõjalise iseloomuga või tsiviilkriisid, näiteks looduskatastroofid või tööstusõnnetused, on osa valitsuse ülesannetest. Sellega tegeleb Riigikantselei juures tegutsev Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon. Inimeste teavitamine, sh psühholoogiline kaitse, on kahtlemata väga oluline, et garanteerida elanikkonna kaitstus mis tahes kriisi puhul.

Esimees Eiki Nestor
Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Lugupeetud minister! Hea küll, meil ei ole varjendeid, aga mul oleks hea meel, kui te annaksite meile ülevaate, mis plaanid meil on elanikkonna varustamiseks toiduainete, elektri, vee ja arstiabiga. Kas on üldse mingeid varusid, kaasa arvatud kütus? Ja kui on, siis kas need varud on siin kohapeal Eestis, mitte kusagil ladudes Soomes või Rootsis? Äkki me loodame, et Selverist saab kõike?

Kaitseminister Sven Mikser

Aitäh! Nagu ma eelmisele küsijale vastates ütlesin, Eesti lähtub laiapindse riigikaitse mudelist, mis tähendab, et erinevaid riigikaitseks olulisi funktsioone täidavad väga erinevad valitsusasutused. Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegeldakse valdavalt riigi sõjalise kaitse planeerimise ja riigi sõjalise kaitsevõime loomise, arendamise ja hoidmisega. Teisi riigikaitseliselt ja julgeolekuliselt olulisi funktsioone täidavad mitmed teised valitsusasutused ja ka erasektori ettevõtted. Mis puutub näiteks ravimivarudesse, siis see on selgelt Sotsiaalministeeriumi valdkond. Kohtuvõimu toimimine aga on selgelt Justiitsministeeriumi valdkond. Üks laiapindse riigikaitse olulisi põhimõtteid on see, et enamik valitsusasutusi peab täitma oma olulisi funktsioone, olgu rahuaeg või sõjaaeg. Kaitsevägi ei võta kõiki riigi toimimiseks vajalikke ülesandeid üle ka mitte sõja ajal.
Kui rääkida varudest, siis lisaks nendele varudele, mis kuuluvad riigi strateegilisse reservi, on Eesti kaitselahendis oluline koht ka sundkoormiste rakendamisel ehk tsiviilressursi kaasamisel juhul, kui see on vajalik sõjalisele ründele vastamisel või mis tahes sõjalise iseloomuga kriisis tegutsemiseks. Eesti seadusandluses tehti oluline samm edasi, kui Riigikogu eelmise koosseisu lõpus võeti vastu riigikaitseseadus. Aga mitu selle rakendamiseks vajalikku õigusakti on jäänud praegusele ja ehk ka mõnele tulevasele parlamendikoosseisule menetleda, et ka õiguslikust vaatepunktist oleks kogu riigi ressursside kaasamine kriisidele operatiivseks reageerimiseks võimalik.

Jaanus Karilaid
...
kui me vaatame, milline on meie merejulgeolek ja õhutõrjevõimekus, millised on meie sidesüsteemid, evakuatsiooniväljaõpe ja varjendid, kui me uurime, kas meie inimesed on kaitstud, siis võib öelda, et julgeolekus on väga palju auke, millega peaks üks riigimehelik valitsus kindlasti tegelema.
Nii et kokkuvõttes see eelarve ei tegele Eesti strateegiliste probleemidega, vaid on peost suhu elamise eelarve.

Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Härra peaminister! Mäletan veel nõukogude ajast, et iga suurema asutuse juures oli tsiviilkaitsevarjend koos vajaliku varustusega. Varjendeid oli ka suurte elumajade all. Nüüdseks on need hävitatud koos sisustusega – mina ei tea küll üheski linnas ühtegi varjendit, mis oleks ehitatud linnaelanike tarbeks. Siit minu küsimus. Mis te arvate, härra peaminister, kas Eesti riigis on üldse vaja varjendeid tsiviilkaitse eesmärgil või on see minu nõukogude ajast pärit vale arusaam tänapäeva vajadustest?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ka mina mäletan tsiviilkaitset nõukogude ajal. Mäletan seda, kuidas Jevgeni Nikonovi nimelise Tallinna 17. Keskkooli õpilased, sh mina, võitlesid vapralt vatimarlimaskidega tuumarünnaku vastu, ja et me harjutasime seda, kuidas vatt ja marli peaksid meid kaitsma. Küll aga ma ei mäleta – sest seda pole olnud – ühtegi nõukogude ajal ehitatud varjendit oma elurajoonis Õismäel. Paneelmajade all tõepoolest varjendeid ei olnud ja ma usun, et ega keegi neid nüüd tagantjärele ka sinna ehitama hakka. Kui teid huvitab, kuidas oleks teoreetiliselt kõige õigem kaitsta suuri asulaid õhurünnakute vastu, siis puhttehniliselt võttes on tänapäeval kindlasti paremaid ja efektiivsemaid lahendusi kui iga maja alla varjendi ehitamine. Näiteks keskmaa-õhutõrjesse investeerimine on kindlasti selline asi, mis parandaks kaitsevõimalusi tuntavalt. Kui me räägime tõesti sellisest hüpoteetilisest, teoreetilisest olukorrast, siis mina eelistan keskenduda pigem ajakohasele õhutõrjele ega pea reaalseks, et juba ehitatud majade alla tuleks hakata varjendeid rajama.

Esimees Eiki Nestor
Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit

Muidugi, nii palju kui mina sõjandusest tean, ei ole keskmaa-õhutõrjerakettidega võimalik kauglaskekahurite vastu sõdida. Olen teinud palju koostööd Soome kolleegidega ja enamiku oma sõjalistest teadmistest, väljaõppest ja haridusest saanud just Soomes. Soomlased aga ei ole millegipärast oma tsiviilkaitsevarjendeid maha lammutanud. Hoopis vastupidi, nad ehitavad isegi praegu oma inimestele uute kortermajade alla pommivarjendeid. Mis on meie riigis lahti, et valitsus ei mõtle rahva turvalisusele sõja ajal? Sõdu on olnud, kaugpommitamisi on olnud, sõjad on praegugi ja need ei kao mitte kuskile. Meie naabril on väga head kauglaskekahurid. Ma soovin kuulda teie arvamust.

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma ei tea, mida te täpselt silmas peate kauglaskekahuri all. Kui te peate silmas näiteks ballistilisi rakette, siis nende vastu ei aita ka varjendid. Ja päris kindlasti ei ole põhjust arvata, et kellelgi oleks huvi neid mis tahes olukorras tsiviilelanikkonna vastu kasutada. Puhtsõjaliselt võttes on see ju nonsenss ja küllap te mõistate seda ka ise väga hästi.
Eesti suur heidutus selleks, et keegi ei tuleks mõttelegi Eesti suunas lasta – mitte ainult kahuriga, vaid ka tavalise püssiga –, on loomulikult see, et me oleme NATO riik. Meil on iseseisev tugev kaitsevõime, mille arendamisse me aasta-aastalt panustame. Me oleme NATO liige ning me teame ja demonstreerime seda igal võimalikul sammul, et rünnak mis tahes NATO riigi vastu oleks rünnak kõigi vastu. See on tähtis teadmine, mis aitab kõige rohkem kaasa sellele, et ei oleks otsest sõjalist ohtu Eesti riigile. Aga loomulikult me peame iga päev tegema tööd selle nimel, et heidutus oleks veenev. Kõige parem on iseseisva kaitsevõime ülesehitamine ja liitlaste kohaloleku suurendamine. Aga teil on muidugi õigus, kui te ütlete, et peab kasvama ka elanikkonna teadlikkus. Loomulikult tuleb ka sellega tegeleda. Isegi kui sõjalise rünnaku tõenäosus on väike, ei tähenda see seda, et me ei saaks paremini elanikkonda informeerida toimetulekust võimalikes kriisiolukordades, olgu kas või elektrikatkestuse puhul.

...Palju on juttu olnud varjenditest, kuid valitsusliikmed on suhtunud teemasse tõrjuvalt, sest see olevat liiga kallis ja polevat ohuga proportsionaalne. Me ei pea siin silmas maasse valatud betoonpunkreid, vaid elementaarseid süsteeme. Iga korterelamu all olev kelder või maa-alune parkla on ikkagi parem varjend kui mitte midagi. Sellistele lahendustele tulekski esialgu keskenduda. Kuigi sellised kohad on juba füüsiliselt olemas, on tarvis neid pisut täiendada, et need võimaldaksid inimestel seal kuni ohu möödumiseni elada. Tarvis on tagada filtreeritud ventilatsioon, joogivesi, tualetid ja sideliin. Need on baasnõuded. Enamik tehnovõrke on peaaegu igas keldris olemas, tarvis on vaid lisada kasutuskohad. Kui elementaarnõuded on täidetud, siis on vaja, et hädaolukorras oleks tagatud sidesüsteem. Varjendite ja vastavate keldrite ehitamise nõue on olemas Soomes, kusjuures vastutus selle täitmise eest on suuresti pandud arendajatele. Riik kulutab vahendeid vaid avalike asutuste varjesüsteemidele. See on aga ebamõistlikult kallis. Alustada tuleb sellest, mis meil juba olemas on, ja vaadata, kuidas seda täiustada....

