USA järgmine president

[PaganHorde]

http://maailm.postimees.ee/3681691/john ... eerimisest

No kui mingit musta hobust välja ei võluta siis on Trump kandidaat

[tympsa]

Vabariiklaste poliitikutel on nüüd raske mõttekoht. Kas nad taluvad Trumpi või mitte, kuid tema on kandidaat ja sellega tuleb arvestada.Eelkõige isikliku karjääri huvides. Kui Trump kaotab novembris, siis poleks just tark temaga praegu liituda, ei tule karjäärile kasuks. Kui aga võidab, on neil poliitikutel palju kaotada kui nad tema vastu võitlevad.

USA president annab väga prestiižset tööd tuhandetele ametnikele.Nüüd on viimane aeg Trumpi rongi hüpata, sest tal on vähemalt enamus neid potentsiaalseid kohti veel vakantsed.Novembris võib olla juba liiga hilja .Trump on kinnitanud, et ta ei pea viha kampaanias öeldud vastikute asjade pärast ja kui inimene oma oskustelt ja kogemustelt kõlbab,on ta teretulnud.

Pole just kerge valik.Vabariiklased on täidesaatvast võimust 8 aastat eemal olnud, kui nüüd oma isikliku karjäärishansi maha magad, võid ainult iseennast süüdistada.

[Martin Peeter]

Tony Blairi väga mõistlik intekas minu meelest. Maailm on nii vasak-, kui parempopulismi probleemi ees.

https://www.yahoo.com/finance/news/tony ... 38120.html

[kaugeltuuriv]

Lisaks sellele oleks Tony Blair pidanud mainima ka kogu selle maailmakaubanduse seotust odava tööjõu ja inimõigustega.
Ma oleks vabakaubandusega nõus,kui ka odavad Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika riigid elaksid Euroopas ja Valges ilmas kehtestatud õkoloogiliste standardite ja seadustega,kus tööjõudu ei käsitleta enam ammu orjadena.
Kui aga see nii jätkub,siis katastroofi ei saa vältida.Ei pane sa ühtegi rikkurit oma tootmist betooniga igaveseks paika,kui kuskil saab toota 10 korda odavamalt.
Pealegi,kui ta ei pea arvestama mingi järelvalve ja normidega.Ainuke asi millega peab arvestama on suu kinnihoidmine inimõiguste rikkumisest ja taskus hoidma sellist korralikku taalarulli,et aeg ajalt kedagi ära osta.
Aga keda ma siin õpetan,härra oli ju või isegi veel on Kasahhis nõuniku eest.........Kasahhi ja inimõigused
Selle taustal ei usu ma ka eriti,et Trump hakkaks printsiipe järgima.
Hakkab ta oma sõprade rikkuritega kraaklema,vähe usutav asi.

[Kilo Tango]

Lisaks sellele oleks Tony Blair pidanud mainima ka kogu selle maailmakaubanduse seotust odava tööjõu ja inimõigustega.
Ma oleks vabakaubandusega nõus,kui ka odavad Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika riigid elaksid Euroopas ja Valges ilmas kehtestatud õkoloogiliste standardite ja seadustega,kus tööjõudu ei käsitleta enam ammu orjadena.
Kui aga see nii jätkub,siis katastroofi ei saa vältida.Ei pane sa ühtegi rikkurit oma tootmist betooniga igaveseks paika,kui kuskil saab toota 10 korda odavamalt.
Pealegi,kui ta ei pea arvestama mingi järelvalve ja normidega.Ainuke asi millega peab arvestama on suu kinnihoidmine inimõiguste rikkumisest ja taskus hoidma sellist korralikku taalarulli,et aeg ajalt kedagi ära osta.
Aga keda ma siin õpetan,härra oli ju või isegi veel on Kasahhis nõuniku eest.........Kasahhi ja inimõigused
Selle taustal ei usu ma ka eriti,et Trump hakkaks printsiipe järgima.
Hakkab ta oma sõprade rikkuritega kraaklema,vähe usutav asi.

Ei ole see asi nii lihtne midagi. Tootmine kolib vaikselt Hiinast USA-sse tagasi. Pigem on selle protsessi ees teised tõkked. Näiteks pole USA-s piisavalt tootmisinsenere.

