Re: Kremli trollidest
Postitatud: 02 Mai, 2018 22:21
VENE MEEDIA PÄEVIK | Ehk on Müllersonil tõesti õigus - Eesti ohverdas end USA geopoliitiliste huvide nimel?
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/vene-m ... d=81954311
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/vene-m ... d=81954311
Õigusteadlase Rein Müllersoni esinemisele Simferoopolis on antud ebaproportsionaalselt suur tähendus. Tema püüded õigustad Venemaa agressiooni Ukraina vastu ei muuda kuidagi Krimmi ning Donbassi teatud piirkondade deokupeerimise tempot.
Müllerson on Vene meediakanalite poolt üles puhutud persoon. Oma venekeelsetes kirjutistes puudutab ta erinevaid teemasid, k.a neid, mis puudutavad vahetult Eestit. Ning see ongi Müllersoni publitsistliku kunsti kõige huvitavam aspekt.
Nõnda hindas ta intervjuus Vene infoagentuurile RIA Novosti Eesti välispoliitikat nõnda: „Eesti välispoliitika on täna täielikult allutatud USA poliitika huvidele ning liigub igasuguse kõikumiseta Ameerika faarvaatris."
Tegemist on Vene propaganda otsese postulaadiga, mida Kreml kasutab oma agressiivse tegevuse õigustamiseks nii Ukrainas kui Gruusias. Kumbki neist riikidest paistab Venemaa juhtkonnale mitte iseseisvana, vaid täielikult USA huvidele alluvana. Seega polnud Vene vägede sissetung nii Gruusiasse ja Ukrainasse mitte sõda iseseisvate riikide vastu, aga geopoliitiline võitlus Venemaa ja USA vahel.
Müllerson selgitab samas intervjuus: „Kuid see ei tähenda üldsegi, nagu toetaks kogu Eesti ühiskond seda [ameerikameelset] vektorit. Ärimehed, põllumajandustöötajad, tootjad on kõik väga rahulolematud. Eesti ohverdab oma majandushuvid geopoliitiliste huvide nimel, aga need pole mitte Eesti, vaid USA huvid."
See on samuti üks Vene propaganda teese, mis viib selleni, et Venemaa ei sõdi mitte gruusia ja ukraina rahvaste vastu, vaid vabastab neid Washingtoni teenivatest ameerikameelsetest valitsevatest klikkidest.
Vennasrahvad
Intervjuus ajalehele Krõmskaja pravda nimetas Müllerson mitte üksnes Ukraina, vaid kõikide teiste endiste nõukogude rahvaste, „kellele enamik venelasi vaatab veel kui vendadele", hädade peapõhjuse. Müllersoni meelest tuleneb kõik halb NATOst: „Kui Ukraina astuks tõepoolest NATOsse, saaks Krimmist järjekordne platsdarm Venemaa ümbritsemiseks NATO baasidega. Sevastoopol on kõige sobivam mereväebaas. Nii et Venemaa jaoks oli küsimus tõepoolest riigina ellujäämisest."
Siin tekib küll loogiline küsimus: aga kas Tallinn või Paldiski või Riia Klaipedaga pole NATOle sobivad mereväebaasid? Ning kui on, siis mida soovitaks Müllerson Venemaal ete võtta?
Osalise vastuse sellele küsimusele andis Müllerson intervjuus Rossiiskaja gazetale: „Venemaa jaoks on oluline aspekt NATO liikumine itta Venemaa piiride äärde. Arusaadav, et Venemaa püüab mitte lasta end tema suhtes mittesõbraliku organisatsiooni poolt ümbritseda."
Lähemalt rääkis sel teemal Müllerson artiklis, mis on avaldatud üle maailma kremlimeelseid tegelasi koondava klubi Valdai portaalis. NATO kohta kirjutas Müllerson järgmist: „NATO laienemine itta oli 20. sajandi lõpu ning 21. sajandi alguse suurim geopoliitiline tragöödia".
Kaitse misjonärlike püüdluste eest
Seejuures tunnustab Müllerson NATO positiivset rolli minevikus, mil Põhja-Atlandi allianss „garanteeris Washingtoni Euroopa liitlaste julgeolekut Moskva misjonärlike püüdluste eest."
Praegusel ajal on aga suurriiklik šovinism, mida Müllerson nimetab „misjonärlikeks püüdlusteks", saanud sisuliselt putinliku Venemaa välispoliitiliseks doktriiniks. Sellele vaatamata ei leia Müllerson, et NATO peaks garanteerima oma Euroopa liitlaste, s.h Eesti julgeolekut.
Veelgi enam, Müllersoni hinnangul kujutab NATO endast Euroopale suurt ohtu: „NATO on muutunud mitte üksnes Venemaa, vaid ka Euroopa vastaseks organisatsiooniks, sest Atlandi alliansi raamides jättis Washington Euroopa ilma väikseimatestki võimalustest ajada sõltumatud välispoliitikat, seda eriti Euroopa ning rahvusvahelise julgeoleku küsimustes. Ilmselgelt seetõttu peavadki paljud eurooplased praegusi pingelisi suhteid Venemaa ning lääne vahel üheks praeguse sajandi suurimaks rumaluseks, mille tekke on põhjustanud ennekõike lääne poliitiliste eliitide poliitika."
Nõnda annab Müllerson sisuliselt propagandistliku õigustuse tulevastele võimalikele Venemaa tegevustele Baltimaade vastu: kui Kreml peaks seda vajalikuks, ei võitleks ta Eestis mitte „vennaliku eesti rahva", aga „ameerikameelse poliitilise eliidi" vastu.
Muidugi, vaevalt et Müllerson taolisi õigustusi kirja paneks. Veelgi enam, küllap ei huvitagi Vene propagandiste, mida Eesti õigusteadlane ühest või teisest küsimusest arvab. Venemaa propagandatööstuse jaoks on Müllerson lihtsalt sobiv heerold nende läkituste jaoks.
Relvastatud inimesed Tallinna tänavatel
Näitena võiks klikkida rahvusvahelise meediaklubi Format A3 leheküljel. Sama klubi organiseeris Müllersoni sõidu Krimmi. Format A3 juhib Komsomolskaja pravda tuntud vaatleja Galina Sapožnikova, kes juhib veel üht „meediaklubi". Viimane tegutseb Eestis Impressumi nime all. Aga Format A3 tegutseb peale Krimmi eel Moldovas, Valgevene, Leedus ja Lätis.
Nõnda siis tsiteeritakse Format A3 leheküljel Müllersoni sõnu Simferoopoli avalikul kohtumisel: „Linnades, kus ma elan, nii Tallinnas kui Londonis, on praegu kõikjal tänavatel relvastatud inimesed. See on arusaadav, terrorismioht ikkagi".
Pole võimalik ette kujutada, et terve mõistuse juures olev inimene näeks kõikjal Tallinnas relvastatud inimesi. Pigem andsid Vene propagandistid tema sõnadele enda jaoks sobiva kõla. Selles pole ka midagi imekspandavat. Kummaline aga, miks tuntud õigusteadlane ei märka, kuidas Kreml kasutab tema nime ning staatust ära oma propagandaeesmärkidel.