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea esineja! Komisjoni ettekanne tuleb loomulikult ka, aga mind huvitab, kuidas sinu pilguga vaadates komisjonis arutelu käis. Ruuporid ei ole teab kui kallis asi. Kas ollakse nõus ja saadakse aru, et neid on vaja? Milline seis meil praegu varjenditega üldse on? Mina mäletan ja paljud siin saalis ilmselt mäletavad, et veel 1980-ndate keskel ehitati uut ja moodsat varjendit näiteks Kosele. Teatavasti sedagi enam ei eksisteeri. Milline suhtumine komisjonis oli?

Jaanus Karilaid

Parlamendis on EKRE ja Keskerakonna poliitikud korduvalt sellele nõrgale kohale osutanud. Me räägime pidevalt julgeolekuohust, sellest, et maailmas julgeolekuolukord muutub, Venemaa Föderatsioon läheb agressiivsemaks ja me peame ennast rohkem kaitsma. Retoorika, me nägime seda ka enne parlamendivalimisi, on väga aktiivseks läinud, aga seda retoorikat on vaja olnud vaid valijate häälte püüdmiseks. Tegelikult oleks rahvas reaalses sõjaolukorras kaitseta. Varjendite olukord on väga kehv, need on peaaegu olematud. Jah, Vabariigi Valitsus tegi eelmise aasta detsembris mingi rakkerühma. Suure tõenäosusega sai seegi tehtud tänu EKRE ja Keskerakonna poliitikute survele. Aga ega siis üks töörühm ei taga veel midagi. Kui me räägime, et julgeolekuolukord on muutunud, aga alles nüüd hakatakse tegema mingeid töörühmasid, ei ole paigas ei ressursid ega ajakava, siis see näitab valitsuse vastutustundetut suhtumist meie julgeolekuolukorda ja eelkõige oma rahvasse. Aga valijate häältele mõeldakse küll...
.../...

Madis Milling
....
Tänapäeva sõda ei ole selline, et läheneb pommituslennukite lüli, õhutõrjesireen hakkab huilgama ja inimesed suunduvad organiseeritud korras varjendisse. Tänapäeval läheneb Iskanderi rakett, mida keegi tähelegi ei pane ega jõua sellele reageerida. Nii et sõjaline tsiviilkaitse kui selline on tänapäeval tunduvalt komplitseeritum teema kui see, et meil on nõukogudeaegsed varjendid käest ära lastud. Küll aga olen ma sada protsenti nõus sellega, et kohalikud omavalitsused on kõhkleval seisukohal ning nende kriisikaitsekomisjonid on puhtformaalsed ega oska tõepoolest tegutseda siis, kui näiteks, nagu härra Karilaid välja tõi, Tartu kesklinnas läheb raudteel ümber ammoniaagitsistern.

Madis Milling
...
"Heidutus" on see märksõna, mille nimel on meie kaitseväge üles ehitades tegutsetud. Uskuge mind, meie võimalikku vastast ei heidutaks see, kui ka igal Eesti elanikul oleks olemas varjend puhta joogivee ja makaronidega. Teda see ei heidutaks. Teda heidutab ikkagi meie esmane kaitsevõime ja meie liitlaste kohalolek, mis ei tähenda seda, nagu ma tahaksin praegu öelda, et elanikkonnakaitse on midagi kolmandajärgulist. Raha on lihtsalt täpselt nii palju, kui on....

Jaanus Karilaid

Kui me andsime opositsiooniga üle iseseisva kaitsevõime tõstmise eelnõu, me näitasime ära riigi julgeoleku augud rannikukaitses, õhutõrjes, varjendites. Tänu nii EKRE kui ka Keskerakonna poliitikutele hakkas valitsus ennast liigutama. Me pidime viis-kuus kuud parlamendis survet avaldama, et te hakkaksite tegelema elanikkonna kaitsega: kuidas peavad inimesed hädaolukorras käituma, kuidas vallavanemad peavad tegutsema, kus on varjendid, kuidas haiglad peavad tegutsema, kuidas on tagatud toit ja veevarustus. Ja alles paar kuud tagasi te käivitasite rakkerühma, aga see rakkerühm on nii ebaefektiivne, et nad tulid meie ette ja väidavad, et saavad kontseptsiooni valmis alles aastal 2018. Ma väidan, et see on nõrk psühholoogiline kaitse, kui reaalne poliitika nii aeglases tempos käib. Kahe kuuga peaks kontseptsioon valmis olema, peaks olema ajakava, kuidas seda rakendada, kuidas seda realiseerida. Elanikkonna kaitse kohta ei peaks olema mitte kontseptsioon, vaid tegevuskava, ja see peaks laua peal olema juba täna.....

Henn Põlluaas

Aitäh! Te ütlesite, et hoiatamine ja teavitamine on väga oluline. See on tõsi. Aga inimestel peab olema ka kuskile minna, kui pommituslennukid on juba õhus ja rakettidele on start antud. 60 kilomeetrit meist põhja pool on riik, kus sisuliselt iga elaniku jaoks on olemas varjendikoht. Eestis leiti 1990. aastatel kahjuks, et meil seda vaja ei ole, ja tsiviilkaitsesüsteem lammutati. Kas on mõeldud, kuidas reaalses lahinguolukorras inimesi kaitsta?
....

Peaminister Jüri Ratas

....Kõigepealt, sellist varjendite või varjumisvõimaluste baasi, nagu selles riigis, mida te mainisite, mis on meist 60 või 80 kilomeetrit põhja pool, Eestis praegu muidugi ei ole. Sellega tuleb töötada, tuleb töötada....

Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Hea peaminister! Te rääkisite siin ohuhinnangust, aga see on sihuke naljanumber. Soomes on tõesti nii, et kui maja projekteeritakse ja selle pindala ületab teatud ruutmeetrite arvu, siis seal all peab olema tsiviilkaitsevarjend. Ma teie eelkäija käest, kah noore mehe ja peaministri käest seda küsisin. Tema andis mõista, et milleks need varjendid, kui meil on keskmaa-õhutõrjeraketid. Ma kardan, et see noormees ei teagi, mis on keskmaa-õhutõrjerakett. Aga see on väga tõsine asi. Ohuhinnang võib muutuda poole aastaga, aga poole aastaga varjendeid ei ehita. Nii et minu soovitus teile on, et võtke seda varjendite ehitamist ja seda nõuet tõsiselt. Jõudu teile!

Peaminister Jüri Ratas

Alustan lõpust: jõudu tarvis! Tsiviilkaitse laiapõhjalise kontseptsiooniga olen ma kokku puutunud pealinna näitel ja päris tõsiselt. Kui te soovitate võtta seda tõsiselt, siis ma sellega täiesti nõustun. Ma arvan, et seda tuleb väga tõsiselt võtta. Ma ei oska täna öelda, mitu varjendit peaks olema ja missugused peaksid täpselt olema need nõuded, milliste majade alla neid tuleks ehitada, aga selge on see, et praegu on see pigem lünk meie tegevuses.

..../...

Madis Milling

... Üks asi on veel hinge peal. Kuulge, lõpetame selle varjendijutu ükskord ära! Ka Nõukogude Liidus ei olnud igale inimesele varjendikohta olemas, Eestis ei hakka mitte kunagi olema igale inimesele varjendis kohta, see on utoopia. Helsingis ei ole ka igale inimesele varjendis kohta. Helsingis on metroo ning arvatakse, et juhul kui ..., siis viiakse inimesed sinna varju. Helsingis sai varjendite ehitamine alguse taas reaalsest kogemusest, sellest, kui talvesõja ajal Helsingit pommitati. Ma sellest kunagi ka kirjutasin, et ajaloos tehakse alati seda viga, et valmistutakse n-ö eelmiseks sõjaks. Tänapäevane sõda ei ole teine maailmasõda, kui lähenes pommituslennukite lüli, õhutõrjesireen hakkas huilgama ja inimesed läksid organiseeritud korras varjendisse. Nüüd ei jõua see sireen isegi huilgama hakata, kui tuleb Iskander-rakett, mis lendab üleülehelikiirusel. Isegi varjendist ei ole kasu, kui see ka olemas oleks.
Me alustasime riigikaitse ehitamist nullist ja panustasime Kaitseväele. Me lähtusime printsiibist, et meie riigikaitse põhiline ülesanne on heidutus: relvastus, toimiv Kaitsevägi ja toimiv Kaitseliit. Isegi kui igale Eesti inimesele oleks ette nähtud koht varjendis koos piisava makaronivaruga, ei mõju see võimalikule agressorile mitte vähemalgi määral heidutavalt. Mis me siis teeme? Istume varjendis ja ootame, kuni meid ära vallutatakse? Me valaksime siis riigikaitse arendamiseks ja relvastuseks mõeldud raha betooni. Ma ei tahaks seda varjendijuttu enam rääkida. Suur tänu!

.../...

Peaminister Jüri Ratas

....Härra Milling ütles, et kuigi EKRE fraktsioonist küsiti varjendite kohta, siis unustame need jne. Ma mõtlesin sellele, mis juhtus minuga kümmekond aastat tagasi Ameerika Ühendriikides. Meil ei ole õnneks, vähemalt siiani, olnud väga võimsaid tornaadosid. Seal on. Ma mäletan, et ma olin just ühes muuseumis, kui tuli signaal, et tornaado on tulekul. Need inimesed, kes muuseumis olid, viidi ühe hoone keldrisse. Ma ei ütleks, et see oli varjend. See oli lihtsalt tugev hoone, võib-olla oli see ehitatud natukene tugevamalt. Ma ka ei arva, et me peaksime hakkama igale inimesele varjendit ehitama, aga on vaja mõelda, kuhu on inimestel näiteks looduskatastroofi ajal – ma ei räägi mingitest rakettidest, mille teie siin näiteks tõite – võimalik varju minna. Ma arvan, et seda teemat ei peaks pelgama, see tuleks läbi arutada. Mina ka ei arva, et omavalitsuste territoorium tuleks üles künda ja ehitada sinna varjendid, ma arvan, et see aeg on läbi. Aga kui ma mõtlen selle konkreetse näite peale, siis seal oli tõesti televisiooniühendus, oli võimalik saada teada, millised on ilmastikuolud, ja ühel hetkel võis minna välja ja oma reisi jätkata.

Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Näiteks Soomes on nii, et kui elamut planeeritakse või ehitatakse, siis on ruutmeetrite norm, millest alates peab olema maja all tsiviilkaitsevarjend. Meil on kahjuks need ruumid isegi Riigikogus unustuse hõlma jäänud, linnades on kõik nõukaaegsed varjendid hävitatud ja mingit normi ega kohustust uute hoonete ehitamisel ja projekteerimisel ei ole. Mind huvitab, kuidas on meil praegu korraldatud tsiviilkaitse ja turvalisus, eriti linnades kriisi- ja pommirünnakuolukorras.

Peaminister Jüri Ratas

Austatud härra Uno Kaskpeit! Ma arvan, et see teema, mis te tõstatate, on hästi oluline. Tihtilugu seda varjumist mingil põhjusel, mulle tundub, ei võeta tõsiselt. Võiks öelda, et mõnikord on selles isegi irooniat. Aga rasketel hetkedel – me loodame küll, et neid hetki ei tule – on inimeste varjumine loomulikult oluline küsimus. See, et Eesti riigis ei ole sellega juba päris pikalt tegeldud, vastab kahjuks tõele. Teemaga edasi minekuks ja sellega tegelemiseks on Riigikantselei juurde moodustatud rakkerühm, mille ülesanne on esitada selle aasta lõpuks valitsusele analüüs ühiskasutatavate varjumislahenduste kohta. Me arutasime seda oma kabinetinõupidamisel ja ka siis, kui me kiitsime heaks elanikkonnakaitse kontseptsiooni, samuti oleme sellest rääkinud mitmel korral Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonis. Küsimused, mis tõstatuvad, ongi tegelikult sellised, millele ka teie viitasite – kes siis on nendes olukordades, nendel hetkedel need, kes inimesi suunavad, kuhu nad suunatakse ja kas meil on olemas ülevaade, millised on varjumise võimalused. Minu meelest on hästi oluline see, millele te vihjasite, et kui rajatakse suuremaid avalikus kasutuses olevaid hooneid, siis missugune on nende ehitustehniline võimekus, tugevusvaru jne.

Uno Kaskpeit

Teie eelkäija vastas minu eelmise küsimuse peale, et meil on kaugmaa-õhutõrjeraketid. See oli muidugi huvitav vastus. Rõõm on kuulda, et te olete seda teemat arutanud. Kas teil ei ole aga plaanis pöörduda Soome kolleegide poole? Nendel on selles suhtes pikaajaline kogemus, just uute elamute ehitamisel ja loomisel. Millised on tulevikuplaanid?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Nagu ma teile ütlesin, praegu meil puudub riigis selge vastutaja ja ka konkreetsed tegevused. Mida me oleme teinud? Arutelusid on olnud rohkem kui üks. Riigikantselei rakkerühm tõesti selle teemaga tegeleb kuni selle aasta lõpuni. Kas pöörduda Soome sõprade poole ja küsida kogemusi? Ma arvan, et võib-olla isegi tasub vaadata natuke laiemalt – kuidas on see lahendatud teistes Skandinaavia riikides. Kindlasti ei ole Soome poole pöördumine halb mõte. Kui see hetk tuleb ja selleks vajadus tekib, siis ma usun, et õppida oma sõprade, ütleme, Soome või teiste Skandinaavia riikide pealt on mõistlik. Igal juhul. Aga eks me mõtleme oma lahenduse lõpuks ise välja. Nagu ma aga eelmisele küsimusele vastates ütlesin, minu meelest tuleb suurte avaliku kasutusega hoonete puhul väga tõsist tähelepanu pöörata sellele, kas ehitada välja spetsiaalsed ruumid või teha teatud hooneosad nii kõva tugevusvaruga, et varjumine seal on mõeldav ja võimalik, ma pean silmas eeskätt parklaid. Kindlasti tasub meil seda diskussiooni pidada, see on õige.

18:37 Henn Põlluaas

.... Aga mina tahan rääkida elanikkonnakaitsest. Me teame, kuidas Venemaa on käitunud küll Tšetšeenias, küll Süürias ja mujal. Täiesti julmalt on pommitatud tsiviilobjekte. Ja tõenäoliselt, kui kriis varem või hiljem siia peaks kanduma – loodame, et see ei jõua siia –, samad ohud varitsevad meie inimesi. Soomes näiteks on iga kodaniku, iga inimese jaoks olemas varjendikoht. Vene ajal oli ka meil palju varjendeid, täna neid ei ole. Siis viidi inimestele läbi tsiviilkaitseõppusi, et nad teaksid, mida sõjaolukorras ja lahinguolukorras teha, kuidas varjuda ja nii edasi. Meil ei ole midagi. Mida valitsus kavatseb selles küsimuses ette võtta?

18:38 Peaminister Kaja Kallas

... Mis puudutab elanikkonna kaitset, siis tõepoolest sellest on räägitud, aga väga palju samme pole astutud. Nüüd me esimest korda tegime otsuse konkreetselt laiemale elanikkonnakaitsele raha eraldada. Konkreetseid samme ma ei oska teile praegu tuua ja ma kõike võib-olla ka ei saa tuua, aga elanikkond, inimesed peaksid teadma, mida nad peaksid tegema ja kuidas – siin on palju erinevaid elemente. Selles suhtes on teadlikkuse tõstmine üks selge osa sellest tööst.

10:38 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma tuleksin sellise teema juurde nagu elanikkonnakaitse. Ukraina sõjaga seoses me kõik mõtleme, et mis saab siis, kui Eestit rünnatakse: kuidas me peaksime toimima, kuhu varjuma, kui pommid lõhkevad? Meil ju metroosid ei ole. EKRE tõstatas juba eelmises Riigikogu koosseisus küsimuse elanikkonnakaitsest, aga meie tookordsed juhid ütlesid, et selleks ei ole mingit vajadust, sest sõda ei tule. Praegune olukord on siiski tõestanud, et me peaksime hakkama kiiremas korras selle peale mõtlema. Valitsuse lauale jõuab varjendite ehitamise küsimus alles selle aasta lõpuks. Millal neid ehitama hakatakse, kuhu need ehitatakse ja millal valmivad, seda plaani pole. Me teame ju tegelikult, et sõjahullud ei oota, millal meie varjendid valmis saavad. Ja mingeid kindlaid juhiseid inimestele, kuidas selles või teises olukorras käituda, ka ei ole. Sellest on väga kahju, sest kui asjad peaksid minema väga halvaks, siis me maksame selle eest väga kallist hinda inimeste eludega. Kas saaksite Eesti rahvast rahustada, öeldes, et te juba tegutsete, mitte enam ei kaardista ega analüüsi?

10:39 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle küsimuse ja kommentaari eest! Mis puudutab elanikkonnakaitset, siis meil oli just eile härra siseministriga telefonivestlus sellel samal teemal. Siin on kaks poolt. Esimene pool on see, et teavitada inimesi, kuidas mingite ohtude korral käituda. Mul on hea meel tõdeda, et täna hommikul juba oli rahvusringhäälingu televisioonis Päästeameti peadirektor, kes jagas informatsiooni. Ja ma jõuan uuesti tagasi selle juurde, mis puudutab laiemat elanikkonnakaitset, et eks see praegu käimasolev sõda peab väga selgelt andma meile tuleviku mõttes suuna kätte, kuidas me peaksime oma ühiskonda paremini kaitsma.

15:00 Kert Kingo

Olukorras, kus Venemaa on vallandanud Ukrainas sõja, kus linnade ja külade pommitamine on tekitanud humanitaarkatastroofi ja kus Venemaa president on ähvardanud ka NATO liikmesriike, peame tähelepanu [koondama] oma riigis toimuvale. Kaitsejõudude valmisoleku kõrval on sama tähtis elanike kaitse sõjalise agressiooni korral. Elanikkonna kaitse on jäänud Eestis suures osas paberile ning Eestis ei ole sõja puhuks korras varjendit isegi põhiseaduslikel institutsioonidel, rääkimata kogu rahva varjenditesse paigutamisest.

Eesti vedelkütusevaru hoitakse suures osas välismaal ning mereblokaadi korral ei saa seda Eestisse tuua. Eesti Varude Keskus on oma töö algusjärgus. Riigi toiduvaru suurus on 1400 tonni, millega kaetakse elanikkonna toiduvajadus üksnes kolmeks päevaks. Eesti kriisideks valmisoleku oluline tõstmine on muutunud vältimatuks ja seoses sellega esitame arupärimise meie peaministrile, et saada vastuseid küsimustele, mis puudutavad meie riigi valmisolekut elanikkonna kaitseks.

12:15 Helle-Moonika Helme

....Aga tulles tänasesse päeva, sõda Euroopas käib ja inimesed on väga mures. Just elanikkonnakaitse seisukohalt eelmine valitsus alustas sellekohaste töödega, ma loodan, et teie valitsus on pärast algset protsesside seiskamist nüüd tegutsema asunud. Kuuldavasti pidi küsimus varjendite ehitamisest jõudma valitsuse lauale alles selle aasta lõpus. Kas on teada, kus need on, mis seisukorras need on, kui palju neid oleks vaja juurde ehitada ja kui palju see kõik maksma läheks? Missugused eelarvelised vahendid on reaalsed – praegu, mitte siis RES-is ette nähtuna – elanikkonnakaitse tõhustamiseks ja meie esmase kaitsevõime tõstmiseks? Ja kui suured on need summad, mida te reaalselt kavatsete selleks kõigeks eraldada?