Kaubandus on alati kahepoolne asi. Kui praegu tühistada kaubanduslepped Hiinaga ja tekitada tõsine tollibarjäär, tekiks USA-s tõsine kriis. Kaupade hinnad kasvaksid järsult, Paljude toodetega varustamine katkeks. Tarbijad tuleksid hinnatõusu pärast tänavatele karjuma.

[PaganHorde]

Kui palju USA presidendil üldse reaalselt võimu on? Ega ta imperaator ei ole ju.

[kaugeltuuriv]

Noh vaadates milline tööstus on Hiinasse kolinud,siis eelkõige kergetööstus,kodukaubad ja osa elektroonikast.
Autotööstus on nii ja naa.Vist USA turule Hiinast masinaid ei tulegi,pigem Ladina- ja Lõuna Ameerikast.
Ja USA peab ka arvestama ka Euroopa autotootjate konkurentsiga enda turul,sakslastel on seal ikka korralik kand maas.
Japsid näiteks toodavad ise autosid USA-s.
Raskemasinatega,igasugu ehitusloomad,vist siiani suht USA päritoluga tootmine.
USA-l tuleb aga arvestada kõva konkurentsiga lennukiehituses,ei te ise kui palju Boeing näiteks USA-st tootmist ära viinud on aga 60-70nendate "kuldsete aegade" hõngu selles valdkonnas enam nad kuidagi ei saa tagasi.
Airbus on liiga tugevaks kasvanud,peale 70-nendate keskel mitme riigi koostööna tekkimisest.Lockheed ja MD Douglas vist enam reisi ja transpordivariante üldse ei tooda,vist ainult sõjalennukid.
Metallurgiaga on aga see,et Hiina,kes oli rohkem tarbija rollis vist suuremat konkurentsi ei paku,pigem on selles rollis India,Venemaa,Ukraina ja Euroopa tootjad.
Pigem oleks neil enda maksukoodeksid vaja muuta,kehtiv pidi olema selline paraja romaani suurune ja annab palju erisustega mängida ja susser vusser teha.
Rikkurid,kellel korralik advokaadivägi seljataga ja finantsnõustajad,lihtsalt kotivad USA maksundust.
Nägin CNN pealt aastal 2008,kui see suur kollaps tuli intervjuud USA telesarja Proffid juhiga,kes ütles,et suurim jama USA majandusele on liigne kallutatus finants ja igasugu vahendustegevusele.
Ja selle üheks põhjuseks on suur nihe inimeste erialasel haridusel,mis hakkas eelmise sajandi 80-nendatel.Just tollal Reiganoomika tingimustes,hakkas noorem põlvkond rohkem suunduma advokaadi ja rahandusõppele,mistõttu kannatama hakkas inseneri ja oskustööliste baas.
Lihtsalt erialakoolid jäid rahvast tühjaks ning ei olnud need enam atraktiivsed noortele(Meilgi ju kordus see 90-nendatel,kus igasugu rahandus-advokaadi-ärijuhtide koole tekkis nagu seeni).Ja sellest tingitud tootmistööliste ja teh.keskpersonali baas on murenenud ja kindlasti mängib siin osa ka kogemuste edasi andmine,mis nüüdseks on katkenud.
Jah,robotitega saad tootmist asendada aga see jätab tavakodaniku nälga,sest keegi nendele robotite teenitud raha jagama ei hakka.Ja see on USA-s keetnud kokku korraliku supi,mis koosneb osade harude kolimise Hiinasse ja Lõuna ning Ladina Ameerikasse,meeletu pangandusmulli,sest kõik need finatsnõustajad-advokaadid-pangandustegelinskid(mis see rahatrükk muud on) tahavad ju leiba ja palka,osa supist sisaldab aga sellist toodangut,mis tuuakse Euroopast ja mida ise pole vahepealse seisaku tõttu eriti konkurentsivõimeline ja mille tõttu riik kaotab raha sisseostmise tõttu.
Kui Trump tahab kardinaalselt asja muuta,siis peab ta astuma WTO-st ja vabakaubandusest välja.Sõjaliselt ta enam(nagu vanal heal koloniaalajal,kus territooriumiga kaasnes ka enda toodangule turg) suurt pressida Aasia riikidele ei saa,Hiina ja India on tuumariigid ja ülejäänud maad vaatavad seal tähelepanelikult esmajoones nende käitumist.
Aafrikat vallutama nad vaevalt lähevad ja ega see ülejäänud Ameerika kontigendi haldamine ka selliste lausetega nagu a la"mehhiklased on pätid" eriliselt lustiline ei saa olema.
Vabakaubandusest välja astumisel(see on aga USA peamine kaubandusargument) tooks aga ta olukorda,kus ka vastased saaks kasutada täies mahus tolle ja proteksionismi.
Pakun,et pigem sellest võidavad need maad,kes tehnoloogiliselt on kiirelt muutumas ja maad,kes mingil moel jätkavad sisemist majanduskoostööd(EL kuuluvad näiteks),
samuti riigid kes suure siseturuga hakkavad kodumaist eelistama(Hiina).

