Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

[Kriku]

Samal teemal tasuline lugu: http://epl.delfi.ee/news/eesti/kanuti-j ... d=83476579

[mäger]

Jäin mõtlema selle bioloogilise valiku teemale - sotsiaaldarvinistlikult lähenedes võiks siis juba vastsündinule peale vaadates ütelda, kas lapsest tuleb kurjategija või mitte. Vanemate elukäik on ju teada ning kui puhtalt geenid loevad nii palju, siis ei tohiks ju probleemi olla elukäigu ennustamisel. Õnneks on lugu keerulisem, peale geenide on osaliselt päranduv ja osaliselt muutuv ka see, kuidas geenid avalduvad, seda nimetatakse siis epigeneetikaks.

Epigeneetika teadmine ei aita küll palju nende kampade ja ninameeste osas. Minu isiklik töine kogemus näitab, et noorukite puhul ei saa veel üldiselt täielikult ütelda, kas ta täiskasvanueas on kurjategija või mitte. Isegi mõõdukate psühhopaatiliste joontega noorukitest on saanud laias laastus seadusekuulekaid kodanikke (tõsi, tuleb meelde kaks 16-17. a tüüpi, kelle puhul see võimalus oleks olnud üsna väike). Aga mina psühhiaatrina ei saa ega tohi läheneda selliselt, et tegemist on lootusetu juhtumiga ja teha pole midagi. Ka käitumisprobleemidega noortele on omad sekkumisprotokollid, mis on ka Eestis kättesaadavad.

Teine asi on siis see, mida ütleb ja teeb politsei ja proks. Ehkki alaealisus on nö kergendav asjaolu, siis korduvad ja rasked (kuri)teod on asjaolu, mis nõuavad selgelt sekkumist. Karistuste osas - mõnikord kuidagi naeruvääristatakse ÜKT-d, et see pätti ei paranda. Ma arvan, et noorte puhul võib sellest tolku olla juhul, kui tööd tegemist jälgitakse jäigalt ning seanaha vedamine ei õnnestuks. Seejuures ka koolikohustuse täitma panemine ning ma tahaks näha, kes on rõõmus, kui peale koolipäeva ning nö koduste ülesannete lahendamist peaks veel 200 või 300 tundi kuskil lehti riisuma. Probleem on selles, et karistuse täitmist ei kontrollita piisavalt ning nähakse kergema võimalusena vanglasse pistmist.

Mis puudutab erikoole, siis kohati on probleemiks see, et ehkki on reeglid, siis töötajad mõnikord tahtlikult lasevad nendest üle, andes seega võimaluse noorukil manipuleerida ning otsida võimalusi oma tahtmise saamiseks. Tööjõupuudus ka - kui rühmamajas on öösel 1 töötaja, siis on raske jõuramiga midagi ette võtta. Minu soovitus on olnud, et osades rühmamajades võiks olla 2 töötajat, kellest teine saab vajadusel minna probleemsesse majja appi. Kui kolmest teisest majast juba keegi juurde tuleb, on see kahtlemata suurem jõud korra taastamisel, kui see üks üliõpilane näiteks.

Kõige vähem aitab see, kui ametnikud käsi laiutavad, et "me ei saa midagi teha", et ongi selline pere jne. Kui politsei teeb oma osa ning sotsiaaltöö ning psühhiaatria oma osa, siis enamasti ka tulemust näeb. Kui peredünaamika on selgelt alaealise normaalset arengut kahjustav, siis tuleb see ametnike poolt ära lõpetada, st. alaealine perekonnast eraldada või leida võimalusi kahjuliku mõju teistsugusel viisil lõpetamiseks. Need pered ei suuda ise oma elu struktureerida, mistõttu vajavadki tavapärasest rohkem nö käest hoidmist - tehke nüüd nii, käige nüüd seal, muretsege need ja need asjad. Lõpetuseks - me oleme siin rääkinud nö negatiivsest sekkumisest, ehk reageerimisesti päti tegemisele. Hoidgem silmad lahti ning pakkugem positiivset elukogemust lastele, kellel risk pätistuda on suurem. Trennid, prosotsiaalsed sõbrad ja muu normaalsesse ellu kuuluv on enamasti see, mis mürsikutest kõurikuid ei lase kasvada. Kui naabripoiss hakkab pätiks minema ja oled oma kasvatusoskustes kindel, võta ta siis väljasõidule Munamäele kaasa või lase vähemalt oma poisile külla tulla.