12:17 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Suur aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Olukord regioonis tervikuna ja kindlasti ka Eestis ei ole Putini alustatud sõja tõttu enam võrreldav sellega, mis ta oli aasta tagasi. Reaktsioonid on olnud kiired, on olnud Euroopa Liidu tasandil mastaapsed ja on olnud karmid.

Ka Eesti sees oleme meie teinud otsused lisaraha eraldamiseks laiale riigikaitsele. Õigupoolest tegime me need otsused enne seda, kui Putin sõda alustas. Jaanuarikuus otsustas valitsus eraldada täiendavalt 380 miljonit eurot laiale riigikaitsele. See hõlmab ka elanikkonnakaitsele mõeldud raha suurendamist. Kindlasti on mitte ilmtingimata varjendite ehitamine, vaid varjumise korraldamine, selle läbimõtlemine ja sellest teavitamine üks osa sellest tööst, mis rahastuse sai.

Ma ei jaga päriselt teie hinnangut, et valitsuse selline kiire ja paindlik reageerimine olukorra muutusele on asi, mis ei ole mõistlik, ka juhul, kui seda on vaja teha määrustega. See on olukorda arvestades olnud vajalik ja ma arvan, et nii see tõepoolest peabki olema. Aga nagu öeldud, 380 miljonit, mis jaanuarikuus otsustati täiendavalt eraldada meie julgeolekukaitse tugevdamiseks, sisaldab muu hulgas elanikkonnakaitset. Nii et ka see on juba eraldatud rahaga kaetud.

Kas on tarvilik eraldada täiendavalt raha? Mille jaoks konkreetselt? Ka selleks on kindlasti valmisolek olemas, kui selline vajadus peaks tekkima. Meil on, nagu teile kindlasti väga hästi teada, valitsuses kasutada väga äkiliselt tekkivate erakorraliste ja jooksva aasta eelarves mitte ette nähtud kulude katmiseks valitsuse reservfond. Seda on olnud võimalus ja põhjus kasutada juba sel aastal ja tõenäoliselt tuleb sel aastal veel otsuseid, mis on seotud riigi julgeoleku ja laiapindse kaitsega, võimalik, et ka elanikkonnakaitsega, mida valitsuse reservfondist kiiresti rahastada vaja on.

17:04 Leo Kunnas
.... Võib-olla laiapõhjalisest riigikaitsest mõned märksõnad selle kohta, mis silma on jäänud. Siseminister käis eelmine nädal Riigikogus meie komisjonis ja mis jäi silma? Elanikkonnakaitse alal tulevad tõesti mitmed olulised sammud: elanikkonna teavitamine ehk sireenid suurlinnades, ühiskondlike hoonete kasutamine varjenditeks, selle kõige fikseerimine ja paikapanemine. Sellel aastal on päris palju töid seal plaanitud ära teha. Aga mis on probleem? Näiteks ehitusseaduste muutmine ei ole Siseministeeriumi rida, hoopis MKM‑i rida. Meil oleks siiski vaja kohustada ehitusettevõtjaid, kes uusi arendusi teevad ja kortermaju ehitavad. Soomes on standard 1100 ruutmeetrit, sel juhul tuleb ehitada ka varjend, mis loomulikult teeb korteriostjale selle võib-olla 10% kallimaks, aga ega see ei muutu, kui seda mitte kuidagi ei fikseerita. Meil on ka palju nõukogudeaegsed varjendeid ja keldreid. Siin on lihtne, mida saaks teha: korteriühistuid tuleks ka seaduse tasemel kohustada ise neid korda tegema....

17:40 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Venemaa on Ukraina vastu agressiooni läbi viinud juba alates 2014. aastast. 24. veebruaril sellel aastal vallandas Venemaa Ukraina territooriumil sõja mõõtmetes, mida pole Euroopas nähtud 1945. aastast alates, sõja, mille ajaline kestus ja lõpptulemus pole veel teada.

Käimasoleva sõja käigus toimunud linnade ja külade pommitamine on tekitanud humanitaarkatastroofi. Venemaa president on ähvardanud NATO liikmesriike. Seega on tänase päeva seisuga reaalne oht igale liikmesriigile.

Kõige selle valguses peame pöörama tähelepanu oma riigi valmisolekule. Kaitsejõudude valmisoleku kõrval on sama tähtis elanike kaitse sõjalise agressiooni korral. Paraku on elanikkonnakaitse jäänud Eestis suures osas paberile ning Eestis ei ole sõja puhuks korras varjendit isegi põhiseaduslikel institutsioonidel, rääkimata kogu rahva varjenditesse paigutamisest. Eesti vedelkütusevaru hoitakse suures osas välismaal ning mereblokaadi korral ei saa seda Eestisse tuua. Eesti Varude Keskus on oma töö algusjärgus. Riigi toiduvaru suurus on 1400 tonni, millega kaetakse elanikkonna toiduvajadused üksnes kolmeks päevaks.

Eesti kriisideks valmisoleku oluline tõstmine on muutunud vältimatuks. Sellega seonduvalt soovib Eesti Konservatiivne Rahvaerakond peaministrilt saada vastust õhuhäiresireeni süsteemide kohta, kaitsevahendite varude ja nende elanikele kättesaadavuse kohta, varjendite arvu ja nende asukoha kohta, hädavajalike ravimite varumise ja hoiustamise kohta, riikliku toiduainete varu kohta hädaolukorra tarbeks, riikliku kütusevaru kohta ja palju muu kohta. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas arupärimise peaministrile 7. märtsil. Aitäh!

17:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Tõepoolest, Ukrainas käib sõjategevus juba 2014. aastast. Pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal ja sõjategevuse algust Ida-Ukrainas muutus ka elanikkonnakaitse teema Eestis aktuaalseks. Vabariigi Valitsuse otsusega 2015. aasta lõpus moodustati elanikkonnakaitse rakkerühm, mis tegutses 2016–2018, ja varjumise ekspertrühm, mis tegutses 2018. aastal. 2019. aasta alguses kiitis valitsus – see oli Isamaa, Keskerakonna ja EKRE valitsus – heaks varjumise ekspertrühma aruande, milles anti ka soovitus, kuidas varjumise valdkonnaga edasi minna. 2020. aasta märtsis, aasta hiljem, jällegi toonane valitsus, Isamaa, Keskerakond ja EKRE, võttis teadmiseks ülevaate elanikkonnakaitse kontseptsiooni tegevuste elluviimisest. Muu hulgas võttis toonane valitsus teadmiseks, et tähtajaks on täitmata jäänud varjumisvõime arendamisega seotud tegevused. Aga teie valitsus tol korral ei leidnud riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis nendeks tegevusteks vajalikku rahastust.

Minu juhitud valitsus on käesoleval aastal langetanud kaks põhimõttelist otsust. Esiteks, jaanuaris suurendasime järgmise nelja aasta kaitse-eelarvet 380 miljoni euro võrra ning märtsis otsustasime lisaks viia järgmise nelja aasta jooksul ellu sõjalise kaitse tugevduspaketi 476 miljoni euro ulatuses. Nii jaanuarikuises kui ka märtsikuises otsuses on rahaeraldised elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tugevdamiseks, kokku 86 miljonit eurot. Tegemist on rahaeraldistega, millega oleks pidanud tegelema juba paar aastat tagasi, aga parem hilja kui mitte kunagi.

Nüüd konkreetselt küsimuste juurde. "Kuidas toimub elanike hoiatamine sõjaolukorra puhkemisel?" Koostatavas lisaeelarve eelnõus oleme ette näinud raha elanike hoiatamise süsteemi parendamisele vastavalt elanikkonnakaitse rakkerühma ettepanekutele. Sõjaolukorra puhkemise võimalikkusest hoiatatakse elanikke eelkõige massimeedias. Ukrainas toimuva sõja kogemus on näidanud, et sõja puhkemisele eelneb aeg, kui Eesti ja välisriikide julgeolekuasutused saavad anda piisavalt varajase eelhoiatuse, mille alusel saame oma elanikke teavitada ja anda neile käitumisjuhised. Teavitust saab teha massimeedia, sotsiaalmeedia, SMS‑sõnumite saatmise teel, samuti on võimalik edastada kohalikul tasemel teateid läbi ruuporite politseisõidukitest, droonidelt ja ka kohalike omavalitsuse kaudu.

Teine küsimus: "Millistes Eesti linnades, asulates või alevikes on töökorras õhuhäiresireenide süsteemid?" Eestis on teavituslahendused suurõnnetuste ohuga ettevõtete juures. Need teavituslahendused on mõeldud elanike hoiatamiseks kemikaaliõnnetuse korral, kuid neid sireene saab käivitada ka muu vajaduse puhul. Selliseid ettevõtteid, mille juures asuvad sireenid, on Eestis 56. Need ettevõtted paiknevad Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Pärnus, Tartumaal, Viljandis, Põlvas ja Valgas. Päästeameti hinnangul asub nende ettevõtete sireenide mõjualas umbes 290 000 Eesti elanikku. Lisaks sellele on lõppjärgus riikliku mobiilse asukohapõhise ohuteavituse süsteemi väljatöötamine, mida saame kasutada alates 2022. aasta juunist. See lahendus võimaldab meil väga kiirelt saata kindlas piirkonnas asuvate inimeste mobiilile erinevates keeltes ohuteavitusi ja käitumisjuhiseid ning see on sisukam lahendus kui sireeniga antav häire. See süsteem vajab toimimiseks mobiilsidet. Kindlasti on endiselt vajalik edastada ohuteateid ka massimeedias.