[Kriku]

Tony Blairi väga mõistlik intekas minu meelest. Maailm on nii vasak-, kui parempopulismi probleemi ees.

Pidagem meeles, et kodanik toetas Tšetšeenia sõja ajal aktiivselt Putinit.

[kana tagumik]

http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/05 ... e-allumast

äripäeva peatoimetaja huvitav avaldus, eriti muu peavoolumeedia kontekstis, kui viitsimist, võiks keegi juba pikemalt poetada.

[Kriku]

Päris hea artikkel. Allpool minu rõhutused. Lõppjäreldus võiks olla, et iga möga saab lõpuks tagasilöögi ja ükski pendel ei jää poole võnke pealt seisma.

Urve Eslas: kas populism trumpab mõistuse üle?

Mõttekodade hinnangul põhineb Trumpi edu kolmel teguril: majanduslanguse järelhoovusel, populismil ja reality-televisioonil. Paistab aga, et siin on veel üks põhjus: Trump andis inimestele «õiguse vihata».

«Vapustav, kuidas riik, kes on nii edukas äris, teaduses ja kunstis, võib olla nii saamatu, kui asi puudutab poliitikat,» kirjutas kolmapäeval Allister Heath Telegraphis. Tõepoolest, kuidas on võimalik, et Donald Trumpil, vabariiklaste presidendikandidaadil, on tekkinud tegelik võimalus saada Ühendriikide uueks presidendiks? Aasta jooksul on USA presidendivalimiste kohta tehtud valmis hulk uuringuid, analüüse, ennustusi. Sel nädalal selgus, et üsna paljud neist ennustustest olid valed. Kuu tagasi rääkisin paari sellise uuringu autoriga; küsimuse peale, kas Trumpil võib olla šansse, hakkasid mõlemad naerma. Toladel ei ole šansse, tolad lahutavad meelt. Pealegi, seda sorti ksenofoobia, rassism ja misogüünia saab olla vastuvõetav ehk vaid madalama haridustaseme ja sissetulekuga inimestele.

Kumbki väide ei ole osutunud õigeks. 20. aprillil avaldas Economist uuringu, mis näitas, et jõukamad ja haritud inimesed moodustavad pea sama suure osa Trumpi toetajatest kui need, kes kehvemal järjel ja väiksema haridusega.

Kui nii, siis kuidas sel juhul Trumpi edu seletada? Mida tähendab see Ameerika poliitika saamatus, millele Allister Heath viitas?

Mõttekodades analüüsitakse olukorda edasi, ja seal sündinud ideede järgi sõidab Trump kolmel lainel: majanduslanguse järelhoovusel, populismil ja reality-televisioonil.