[Kriku]

Minu arust ka üksikutel juhtudel võib ikka öelda küll, et 16-aastane on väljakujunenud kurjategija. Muidugi ei ole arsti asi seda öelda, aga tuleb ette. Lõppude lõpuks arenevad noorukid ju erineval kiirusel ja statistiliselt on paratamatu, et vahel satub varaküps isend kuritegelikku keskkonda.

Igasuguse karistuse puhul on kõige olulisem selle möödapääsmatus.

Kui peredünaamika on selgelt alaealise normaalset arengut kahjustav, siis tuleb see ametnike poolt ära lõpetada, st. alaealine perekonnast eraldada või leida võimalusi kahjuliku mõju teistsugusel viisil lõpetamiseks.

Ja see peab piisavalt vara toimuma. See on minu arvates praegu kõige kriitilisem koht.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Samal teemal tasuline lugu: http://epl.delfi.ee/news/eesti/kanuti-j ... d=83476579

Kanuti jõugu ohvrid kardavad linnas liikuda. Vägivallale ükski asutus aga kindlat ravimit ei leia
28. august 2018, Joosep Tiks

Samal ajal kui ametiasutused otsivad noorte vägivallale lahendust, jätkab Kanuti jõuk kogunemist.
Pärast eilset artiklit Kanuti noortejõugust saadeti Eesti Päevalehele noorte vägivallast eakaaslaste vastu uusi videoid. Ühes videos tõmmatakse ohver pärast korduvaid rusikalööke näkku ja kehapiirkonda maapinnale maha ning neli lapseohtu noormeest jätkavad jalgade löömist.
Kui võtsime pärast ohvrite tuvastamist nendega ühendust, tõdesid nad, et poleks ise julgenud kogetut kellelegi tunnistada. Nad kardavad. Politseisse nad pöörduda ei julge. „Nad oleksid siis hullemini kallale tulnud,” rääkis ühes videos jäädvustatud jõhkra läbipeksmise ohver. Ta püüdis asjaolusid pehmendada ning tõi politseisse mitte pöördumise lisapõhjuseks, et ta väga hullusti peksa ei saanud. „Loodame alati, et nad ei tule [linna peal] vastu ja me hoiame Kanutist eemale,” ütles hirmuga Minni (nimi muudetud – toim), kelle liikumist on terror piiranud. Peale hirmu teatada politseile, koolile või oma vanematele, on probleemiks ka politsei puudumine. „Õhtuti on nad Kanutis, aga päeval Lasnamäel,” sõnas Minni.
„Me lihtsalt käime seal, et aega veeta,” tõdes Marek (nimi muudetud – toim), üks Kanuti jõugu liikmetest ja mainitud ohvri peksmises osalenud noormees. Tema sõnul kogunetakse Kanutisse iga päev. Miks lihtsast kogunemisest vägivald saab, vägivallatsejad ise vastata ei oska. Marek ütles, et keegi neist tegelikult vägivalda ei poolda. Mõned jõuguliikmed aga ütlesid, et füüsiliseks läheb asi vaid siis, kui purjus täiskasvanud röökima ja neid ahistama tulevad.