Kolmas küsimus: "Kuidas on korraldatud kaitsevahendite varud ja milline on nende elanikele kättesaadavus?" Vastavalt avaliku teabe seadusele on teave hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutusele võtmise ulatuse tingimuste kohta piiratud ligipääsuga. Seega vastan siit puldist üldistatult. Isikukaitsevahendite varu eesmärk on tagada riigi parem valmisolek selleks, et toime tulla raske nakkushaiguse puhanguga. Selle tarbeks hoiame varus haiglate, kiirabi, sotsiaalhoolekandeasutuste ühe kuu kriisiaegse tipptarbimise mahus isikukaitsevahendeid. Riigivarus on välja ostetud kaubana kokku üle 40 miljoni ühiku isikukaitsevahendeid. Eesti varustatus isikukaitsevahenditega on tänaseks väga hea ning kohati räägime isegi ülevarust, kuna mõne tootegrupi varu on eri osapoolte ladudes kokku mitmeks aastaks. Varude keskuse ülesanne on optimeerida riigi isikukaitsevahendite varu ning asendada väljaostetud tooted samm-sammult hulgifirmade ladudes asuva delegeeritud varuga. Selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid abistada oma inimesi esmaste evakuatsioonivarudega, oleme julgeolekupaketis ette näinud täiendavad vahendid ka kohalike omavalitsuste kriisikindluse suurendamiseks.

Neljas küsimus: "Kui palju elanikke on võimalik täna paigutada varjenditesse ning kuidas on elanikkonda teavitatud nende asukohtadest?" Sarnaselt Ukrainas hetkel kasutusel olevate lahendustega on Eestis kavas varjumiskohtadena ära kasutada olemasoleva taristu võimalusi. Näiteks, vanad säilinud varjendid, maa-alused parklad, keldrid. Varjumiskoht ei ole spetsiaalne varjend, vaid selle all mõeldakse sobivat hoonet, mis pakub esmast kaitset pommitamise korral. Varjumise ekspertrühm on kaardistanud 75 võimalikku varjumiskohta Tallinnas ja Tartus. Päästeamet on saanud ülesandeks 2022. aasta juuni lõpuks neljas suuremas linnas võimalikud varjumiskohad üle kontrollida, sobivad varjumiskohad tähistada ja teavitada elanikke varjumiskohtade paiknemisest. Juuni lõpus saame öelda, kui palju on meil hetkeseisuga kasutusel avalikke varjumiskohti, kus need asuvad ja kui palju on seal kohti elanikele. Lisaks avalikele varjumiskohtadele on väga oluline rõhutada, et iga elanik peab ka iseseisvalt läbi mõtlema enda kriisideks valmisoleku. Varjumine ei ole alati parim lahendus, vaid Eesti tingimustes on sageli palju parem lahendus elanike jaoks see, kui ohuolukorras liigutakse linnadest hajaasustusega piirkondadesse. Iga elanik peab ka ise mõtlema, kus oleks talle lähim esmane varjumiskoht, näiteks kelder või muu selline koht, kuhu ta saaks ohuolukorras ise evakueeruda. Sealhulgas peab mõtlema lähedaste abistamise peale.

Viies küsimus: "Kuidas on korraldatud hädavajalike ravimite varumine ja hoiustamine?" Sotsiaalministeeriumi sõnul on ravimite hulgimüüjatel kohustus müügiloaga ravimite sisse‑ ja väljaveost teavitada Ravimiametit, kes kannab info oma andmebaasi. Ravimite hulgimüüjad, kelle turuosa moodustab üle 10%, on kohustatud esitama Ravimiametile üks kord nädalas ülevaate ravimite laoseisust. Ravimiamet võib erakorralise meetmena keelata ravimi väljaveo, kui see on vajalik ravimiga katkematu varustuse tagamiseks. Ravimiametis markeeritakse ära ravimid, mille laoseis on väiksem kui varasem ühe kuu keskmine kasutus. Ravimiameti hinnangul tagavad Eesti hulgimüüjate laoseisud enamiku ravimite olemasolu vähemalt ühe kuu ulatuses. Lisaks hulgimüüjate varudele on Eesti 500‑l apteegi tegevusloaga asutusel olemas oma laovarud, mille seisude kohta ametlikke andmeid ei koguta. Teiseks on Sotsiaalministeerium koostöös Ravimiametiga koostanud ja esitanud Eesti Varude Keskusele nimekirja hädavajalikest ambulatoorselt kasutatavatest ravimitest. Kolmandaks on hädaolukorra seaduses sätestatud riigi tervishoiu[valdkonna] varu ning tervishoiuteenuse osutajate ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru moodustamine ja uuendamine. Nii et riigi tervishoiu[valdkonna] varudes on 240 nimetust ravimeid ja meditsiinivahendeid, mis on planeeritud haiglavõrgu arengukava haiglatele ja kiirabile. Nii riigi kui ka tervishoiuteenuse osutajate tervishoiu[valdkonna] varude olukord on seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukrainas erilise tähelepanu all.

Kuuendaks: "Kuidas on korraldatud riikliku toiduainete varu hädaolukorra tarbeks?" Eesti toiduga isevarustatuse tase on hea. Meie tootmisettevõtetes, hulgiladudes ja kauplustes on enam levinud toiduainete kaubagruppe mitme kuu tavatarbimise mahus. Lisaks on enamikus Eesti peredes mitme päeva kodune toiduvaru. Riigi toiduvaru on moodustatud 2000. aastate alguses ja seda hoitakse valmistoidu kujul – konservid, kuivained, teraviljatooted, joogid – arvestusega, et varus sisalduv kalorite hulk on piisav kogu elanikkonna toiduvajaduste katteks kolmeks päevaks. Eesti toiduvaru haldab alles alates mullu sügisest riigiettevõte Eesti Varude Keskus ja riigi toiduvarus on kokku üle 1400 tonni kaupa. Varude keskus on alustanud toiduvaru lepingupartneritega läbirääkimisi ja kuulutanud välja riigihanke, et juba tänavu kevadel valmistoiduvaru mahtu mitmekordistada.

Seitsmes küsimus: "Kuidas on korraldatud riiklik kütusevaru?" Eesti alustas vedelkütusevaru moodustamist 2005. aastal ja soovitud tase saavutati 2010. aastaks. Eesti vedelkütusevaru haldab riigiettevõte Eesti Varude Keskus ja vedelkütusevaru seaduse kohaselt on Eestil kohustus hoida 90 päeva naftatoodete varu. 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti vedelkütusevaru kogumaht 253 935 tonni, mis vastab Eesti 90 päeva kütuste tavatarbimisele. Riigi kütusevarudest hoiustatakse Eestis 49%, Rootsis 36% ja Soomes 15%. Varude hoiustamiseks on sõlmitud lepingud 15 Eesti ja rahvusvahelise ettevõttega. Kütusevaru osaline hoiustamine teises Euroopa Liidu liikmesriigis on levinud praktika, mis suurendab riikide omavahelist solidaarsust, aitab vähendada hoiustamiskulusid ja hajutab riske.

Kaheksas küsimus: "Kuidas on korraldatud eelnimetatud varude kiire elanikele toimetamine?" Riigi tegevusvaru võetakse kasutusele Vabariigi Valitsuse otsusel märkimisväärsete varustusraskuste korral, see tähendab olukorras, kus tavapärased tarneahelad enam ei toimi ja ammenduma hakkavad nii ettevõtjate laovarud kui ka tarbijate enda tagavarad. Toiduvaru hoiustavad Eesti ettevõtjad, kellel on kohustus kokkulepitud hulka toitu ja jooke igal ajahetkel oma ladudes hoida. Kriisiolukorras saab riik talle broneeritud varu tootjatelt ja hulgikaupmeestelt välja osta ja oma prioriteetide kohaselt näiteks evakuatsioonikeskustes tarbimisse suunata. Varude keskus teeb varu kättesaadavaks kriisi lahendamise eest vastutavatele asutustele ja organisatsioonidele, kelle ülesanne on korraldada ka toidu vahetute abivajajateni toimetamine. Alternatiivina võib turutõrgete korral lubada varud tarneraskustest põhjustatud toiduainete puudujäägi katmiseks ettevõtetel kasutusele võtta. Sellisel juhul toimib jaotusvõrguna tavapärane tarneahel ja elanikud saavad vajalikku kaupa poodidest. Aga lõplikud otsused sõltuvad kriisiolukorrast.

Kütusevarude kasutusele võtmise aluseks on kas rahvusvaheline otsus globaalsete või piirkondlike tarneraskuste ületamiseks ja vajadus täita Eesti võetud rahvusvahelisi kohustusi või tõsised häired Eestisse tehtavate energiatoodete tarnetes. Eesti-siseste varustamisraskuste korral teeb Eesti Varude Keskus bensiini ja diislikütuse müügipakkumised tänase seisuga üheksale ettevõttele, mille hulka kuuluvad suuremad tanklaketid ning mootorikütuste maaletoojad ja hulgimüüjad. Tarbimisse lubatud kütus liigub kütusefirmade kaudu edasi tanklatesse ja lähtudes kehtivatest lepingutest ka otse suuremate tarbijateni, näiteks elektrigeneraatorite mahutite teenindamiseks. Riigivaru kasutuselevõtul kütuse lõpptarbija jaoks seega midagi ei muutu ja säilib tavapärane varustuskanal.