Majanduskriisist toibumine on olnud aeglasem, kui loodeti. Aeglane majanduskasv on toitnud tunnet, et ajal, mil ressursse on vähe, tuleb need hoida endale, selle asemel et jagada neid piiri taha või sisserännanutega riigi sees. Kuid majandusliku aspekti juures on veel teine oluline komponent, mis rolli mängib: 2008. aasta järelkaja on jätnud inimestele mulje, et tegu on ebaõiglase ühiskonnaga. Panku ju päästeti, aga inimesi mitte. Sajad ja sajad tuhanded kaotasid kodu, samal ajal kui pankurid säilitasid enam-vähem sama sissetuleku. Kõigest paar protsenti ameeriklastest leiab, et majanduskriisi tagajärgedega – selles osas, mis puudutab pankureid ja poliitikuid, kes selle põhjustasid – tegeleti õiglaselt. 85 protsenti leiab, et lahendus ei olnud õiglane. Ebaõnnestunud püüe inimestele seda ebaõiglust seletada on rahulolematuse võimas mootor.

See ebaõigluse tunne omakorda õhutab poliitikute ja valijate erinevust põhimõttelistes küsimustes, nagu immigratsioon ja vabakaubandus. Üldiselt on nii, et kui inimesed on ühes või teises küsimuses skeptilised, on nad teatud tingimustel valmis usaldama poliitikuid, kes kinnitavad, et see on kasulik ja vajalik. Aga kui poliitilisel klassil pole enam usaldust, on olukord keeruline.

Vabariiklaste meelelahutuskompleks – kombinatsioon raadiojaamadest, veebilehtedest, telekanalitest – ei ole jätnud seda ebaõigluse muljet ja usalduse vähenemist rõhutamata. Kanalid levitavad ideed demokraatide partei legitiimsusetusest, demokraatia legitiimsusetusest USAs üldse, vihast, vajadusest olla kõige vastu. Ja muidugi pole ka Obama, kes presidendiks saades lõpetas rassilise hierarhia, presidendina legitiimne. Tuleb tagasi pöörduda «sinna, kus olime enne», taastada «nende inimeste ülimuslikkus, kes näevad välja nagu meie», ja «peatada suurenev sisseränne».

Huvitav selle juures on see, et tegelikult on Ühendriikidesse sisserännanute arv viimase paari aasta jooksul pigem vähenenud. Aga sõnumil, mida «vabariiklaste meelelahutuskompleks» edastab, ei pruugigi alati olla palju tegemist sellega, mis toimub.

Lisaks on oma roll sotsiaalmeedial, mis on osaliselt võtnud ajakirjanduselt tema väravahoidja positsiooni. Trump suhtleb oma fännidega peamiselt Twitteri kaudu, talle ei oleks probleem ka see, kui traditsioonilisest ajakirjandusest üldse mööda peaks minema. Aga selleks ei ole vajadust, sest traditsiooniline ajakirjandus kajastab teda pidevalt. Lugejate-vaatajate arv kasvab, sest inimesed tahavad teada, mille hullumeelse või naljakaga see Trump jälle hakkama on saanud. («Mida me oleme teinud? Kas tõesti meie lõime Trumpi?» ahastas Politico kolmapäeval. «Jagatud häbi,» kirjutas Times, «meedia aitas Trumpi teha.»)

Kolmas element Trumpi edu juures ei ole ei ideoloogiline ega poliitiline, vaid pigem kultuuriline, ja seda kirjeldades tõmmatakse paralleele Roland Reaganiga. Reagan oli mitmes mõttes Hollywoodi looming: hea mees, kes alati võidab, saab edu, kiitust ja ilusaid naisi. Reagan oli selle arusaama kehastus inimeste silmis; toetades teda, toetati põhimõtet, et head võidavad. Trump esindab samuti teatud väärtusi Ameerika avalikus elus, aga need ei tule mitte niivõrd Hollywoodist kui reality-televisioonist ja sotsiaalmeediast – ta esindab kuulsust, rikkust ja edukust. Inimesed ei toeta Trumpi, sest ta on tark või hea, vaid seepärast, et tal on raha ja muud varandust, ta esindab rikaste ja kuulsate kultuuri. Tal ei ole vaja presidendi lennukit, tal on enda oma. See on elustiil, mida ka vähem jõukad inimesed peavad heaks ja õigeks, sest see ütleb: mina tegin seda, American Dream on võimalik. Nagu Economist hiljuti kirjutas, Trump on «vaese mehe idee rikkast mehest». Siin on teatud sarnasusi Berlusconiga: ka teda ei toetatud alati mitte just tema mõtete pärast, vaid seepärast, et ta esindas edukuse ideed – raha, kuulsus ja noored naised.