See vanus
„See tegelikult on sõltunud ka sellest, et enamik meist on 14–17-aastased ja siis on see vanus käes, kus lihtsalt flip’ib ära või nii,” rääkis Keron, eilses leheloos Kanuti aia jõugu liidriks nimetatud noormees.
Mida võiks politsei või mõni muu ametiasutus teha, et noored ei kakleks? Poiss vastas naerdes: „Ei teagi.” Tema sõnul võiks sotsiaaltööl ja noorte rehabiliteerimisel olla mõju, kui noorel endal on tahe. Keronil oli tahe olemas, et õigele teele minna, aga siis tuli suvi ja sõbrad ning sealt edasi viis üks asi teiseni, niisama jõlkumine viis vägivallani.
Keroni päev algas eile kell 12.45, kui politsei tuli ta kodu ukse taha paari kakluse kohta küsimusi esitama. Ülejäänud päev kulges tavapärases rütmis. Nii ka teistele Kanutis viibinud noortele, kes päevavalguses parki kogunesid. Noorte sõõris liikus ringi kandilises klaaspudelis pruun viski välimusega jook, saateks soodne kaheliitrine koolapudel – soetatav minutise jalutuskäigu kaugusel asuvast Aia tänava Rimist.
Umbes neli tundi pärast kogunemise algust, kell 17.30, oli Delfi piltniku Andres Puttingu sõnul pargisviibijaid sadakond. Ühe vanema härrasmehe kõne peale liitus ka politsei ning kümned noored jooksid eri suundades minema. Allesjäänute sõnul pidavat kell seitse hakkama venelaste ja eestlaste arveteklaarimine. Koguneti kakluseks, milleni siiski ei jõutud.

Kiire reageerimine
Väljaspool Kanuti aeda hakkasid juba hommikul kõlama etteheited ja -panekud, justkui rebane oleks kanalasse pääsenud. Justiitsminister Urmas Reinsalu lubas kokku kutsuda prokuratuuri, politsei, sotsiaaltöötajate ja kriminaalhooldajate ümarlaua. Siseminister Andres Anvelt kiitis idee heaks. Tallinna linnapea Taavi Aas käskis vägivallal lõppeda ja ootas kutset ümarlauda.
Põhja prefekt Kristian Jaani tõdes, et probleem noorte vägivallaga pole midagi uut. „Asjad on nii olnud kogu aeg. Praegu tõmbab olukorrale tähelepanu harilikust suurem vägivallalaine ja uus on ka komme peksmisi filmida ja videoklippe jagada,” selgitas ta. Prefekti sõnul saab politsei tegeleda ainult juba toimepandud süütegudega, kuid probleemi väljajuurimiseks oleks vaja paremat ennetustööd. Tema hinnangul on vastutus kohalike omavalitsuste sotsiaaltööl. Tallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna juhataja Marko Ool aga kurtis, et viis mobiilset noorsootöötajat on liiga vähe. 15–16-aastastega on tema sõnul juba raskem tegeleda, sest kampa sattunud noori on sealt raske välja tuua. „Noorsootöötajad püüavad kambast kellegagi kontakti saavutada, aga see ei käi päris nii, et läheme tänavale või parki kohale ja hakkame õpetama,” ütles ta. Ooli sõnul ei saa noortejõukude ja -vägivalla puhul süüd ainult ühele ametkonnale panna, vaid on vaja paremat koostööd kõigi vahel.


Kuidas probleem lahendada?
Justiitsminister Urmas Reinsalu (EI) kavatseb kokku kutsuda prokuratuuri, politsei, sotsiaaltöötajate ja kriminaalhooldajate ümarlaua.
Siseminister Andres Anvelt (SDE) ütles, et probleemsete noortega tegelemiseks eraldatakse üha enam ressurssi, kuid tõdes ka, et rohkem peaksid tegema ka lapsevanemad.
Tallinna linnapea Taavi Aas (KE) ootas kutset arutelule siseministri, politsei ja munitsipaalpolitseiga.
Tallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna juhataja Marko Ool tõdes, et mobiilseid noorsootöötajaid on vähe ja 15–16-aastaseid noori on raske jõugust välja tuua.
Põhja prefekti Kristian Jaani kinnitusel pole noorte vägivallatsemine midagi uut, aga lühikese ajaga on palju juhtunud. „Meie reageerime, kui süütegu on toimunud,” ütles ta.
Riigikogu õiguskomisjoni liige Jaanus Karilaid (KE) soovis paremat koostööd lastekaitse, sotsiaaltöö ja koolipsühholoogide vahel ning oli avatud diskussiooniks karistuste karmistamise üle.
Riigikogu liige Kristen Michal (RE) soovis, et ministrid ja Tallinna linn astuksid noorte vägivalla leevendamiseks konkreetseid samme.