Üheksandaks: "Kuidas on tegeletud elanikkonnakaitse teemadel inimeste teadlikkuse tõstmisega? Kui palju on läbi viidud elanikkonnakaitse alaseid õppusi?" Elanikkonnakaitse kontseptsiooni alusel on meil alates 2018. aastast olemas peamised sõnumid elanike kriisivalmisoleku tõstmiseks ja nende abil on elanike teadlikkust suurendatud, näiteks Päästeameti trükised, erinevad Päästeameti kampaaniad, lisaks Kaitseliidu Naiskodukaitse mobiiltelefonirakendus, erinevad veebikeskkonnad, nagu olevalmis.ee, kriis.ee. Elanikkonnakaitse õppuseid toimub erineval tasemel igal aastal, kuid üldjuhul on tegemist olnud lauaõppustega. Ministeeriumide ja Vabariigi Valitsuse tasemel toimus viimati elanikkonnakaitse stsenaariumiga õppus 2019. aastal, siis käsitleti ravimite, toidu, sideteenuste ja vedelkütusega tagamise toimimist kriisiolukorras. 2023. aastal on plaanis korraldada üleriiklik kriisiõppus, kus soovime läbi mängida reaalselt elanikkonnakaitsealaseid tegevusi, sealhulgas ulatusliku evakuatsiooni. Aitäh!

17:58 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Avangu tegite küll inetu, asusite kohe oma sõnavõtu alguses eelmist valitsust kuidagi asjasse segama. Kui ikka tõele näkku vaadata, ma arvan, siis ka teie ei saa eitada, et Reformierakond on kõige pikemalt peale Eesti taasiseseisvumist valitsusvastutust või valitsuskeppi hoidnud erakond. Kui kellelegi peaks otsa vaatama tegemata asjade pärast, siis ikkagi kahjuks teie koduerakonnale. Selle avanguga te kuidagi vastutust enda pealt ära ei saanud veeretada.

Aga ma küsiks koostöö kohta kohalike omavalitsustega. Näiteks Harjumaal Kose vallas on terve Kose aleviku alune sisuliselt üks suur varjend, kuhu mahuks väga-väga palju inimesi. Kas ja kui palju te KOV‑idega koostööd teete sellel teemal, et vanu nõukaaegseid varjendeid kasutusele võtta? Kõige tähtsam, isegi kui nad on KOV‑ide omanduses, siis KOV‑idel ei ole raha, et neid varjendeid ise korrastada. Kas valitsusel on plaanis ka mingeid täiendavaid vahendeid eraldada kohalikele omavalitsustele nende olemasolevate varjendite korrastamiseks?

17:59 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt teie kommentaarist. Tõesti, julgeolekuolukord muutus drastiliselt 2014. aastal ja pärast seda tegelikult tehtigi rakkerühm ja varjumise ekspertrühm. Tõesti on selle rakkerühma tulemused heaks kiidetud teie valitsuse poolt, kus olid Isamaa, Keskerakond ja EKRE. 2020. aasta märtsis, kui tuldi elanikkonnakaitse kontseptsiooni tegevuste elluviimisest rääkima, siis teie valitsus otsustas, et seda pole vaja rahastada. Need on faktid. Lihtsalt võeti teadmiseks, aga riigi eelarvestrateegias selle jaoks raha ei eraldatud. Need on faktid, millele tuleb otsa vaadata.

Mis puudutab varjendeid, siis tõesti, nagu ma ütlesin, ka lisaeelarvega me eraldame raha selle jaoks, et varjumiskohti märgistada. Varjumise ekspertrühm on kaardistanud 75 võimalikku varjumiskohta Tallinnas ja Tartus. Päästeamet on saanud ülesandeks selle aasta juuni lõpuks neljas suuremas linnas võimalikud varjumiskohad üle kontrollida. Loomulikult, juuni lõpuks peaksime me olema võimelised ütlema, kui palju meil on selliseid avalikke varjumiskohti. Ma kinnitan teile, et kindlasti tehakse kohalike omavalitsustega koostööd, et kõiki selliseid kohti kaardistada ja märgistada, et kui see vajadus peaks olema, inimesed teaksid, mida saab kasutada. Aga varjumiskohad, nagu öeldakse, ei pruugi olla ainult eraldi ehitatud varjendid, need võivad olla ka majade all asuvad keldrid, kõikvõimalikud maa-alused parklad ja sellised kohad. Aga tõsi ta on, et tuleb inimestele teatavaks teha, kus lähim selline koht on.

18:02 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Paide linnas on kokku kolm tsiviilkaitsevarjendit pluss lähiümbruses, kaks-kolm kilomeetrit, veel kaks tsiviilkaitsevarjendit, mis on mõeldud vastu pidama ka tuumarünnaku korral. Aga häda on selles, et nad kõik on eravalduses. Olen mõnes käinud asjaga tutvumas. Seal ventilatsioon ei ole enam selline, mis töötaks, seal on muid asju veel ka. Küsimus on selles, kas peaminister on nõus, et eraldab näiteks Paide linnale just konkreetselt nende eraisikute valduses olevate varjendite remondiks rahalised summad, et ohu korral saaks inimesi sinna varjule saata.

18:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt vastan Siim Pohlaku küsimusele. Kohalikele omavalitsustele eraldatakse ka raha just kriisikindluse tugevdamiseks. Sealhulgas on elanike teavitamine, kõikvõimalikud elanikkonnakaitse teemad. Selle peale on ka mõeldud.

Nüüd tulen konkreetselt erasektori varjendite juurde. Nagu ma ütlesin, Päästeamet kaardistab neid, ta kaardistab ka erasektorile kuuluvaid varjendeid. Tegelikult, kui on tõesti selline olukord, ikkagi lausa sõjaseisukord, siis on ka erasektoril teatud kohustused, mis antud juhul pädevad. Nii et esimeses järgus tegeldakse muidugi kohalikele omavalitsustele, riigile kuuluvate varjumiskohtadega, aga kindlasti on selles kaardistuses ka muud sellised kohad sees.

18:07 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Hea peaminister! Mulle on viimastel päevadel hakanud avalikust meediast silma sihukene kurb asi, mida on olnud seal korduvalt seoses viimaste sündmustega. Arhitektid räägivad, et nad on aastaid ja aastaid valitsuse poole pöördunud, et oleks vaja seadustada varjumise võimalus uusehitiste puhul, aga seda ei ole arvestatud, sellepärast et ei ole peetud vajalikuks. Tõsi jah, 2014 loodi rakkerühm ja nüüd on võib-olla teistmoodi see asi, aga seda on naeruvääristatud. Sama probleemi on esitanud ka Päästeameti inimesed, et ei ole suhtutud tõsiselt varjumise võimalusse. Siit ongi küsimus, kas valitsusel on plaanis mingi eelnõu välja töötada, mida saab käsitleda niimoodi, et uusehitiste puhul luuakse kohustus varjumise võimaluse loomiseks või midagi sellist.

18:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eelmise arupärimise juures teie oma fraktsioonikaaslane Leo Kunnas ütles, et kui selle peale mõelda, siis see tähendab, et tõenäoliselt need arendused lähevad kallimaks. See on see valik, mille inimesed peavad tegema. Kui sul on kohustus, siis hoone läheb kallimaks ja selle lõpuks maksavad kinni inimesed. Planeeringud kuuluvad kohaliku omavalitsuse pärusmaale ja selles suhtes, milliseid nõudmisi konkreetsetel aladel esitatakse, kohalik omavalitsus saab seda teha, aga lõpuks maksab selle ikkagi seesama koduomanik ju kokkuvõttes kinni. Nii et praegu ei ole meil plaanis sellist seadusemuudatust välja töötada. Kui te arvate, et see on vajalik, siis me võime seda arutada. Aga kokkuvõtteks: eks praegu ehitushinnad lähevad kõik ju üsna üles ja lõpuks koduomanik peab selle kinni maksma.

18:11 Ruuben Kaalep

Aitäh, lugupeetud peaminister! Te ütlesite, et varjekohtadena saab kasutusele võtta maa-aluseid parklaid ja uusehitiste maa-aluseid korruseid ning need võimalused on Tallinnas ja Tartus olemas. Väga hea. Aga mida peavad sel juhul tegema näiteks Tapa, Jõhvi või Võru elanikud? Need linnad on ilmselged sihtmärgid vaenlasele, kuna nendes asuvad Eesti Kaitseväe baasid. Elanikke on Võrus ja Jõhvis üle 10 000, Tapal üle 5000. Nendes linnades ei ole suuri massiivseid uusehitisi, kus oleks maa-alused parklad, mida saaks varjendina kasutada. Mida inimesed, kellel ei ole talu või suvilat või ei ole transporti, mis võimaldaks neil kiiresti sinna liikuda, nendes linnades elades peavad tegema või milleks nad peavad valmis olema?

18:12 Peaminister Kaja Kallas

Ma enne ütlesin ja kordan üle, et juuni lõpus saame öelda seda, kui palju meil on avalikke varjumiskohti ka nendes kohtades. Mul ei ole praegu seda infot, seda veel kaardistatakse. Aga ma olen teiega nõus, et juhul, kui selline sõjaline oht peaks olema, on need linnad, mis asuvad kohtades, kus on meie sõjaväeüksused, kindlasti suurema riski all.
...