Kõik need kolm põhjust paistavad head ja õiged, aga ei ole kindel, kas piisavad. On veel üks huvitav aspekt: mida arvavad Trumpi pooldajad ise. Enamik uuringutest, mis nende hulgas on tehtud, põhineb küsimustikel. Tõeliselt huvitavaid tulemusi annavad aga need, kus inimesed ei pea täitma lahtreid, vaid neil lastakse oma eelistustest ja nende põhjustest rääkida.

Ühe sellise tegi paar kuud tagasi CNN, kes rääkis umbes 150 inimesega 31 linnast. Eriti huvitavad olid 18-aastase poisi ja umbes 60-aastase naise vastused: mõlemad tõid esile, et Ühendriikide probleem on see, et keegi ei räägi enam, mida nad arvavad, sest kardavad olla poliitiliselt ebakorrektsed. Trump aga ei hooli poliitilisest korrektsusest, vaid räägib südamest, nii nagu asjad on; rassistlike, ksenofoobsete, misogüünsete väljendite kasutamine näitab, et ta ei valeta.

Need kaks vastust on piisavalt huvitavad, et neid lähemalt vaadata. Siin kehtib taas see vana tõde, et kui inimestele tundub, et asjad nii on, siis ei ole kasu ütlemisest, et neile tundub valesti. Uurida tuleb, miks neile nii tundub.

Seega, nende järgi räägib Trump ise sellest, kuidas asjad on, ja annab inimestele «õiguse rääkida tõtt». Tuleb tunnistada, et siin on teatud mõisteline segadus: faktiliselt ei räägi Trump sugugi alati tõtt, teda on tabatud teadmatusest valeinfot andmast või teadlikult luiskamast kindlasti enam kui teisi presidendikandidaate. Seega, tõde pole siin vastandatud valele, vaid poliitilisele korrektsusele.

Kuna mõisteid, mis intervjuudes nimetatud sai, oli üsna mitu, siis püüaks need kuidagi kategoriseerida tõe-vale skaalal. «Vale» poole peale jääb «poliitiline korrektsus», «tõe» poole peale jäävad «rääkimine südamest», «rääkimine nii, nagu asjad on», «rassistlike, ksenofoobsete ja misogüünsete väljendite kasutamine».

Selgub, et «tõerääkimine», «rassism» ja «ksenofoobia» on saanud sarnasteks või vähemalt lähedal asuvateks mõisteteks, kusjuures «tõerääkimise» all ei peeta silmas faktilist tõde. Seega ei anna Trump inimestele mitte «õigust rääkida tõtt», vaid «õiguse vihata».

The Atlantic kirjutas hiljuti, et Trump kasutab ära rahva viha, aga rikub sellega ka neid norme, mis Ameerika peamisi vabadusi kaitsma peaksid. Ta vabastab inimesed näiliselt tabudest, kuid need tabud on mõeldud selleks, et kaitsta elu, vabadust ja õigust olla õnnelik.

Nagu Trump ise ütleb, tal ei ole aega olla poliitiliselt korrektne, ja niisamuti ei ole selleks aega Ühendriikidel.

See on laiem küsimus, mis läheb tagasi vaidluseni Rousseau ja Voltaire’i vahel selle üle, kas inimene on loomult hea või on ta loomult halb ja vajab ühiskonnas koos hakkama saamiseks seadusi, reegleid, kokkuleppeid ja viisakust (mida on hakatud nimetama poliitiliseks korrektsuseks). Sellesse vaidlusesse sügavuti minemiseks ei ole mahti, aga sealt saab võtta mõned mõtted ja liita need praeguse aruteluga.

Arusaamine, et kõik väärivad võrdset kohtlemist ja kohus kohelda kõiki võrdselt on kaks eri asja. Teine on mõeldud asendama selle puudumisel esimest, kas sotsiaalse hukkamõistu või kohtuasja hirmus. Ja niimoodi vaadatuna on see üks neist ahistavatest normidest, mida kultuur ja seadused esindavad.

See, mida Trump pakub, on arusaam, et esiteks, enamik ühiskonnast on rassistid, ksenofoobid või misogüünid, ja teiseks, kuna enamik on rassistid, ksenofoobid või misogüünid, siis esindab lepetel põhinev maailmapilt alati teatud kogust valet, milleks meil ei ole aega. Kui on kriis, siis vahetab kokkulepped kergesti välja tugevama õigus, ja kuna tugevam on valge mees, siis on teised – tumedanahalised, naised, moslemid – need, kelle jaoks «ei ole aega». Ja praegu, tema hinnangul, aega just parajasti ei ole.

Seega, maailmapilt, mida Trump esindab, ütleb, et inimene on üldiselt halb, viisakus on vaid selle varjamiseks. Nüüd on aeg varjamisest loobuda ja avalikult halb olla ning astuda sellega vastu kõigile poliitikutele, kes «valetamist» nõuavad ja ise «valetavad».

Siin kohal oleks tark meelde tuletada, mida õigupoolest populismist rääkides silmas peetakse. Termin on interpretatsioonide läbi üsna hajusaks muutunud, kuid EPC (Euroopa Poliitikakeskus) sõnastab selle oma hiljutises populismiraportis nii: see on ideoloogia, mis näeb ühiskonda jaotununa kahe homogeense ja vaenuliku grupi vahel – «tegelikud inimesed» versus «korrumpeerunud eliit» – ja mis leiab, et poliitikud peaks esindama «tegelike inimeste» tahet.

Trump ilmselt lisaks: tõelised inimesed ei vaeva end poliitilise korrektsuse ega muude kokkulepetega; ja mina olen seatud nende eest seisma.

Sel nädalal tunnistasid ennustustega mööda pannud ajakirjanikud-mõtlejad sotsiaalmeedias eksimist, aga sellest huvitavamad on meemid, mis levisid. Üks neist oli selline: mida peale hakata, kui Trump presidendiks saab, ei ole peamine mure. Suurem probleem on, kuidas parandada Ühendriikide haridussüsteemi, mis Trumpi-sarnaste pooldajaid juurde toodab.

Kurval kombel on ka see meem vale nagu suurem osa Trumpiga seotud ennustustest. Küsimus ei ole Ühendriikide haridussüsteemis, Euroopas toimuvad samasugused protsessid.

«Õigus rääkida tõtt» ja «õigus vihata» leidnud ühise voolusängi, mis ei kanna mitte üksnes Trumpi, vaid ka Euroopa populiste suurema populaarsuse poole.

[tympsa]

Üsnagi kallutatud artikkel, mis iseenesest sisaldab valeväiteid.Ehk siis autor, kes kritiseerib Trumpi ja tema valijate sallimatust ja ebakorrektsust, on ise nende suhtes sallimatu ning ebakorrekntne.

Mismoodi õhutab Trump vihkamist ? Ta ütleb, et ei luba enam maale illegaalseid immigrante ja ehitab nende kaitseks müüri.Sama müüriga tõkestab ka narkootikumide sisseveo Mehhikost .Legaalsed sisserändajad - palun tulge ! Ainult liberaalitsev propaganda leiab sellest vihkamist.Liberaalid laseks muidugi igaühe maale, kes aga viitsib tulla.Trump mälestab oma rallidel neid ameeriklasi, olgu musti, latiinosid või valgeid, kes on tapetud illegaalide käe läbi. Msmoodi on see vihkamise õhutamine ?Seisukoht, et kui need tapjad poleks ebaseaduslikult maale saanud, oleks ka ohvrid elus, on täiesti loogiline

Trump ütleb, et moslemite massiimmigratsioon on ohtlik ja tahab selle ajutiselt hoopis kinni panna kuni on loodud usaldusväärsed mehhanismid immigrantide taustakontrolliks. Trump ütleb, et islam juba oma olemuselt vihkab USA-d ja Lääne tsivilisatsiooni üldiselt ja suur osa moslemeid peab õigustatuks Lääne füüsilist ründamist. Kas see on siis vale või ?

Misogüünia? Oh taevas, tule appi. Trumpil on juba vanast ajast kana kitkuda lesbist wannabe-koomiku Rosie O Donneliga ja mõlemad on kasutanud teineteise suhtes päris rasvast sõnavara. Mis siis ? Ega üks ülekaaluline feminist ei esinda kogu naissugu maailmas. Kui seda naist solvati, siis pole alust väita, et solvati kogu naissugu.