18:18 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas käimasoleva varjupaikade kaardistamise seas vaadatakse üle ka Vene okupatsioonivägede omaaegsed maa-alused punkrid, mis on ehitatud ju tuumasõjavõimalust ette nähes? Betoon teadupärast ei idane ega mädane. Neid oleks võimalik suhteliselt odavalt varjenditeks ümber ehitada.

18:19 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma eeldan, et seda see kaardistus hõlmab, sest see peaks hõlmama kõiki selliseid võimalikke kohti, mis on olemas ja mida on võimalik kasutada. See oleks loogiline, et ka need lähevad sinna hulka.

18:21 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Te rääkisite erinevate võimekuste planeerimisest ja kaardistamisest, mis puutub varjevõimalusi. Kas te saaksite öelda mõne sõna, milline on valitsuse eesmärk, milline on ambitsioonitase, mis ajaks, kui palju, mis linnades peab neid varjekohti või päris varjendikohti olema? .....

18:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Juuni lõpus saaks öelda seda, kui palju on hetkeseisu põhjal kasutusel avalikke varjumiskohti, kus nad asuvad ja kui palju on seal kohti elanikele. Sealt edasi saab juba vaadata, mis veel teha tuleb.....

12:31 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Sõda Ukrainas on meile näidanud, kui olulised on varjed ja varjendid. Paraku, eks me nüüd alles avastame seda vajadust. See puudujääk peegeldub ka meie seadusandluses. On mõned riigid, kust meil tasuks eeskuju võtta, näiteks kas või Šveits, kus see teema on juba aastakümneid lahendatud, ja suhteliselt hea näide on Soome, kus on selle peale mõeldud. Meie omavalitsused teevad praegu valdavalt üldplaneeringuid. Ka planeerimisseaduses on laiapõhjalise riigikaitse, just sellise elanikkonnakaitse teema puudu või on seda üsna põgusalt käsitletud. Sealt võime küll leida, kuidas kajastada supelrandasid, aga kus peaksid olema varjendid, seda paraku ei ole. Tõesti, ehitusseadustikus me peaksime põhimõtteliselt ümber hindama selle poole, et iga hoone ehitamisel oleks juba läbimõeldud varjetingimused, et kas [varjumisvõimalus] on hoone enda juures või kus see saab olema, nii nagu on tuletõrje veevõtu puhul. Täpselt samamoodi peaks see olema. Siit minu küsimus: kas te olete valmis võtma seda initsiatiivi, et need seadusandlikud puudujäägid saaksid likvideeritud? Kui jah, siis millal me võiksime parlamendis oodata vastavaid eelnõusid?

12:33 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Jällegi väga hea teema. See puudutab konkreetselt inimeste kaitsmist, laiemalt elanikkonnakaitse temaatikat. Lähenemisnurki on muidugi erinevaid. Elanikkonnakaitse ekspertgrupp, kes on paar aastat koos käinud, on suuna võtnud eelkõige varjumiskohtade vaates: mitte varjendite ehitamine, vaid just nimelt varjumiskohtade olemasolu, et oleksid olemas sellised kohad, kus inimesed saavad varjuda. Need on olemuslikult pisut erinevad asjad, kui me räägime varjendist või varjumiskohast, kuigi ka mõningad kaardistatud varjumiskohad võivad olla kunagi ehitatud tegelikult varjendiks, nõukogude ajal näiteks.

Kui me räägime seaduse tasandil, siis see arutelu on igal juhul teretulnud, et kuidas kas planeeringute või ehitusseadustiku alusel oleks võimalik ka seda temaatikat adresseerida. Ma arvan, et need arutelud on teretulnud.

Samas, kui korraks kohalikest omavalitsustest rääkida – olen ka ise viimasel ajal päris palju neid külastanud –, siis kohaliku omavalitsuse valmisolek, ka olemasolevad varjumiskohad, sealhulgas see, et vanad varjendid teha elementaarselt kasutatavaks – kõik see vajab teatud rahasüsti. Kohalikul omavalitsusel on alati ka see küsimus, kas tal endal on see raha olemas, aga see võimekus ja see pind – mul on selline tunne – on enamikus kohalikes omavalitsustes olemas. See on tulnud nendele endale üllatusena, et neil on see kohaliku omavalitsuse territooriumil olemas, see on tulnud ka teistele üllatusena. Ehk on väga positiivne olnud see – kui siit üldse midagi positiivset saab leida –, et meil on olnud hea sund, leidmaks ja kaardistamaks hooned, kus on võimalik elanikkonda kaitsta. Aga veel kord, jah, kuidas tulevikus sellega edasi minna, eks siin peab mõtlema. Kui me kirjutame selle sisse, siis see on kindlasti ka rahaline surve igale järgmisele projektile, ükskõik, mis seal siis aluseks võtta, kas kui mitu inimest kuskil elab või läheduses on ja nii edasi. Inimene, kes kinnisvara soetab, peab selle sel juhul kinni maksma, sest ehitus läheb tõenäoliselt kallimaks. See arutelu on teretulnud. Igal juhul me peame kiirkorras paremini selgeks tegema ja oleme seda tegemas, kuidas on võimalik varjuda ja kuidas me pikas perspektiivis sellega edasi liigume.

21:13 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Mul on see küsimus kõigepealt, et meil on nüüd väga palju olnud juttu seoses varjendite probleemiga ja varjumise puudumisega. Ja sellega seoses on ka meedias korduvalt juba teatatud, et plaan on eraldada Päästeametile, ma ei ole nüüd päris kindel, kas 40 miljonit või 80 miljonit, algul üks summa, hiljem on teine summa kõlanud läbi, ma ei ole selles kindel. Küsimus ongi, et kas see summa, millest räägiti, need kümned miljonid varjendite jaoks, kas see on siin ette nähtud või on see kuskil mingis teises eelarves?

21:14 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kui te räägite varjenditest, siis seda ei ole selles lisaeelarves.On selles lisaeelarves neljas suuremas linnas varjumiskohtade, mis ei ole varjend, mis on varjumiskoht, eks ole, varjumiskohtade märgistamine ja sellest inimestele teada andmine, et mis on nendele kõige lähem varjumiskoht. Ja mis on varjumiskoha ja varjendi vahe? Varjumiskoht on näiteks, ma ei tea, maa-alune parkla või tunnel, koht, kus on võimalik, ma ei hakka siin väga võib-olla detaili minema, aga võimalike negatiivsete stsenaariumite korral varjuda. See on siis selle aasta lõpuks ülesanne ja kava need omavalitsustele ja riigile kuuluvad varjumiskohad märgistada selliselt, et inimesed teaksid, kus nad on. Sellest järgmine samm puudutab siis eraomanikega koostööd, sest ka nendel on kohti, mis varjumiskohtadena, mida saab kasutada varjumiskohtadeks. Varjendite suuremahulist rajamist selles lisaeelarves ei ole. See on asi, mille üle siis Siseministeeriumi valitsemisalas alles arutatakse.

21:20 Priit Sibul

Aitäh, juhataja! Hea minister! Te mitmel puhul olete vastanud ja rääkinud nendest neljast suuremast linnast. On igati mõistlik ja arusaadav, et alustame suuremate omavalitsustega, kui me räägime teavitussüsteemide ja varju varjumiskohtade temaatikast. Aga mul on küsimus, et kas ja mis siis ... No ma ütlen, et kui Ukrainas on selge, et seal on metrood ja varjendid, siis meie räägime varjumispaikadest. Kas ja millal need ülejäänud Eestisse jõuavad või mismoodi valitsus näeb seda? ....

21:21 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

....Ma ütlen, et ohuteavitussüsteem, millele te viitasite, ei puuduta mitte nelja linna, vaid 16 linna. Neli linna on tõesti seotud varjumiskohtade märgistamisega, neljas suuremas linnas on selle aasta lõpuks esimesena plaanis varjumiskohad märgistada. Aga ohuteavitussüsteem peab olemas olema selle aasta lõpuks või vähemalt tarnitud olema selle aasta lõpuks 16 suurema linna jaoks.

00:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Siin me rääkisime, et varjendite ehitamiseks meil raha ei ole, küll aga need varjumiskohad. Saate te nüüd täpselt öelda, kui palju me rahaliselt eraldame? Ja ma olen üllatunud, et valitsus ei ole võtnud nüüd selle vahepealse menetluse käigus kuuldu, mida ei pea ju tegema muudatusettepanekul, sellest muudatusettepanekud kui selliseid ei lähe läbi, aga hääl saalist, mis ütleb, et me võiksime ka mõne variandi ehitada. Aga kui suur see summa oli varjumiskohtade rajamiseks?

00:15 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh küsimuse eest! Nimetan siin elanikkonnakaitsekulude summasid laiemalt ja täpsemalt. Kõigepealt, elanike kriisivalmiduse tugevdamine on üks miljon. Ohuteavitus, see puudutab 16 suuremasse linna ohuteavituse sireenisüsteemi paigaldamist, on 5,5 miljonit. Päästevõimekuse tugevdamine, mis on eelkõige varingu päästevõime tõstmine, on 8,8 miljonit. Ulatusliku evakuatsioonivõimekuse tugevdamine on 4,1 miljonit ja varjumisvõimekus sel aastal täiendavalt 0,4 miljonit. See tähendab, et vaadatakse üle varjumiskohtade ehituslikud nõuded. See puudutab nelja suuremat linna, nagu me ka esimese lugemise ajal rääkisime, kus tähistatakse ja avatakse varjumiskohad, ja mitte ainult ei tähistata, vaid tõepoolest tagatakse, et inimesed teaksid, kus need asuvad ja kuidas nendeni jõuda, kui selline vajadus – tahaks kolm korda üle õla sülitada – peaks kunagi tekkima.