Samamoodi võiks pikalt jätkata, kuid mis mõtet sellel on ?
Selge, et meediale Trump ei meeldi ja ei hakkagi meeldima.Selge, et teda tümitatakse ja jäädaksegi tümitama, sest tal on prentensioonid ka meediale endale, selle ebaaususele ning kallutatusele.

Kuid otsuse teeb ikkagi Ameerika rahvas novembris.

[kaugeltuuriv]

Majanduslikule punktile on artiklis küll pihta saadud,see,et päästeti panku ja majandusse on rahanduslikus plaanis vähe sisenenud(ehk siis tootmisse).Vaikselt kasvanud töökohad on ikka põhiliselt rännanud kas teenindusse või ehitusse(sorry aga mina pean ka ehitust teeninduseks).
Mõlema partei juhtkond ei ole kardinaalseks tegutsemiseks midagi ettevõtnud,ei võimul olev president ega opositsioonis olev vabariiklik partei(kasvõi korraliku majandusliku plaani promomisega).
Eelmine suur USA majanduskriis ka venis,kuni võimule tuli Roosevelt,kes käivitas suure infra programmi näiteks ja rakendas selleks töötuid.Programm elustas ka rasketööstuse,kõik need raudteed ja sillad maanteele nõudsid rauda,masinaid nende valmistamiseks ja ka veokeid.
Roosevelt käivitas ka need kaks riikliku elamulaenu garantii panka,mida vist hetkel pole enam võimalik teha,kuna eksisteerivad aga kriisijärgselt ikka väga halvasti tundub.
Ja muidugi tollase presidendi õnneks puhkes sõda Euroopas,mis tõi tellimusi relvatootjatele.
Ajalugu on aga korduvalt näidanud,et kui majanduslikke plaane ei jagu tõusevad esile kõikelubajad.Ärgem ajagem härrased segamini populismi ehk siis kõike lubajaid ja rääkimist asjadest nii nagu on.
Minu jaoks on populist selline ,kes näiteks ütleb:
Ehitame Hiina vahele kaubandustõkke ja asjad kohe paranevad.
Otsekohene poliitik aga ütleks:
Meil on kaks võimalust,kas panna ette kaubandustõkked,mis tähendaks kogu WTO süsteemi lagunemise algust,sest vastaspool hakkaks kasutama sama mudelit ning me leiame ennast pideva kaubanduslahingu tingimustes järgmised 10 aastat.See tooks meie seniste kaupade tootmise languse,mis lähevad välisturule,USA puhul eelkõige põllumajandussaadused,rasketehnika(ehitustehnika+põllumajandusmasinad) ja lennundus.
Oht on ka,et meie partnerid Euroopas seda sammu ei mõistaks ja hakkaks,kas kasutama neile tekkinud avanenud akent,et ise sarnaseid tooteid Aasiasse müüa või oma turu kaitseks talitaks samamoodi,kui kaubandussõjad liiguvad Aasiast Euroopasse.Jah,see samm elavdaks pärast mingit adopteerimist meie kohalikku,eriti väiketootmist,küll aga kahjustaks eksportvõimalusi eelpool nimetatutele.
Teine võimalus on käivitada tehnoloogilised protsessid,mis muudaks meie infrastruktuuri kaasajale vastavamaks,omades potensiaali selleks,et kasutataks ainult meil toodetuid masinaid,vedureid,süstikronge,jne.
Samuti peaksime koheselt muutma maksukorraldust,pidurdama omamaiste omanike soovi viia tootmist mujale arvestades nendepoolseid ettepanekuid,jne.jne.
Esimese variandi-populisti puhul,räägib ta tõtt aga mitte kogu tõtt.Poliitik peaks ka rääkima asjade varjukülgedest,kui ta tahab olla aus.
Teisel puhul kaasataks rahvas arutlusele sellisel baasil,kus tekib loov suhtumine oma majandusse ja arengusse perspektiivi baasil aga mitte laadakauplemise ja sõimamise taustal.
OT,muideks sama peaks kehtima ka Eesti poliitikute kohta,mida viimased 10 aastat aga ma eriti ei näe.Sorry lõpus OT eest.

[kaugeltuuriv]

http://www.bbc.com/news/election-us-2016-36154988
Kuivõrd tegelikult suurt majanduslikku kokkupuudet Trumpi valikutel on meile,raske ütelda.Pigem laenuraha läheb lihtsalt kallimaks,ei ole me suured sinna eksportiad,seega majanduslik pool meid vahest tavakodaniku raames puudutab vähe.
Küll aga välispoliitiline pool.
Esimene kondikava Trumpil ka valmis.
Mis mind paneb muretsema on tema lause,mis puudutas nii Hiinat,kui Venemaad:
Kui läbirääkimised toimuvad heas usus aga kui pakkumised on halvad USA-le,siis lahkutakse sellest.
Ja veel üks lause.
Mõned ütlevad,et Venemaa ei ole mõistlik partner,ma tahan selle järgi uurida.
Mis mina arvan sellest.
Esiteks nagu ma aru saan,Venemaa oskab ainult impeeriumi malli järgi riikidega kaubelda ja Trump nii ullike kohe pole,et sellest mitte aru saada.
Juba see arusaam,et ma hakkan teise riigiga kauplema,teades,et laual on kolmandate riikide rahvad ja saatus on minule väga vastumeelne.
Juba mõte sellest,et meie suurema liitlase USA võimalik tulevane president välispoliitikast räägib nagu poest on väga ja väga häiriv asi.
Sest sellel laual on hetkel Venemaa poolt vaadates Ukraina,Gruusia,Balti riigid,Moldaavia otsene enda piiridesse saamine ning Poolale mingi neutraliteedi pealesurumine.
TEISTE RAHVASTE JA RIIKIDEGA EI SAA KAUBELDA,JUBA SELLINE JUTT ON ÕÕVASTAV MULLE,EI SAA VAADATA TEISI RIIKE NAGU PAKKUMISE OBJEKTE.
Meenutab kangesti sama loteriid meie jaoks nagu Jalta konverents,juhul,kui hakatakse kauplema.

[Kriku]

Üsnagi kallutatud artikkel, mis iseenesest sisaldab valeväiteid.Ehk siis autor, kes kritiseerib Trumpi ja tema valijate sallimatust ja ebakorrektsust, on ise nende suhtes sallimatu ning ebakorrekntne.

Ma mõtlesin, et ksf tympsa põlvkond ei ole minetanud ridade vahelt lugemise oskust... Kahjuks vist eksisin.

Kindlasti on artikli autor ideoloogiliselt positsioneeritud, aga mis siis? Loeb see, et ka tema positsioonilt ei pääse üle ega ümbert tõdemusest, et DT fenomeni taga on üle igasuguse mõistliku määra liiale läinud poliitkorrektsuse vohamine. See on märgiline ja seda ka ülal rõhutasin.

[pagan]

"Õigus vihata" on laetud sõnavara.
Kui "vihata" asemel öelda, "mitte aktsepteerida", "jääda endaks", "kaitsta omasid" jne.
Kas igaüks kes oma arusaamu kaitseb on kohe "vihkaja"?
Kas see "vihkamine" leiaks üldse aset kui erinevate osapoolte teed ei ristu? - Ilmselt ei leiaks, ilmselt oleks osapooltel teineteisest ükskõik.

Kas inimesed on loomult (loomalik ürgpärand) halvad? Mis asi on "halb" loodusseaduste taustsüsteemis? Ja kust poolt vaadatuna?
Kui erinevat tõugu, kaalu, iseloomuga loomi ühte puuri suruda siis seal tekib ohvreid. Kas sellest midagi muutub kui ühele osapoolele korrutada, et "ära ole sallimatu, ära vihka".
Seega peaksid inimesed loobuma oma loomusest.

Aga kui inimene loobub oma loomusest, siis jääb seisma ka jõud-instinkt mis annab elule mõtte ja sihi. Inimesi ei saa nii lihtsasti ümber programmeerida.
Või noh, saab kui 5 korda päevas pead vastu maad lüüa.

Artikkel iseenesest oli huvitav.