12:54 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Elanikkonnakaitse temaatika on seoses Ukraina sõjaga olnud rohkem või vähem pidevalt tähelepanu keskpunktis. See on arusaadav, teema puudutab inimeste elu ja tervist kõige raskemal hetkel, kui see peaks saabuma. Sellest ka minu küsimus. Me ju teame, et hinnangud asjade seisule antakse alati tulemuste alusel, selle alusel, kuidas tulemused vastavad püstitatud eesmärkidele või siis olukorra tekitatud vajadustele. Elanikkonnakaitse osas on meil üldiselt teada, mis seis meil on. Meil ei ole seniajani selgeid eesmärke väga praktilistes aspektides. Meil on olemas seletus, miks see niimoodi on. Aga kui me võtame konkreetselt, siis kas iga Eesti inimene teab, millal ja kui palju näiteks tema linnas saab varjendikohti olema ja kas temal on see koht olemas? Kust ta saab toidu, kui peaksid tekkima varustushäired, ja kust ta saab vee? See peab olema isiku tasandil [teada], see inimene, Juhan Lasnamäel või Nõmmel, Peeter Pärnus Raekülas peab teadma, kus kohas see asi on. Väga palju on tehtud, ma pean ütlema. Oli näha Siseministeeriumi asutuste tegevus, näiteks konkreetselt Pärnus kaardistati asju. Ja teavitustöös on asjad väga head. Aga Postimehes ilmus Päästeameti juhi intervjuu, mis oli väga kummaline. Intervjuu oli hea, aga mõned kummalised asjad: riigi ülesanne on näidata ohtudele, rääkida probleemidest ning anda nõu, aga sellest edasi algab inimese vastutus. Kas see on tõesti Siseministeeriumi seisukoht?

12:56 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh, hea eesistuja! Hea Riigikogu liige! Hea küsimus. Elanikkonnakaitse on tõesti väga oluline, kogu aeg on oluline olnud. Ma ütlen ka seda, et ega elanikkonnakaitse valdkonnas eesmärgid on kogu aeg olnud, seni on lihtsalt olnud püsiva rahastusega pigem väljakutsed. Täna me oleme valitsuses teinud väga häid otsuseid, et elanikkonnakaitses ka reaalseid samme astuda, ja see on olnud väga positiivne. Lisan korraks repliigina siia juurde, et kui me räägime elanikkonnakaitsest, siis selle aasta lisaeelarves on 17 miljonit Päästeametile ja põhimõttelisi otsuseid tulevikuks on tehtud 34 miljoni osas, mis on seotud puhtalt elanikkonnakaitsega.

Kui me räägime päästja rollist – jõuame kohe varsti ka selle intervjuu juurde, millele te viitasite –, kui räägime prioriteetidest, mida me elanikkonnakaitses tahame nüüd lähiajal väga kiiresti ja väga hea tempoga ära teha, siis need prioriteedid on sellised: kõigepealt ohuteavitus, varjumine, ulatuslik evakuatsioon, kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse tõstmine – siin äsja just, eile või paar päeva tagasi avas Päästeamet ka selle taotlusvooru, kus kohalikud omavalitsused saavad taotleda kriisivalmiduse tõstmiseks raha, seal on üle 2 miljoni euro – ja lõpuks on ka elanike kriisivalmidus. See elanike kriisivalmidus on natukene seotud ka selle punktiga, millele teie viitasite.

Nüüd kui Päästeameti peadirektor, kes on tippjuhi ametis kindlasti väga hästi hakkama saanud, Päästeamet on kümne aastaga jõudnud olukorrani, kus tulekahjudes hukkunute arv oli kümme aastat tagasi väga karm, täna oleme jõudnud Põhjamaade tasemele, mis on väga hea iseenesest, kuigi loomulikult on iga hukkunu liiast. Me oleme jõudnud tasemele, kus igas Eestimaa nurgas jõuab päästesõiduki inimesele appi keskmiselt kaheksa minutiga. Nii et need on olnud väga head arengud.

Inimese vastutus on seotud puhtalt sellega, et kõigepealt on see, et riik peab loomulikult väga palju tegema selleks – ja riiklik tasand –, et inimene oleks teadlikum, oleks teavitatud, oleks teadlik, millised ohud teda ees ootavad ja kuidas ise valmis olla. Vastutus ongi see, et mida inimene ise teeb, olles teadlik, millised võivad olla võimalikud ohud, alates sellest, et tuul puhub vahest liiga kõvasti või kuskil võib vesi uputada, elekter võib ära kaduda. Kui inimene on nendest ohtudest teadlik, siis tal on tõepoolest ka vastutus ise astuda samme, et paremini valmis olla teatud kriiside lahendamiseks. Ka meie siseturvalisuse arengukava, mis on vastu võetud ja ka siit Riigikogust läbi käinud, tegelikult see põhipostulaat on ju ka see, et turvalisus algab igast inimesest endast. Ta ei ole mitte niivõrd vastutuse küsimus, aga veel kord, kui inimene on teadlik ohtudest, siis tõepoolest ta peab ka ise astuma samme, olemaks valmis ohtude ennetamiseks.

13:02 Leo Kunnas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Käsitlen sama teemat edasi, et kuidas see varjendite küsimus lahendada? On ju selge, et riik ei hakka inimestele varjendeid ehitama, see oleks võimatu ja seda kuskil ka ei tehta, võib-olla ainult nendes ühiskondlikes hoonetes, mis me nüüd uued ehitame, kuhu me peaksime variandid tegema. Aga kuidas see probleem tegelikult lahendada, et me võiks kasutada siin Soome eeskuju kellel on seadusega kohustus pandud kinnisvara arendajatele, kui pinna suurus on üle 1100 ruutmeetri, siis tuleb varjend rajada sinna ehitusobjektile.

Aga see teema on tegelikult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas, ehk siis on ehitus- ja planeerimisseaduse teema ja ma olen teie hea asekantsler Viola Murdiga ka sellest rääkinud ja ta on seda üles võtmas. Võib-olla peaks te natuke kaasa aitama, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saaks need vajalikud seaduseparandused tehtud ja esitatud, et siis kohustada inimesi endid, eriti kinnisvaraarendajaid edaspidi varjendeid ehitama. Ega muul viisil ju tegelikult väga mõistlikku lahendust sellele ei ole. Ja ma näen ka siin seda, et MKM ei ole lihtsalt näidanud sellist otsustavat initsiatiivi. Seal valdkonnas, kus on sellised tublid inimesed nagu näiteks Viola, kes valdkonda juhib, seal ka midagi toimub. Aga seal, kus neid ei ole, seal ka natuke on passiivsust ja proua peaminister saab siin oma juhipilguga ka vaadata, et igaüks täidaks oma osa. Kuidas te sellesse suhtute, et natuke neile nii öelda positiivset tõuget anda tagant?

13:04 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Mulle meeldib väga positiivseid tõukeid anda ja Siseministeerium oma ametnikkonna või allasutusega on tõesti väga palju andnud selle jaoks, et elanikkonnakaitse oleks meil hästi arendatud ja ka asutused oleks valmis väga hästi reageerima, kriise juhtima. Ja me oleme näinud, et Siseministeeriumi valitsemisala asutused on väga hästi tulnud erinevate kriiside juhtimisel toime. Viimane on kas või hädaolukord, mis oli seotud põgenike massilise sisserändega.

Nüüd see Soome näide, tõepoolest mulle ka Soome näide meeldib absoluutselt. Seal on väga konkreetselt reguleeritud see osa, kus ja milliseid varjendid peavad olema kuni selleni välja, et kui näiteks kortermajas ei ole varjendit, siis selle kortermaja omanik peab tagama selle, et kus on see kõige lähem varjend või varjumiskoht, n-ö lepingutega selle ka fikseerima, et selle maja elanikud saavad näiteks 50 meetri kaugusel olevasse varjendisse varjumiskohta minna ja maja omanik on sellise lepingu tõepoolest ka korraldanud. Soomlastel on aega olnud seda rakendada ja seda kogemust ellu viia 60–70 aastat ja tõepoolest on olnud pisut teistsugune vaade sellele headel inimestel, kolleegidel vennasrahval Soomest.

Eestis me oleme täna võtnud läbi ekspertide arvamuse suuna, hetkel suuna, et me Eestis rakendame pigem varjumiskohtusid, mis on pisut erinev tõepoolest varjenditest. Nüüd tulevikus ja ka täna aktiivselt diskussiooni pidada selle kohta tõepoolest, kas läbi erinevate ehituslike nõuete viia sisse n-ö konkreetsed nõuded, et alates x arvust korteritest peaksid olema n-ö konkreetsemad varjendid või siis me võime öelda, et varjumiskoht, sest iga kelder kindlasti ei ole veel varjend, aga iga kelder võib-olla varjumiskoht, siis see on kindlasti temaatika, mida tuleb ekspertide tasandil arutada. Peame arvestama ka sellega, et selle maksab kinni loomulikult lõpuks tarbija, eks ole, aga ega turvalisus maksabki päris palju ja nii see käibki. Aga veel kord, et inimene loomulikult lõpuks maksab ise selle kõik kinni, see tähendab ka seda, et kinnisvara hind tõenäoliselt läheb kallimaks, aga jällegi, et inimelude säästmiseks, ma arvan, ei tohikski rahast ja hindadest rääkida.