[Kapten Trumm]

Kindlasti pole lahendus tänane käte laiutamine.
Antud teema on tekkinud ju sellest, et on karistamatuse tunne.
Karistamatuse tunde tekitab alaealiseks (st pea puutumatuks) olek kui ka kaduvväike võimalus politsei poolt peedistatud saada.

[Lemet]

Sergei Metlev kritiseeris Tallinna linna selle eest, et Lasnamäe idaossa rajatud sotsiaalmajade näol on linn loonud geto, kus saavad kasvada vägivaldsed noortekambad, mille tegudest on Delfi ja Päevaleht viimastel päevadel palju kirjutanud.

Tallinna noortejõukude vägiteod on fookuses. Järgneb pikem sõnavõtt. Pika kogemusega abipolitseinikuna olen seda aastaid näinud – probleem vana, ent tulevik võib olla veelgi süngem. Meie silme all kerkib vaikselt koletis, kellele meeldib autosid põletada, politseid ja tuletõrjet kividega loopida ning täisealiseks saamisel illegaalset relva hankida. Tema nimeks on linnaäärne geto.

Lasnamäe lõppu on omal ajal ehitatud Raadiku elamukvartal, kuhu on antud korterid paljudele tublidele peredele, ent sinna on kompaktselt pressitud ka üle linna korjatud probleemsed pered ja üksikisikud. Lasnamäe lõppu (ja Maardusse) kolivad aktiivselt madalama sissetulekuga ja nõrgalt lõimunud Ida-Virumaa inimesed. Piirkond on iga aastaga ülejäänud Tallinnast aina rohkem majanduslikult, kultuuriliselt ja keeleliselt isoleeritud.

Noored halva mõju alt välja

Kardan, et suurema kriisi puhul võib see probleem saada ka tugeva rahvuslik-keelelise värvingu. Kuni pole veel liiga hilja ja Rootsi või Prantsusmaa eeslinnade saatus pole meid veel tabanud, tuleb loobuda keerulise sotsiaalmajandusliku olukorraga inimeste kontsentreerimisest ehk hajutada munitsipaal- ja sotsiaalkorteripinnad.


Noored, kes on absoluutselt kontrolli alt väljas, tuleb suunata elama ja õppima vabariigi teise otsa –Valka, Võrru jne, kus nad ei ole vana seltskonna mõju all ja kus nendega on lihtsam tegelda. Kui eraldada riigieelarvest isegi üks miljon eurot, siis saavad sajad abivajajad noored pool suve veeta heas laagris kuskil mere ääres või metsa vahel. Noortele rikkujatele suunatud programmid peavad olema mitte kaheaastased projektikesed, vaid püsitegevused, mida korraldavad lepingu alusel selle spetsialiseerunud organisatsioonid.

Praegu on komandanditund alla 16-aastastele suvel alates 00.00, muul ajal alates 23.00. See tuleb kehtestada kõigile alaealistele igal ajal alates 23.00, kui nad on ilma sugulasest saatjata.

Mina keeldun kartmast

Psühholoogid kinnitavad, et alaealistel on madal empaatiavõime, piiratud arusaam oma tegevuse tagajärgedest ja mõnedel ka usk, et nende vanus teeb neid seaduse suhtes immuunseks. Kahjuks on nii, et isegi kui noortele suunatud tegevused on väga hästi korraldatud, on neid, kelle puhul lootust on väga vähe. Nad peksavad ja röövivad edasi, naeravad justiitssüsteemi ja noorsootöötajate sõbralikkuse üle, nimetades neid "naiivseteks lollideks". Selliste noorte peas tekkib kujutlus "oma territooriumist", kus kehtib nende alternatiivõigus. Alaealised või mitte, aga korralikel kodanikel, keda pekstakse ja röövitakse ei ole vahet. Ränk ja korduv kuritegu peab tooma kaasa riikliku reageeringu, mis kägistab juba eos kuritegelikku alternatiivkorra teket.

Mina ei ole nõus kartma oma sõprade ja enda elu pärast Tallinna südalinnas jalutades, sest "nad on ju veel lapsed". Vangla ei saa olla alaealiste puhul välistatud. Kui humaansus ja mõistmine hakkavad iseennast hävitama, siis tuleb ette näha selge punane joon. Ja loomulikult ei alahindaks ma ka politsei igapäevast tööd tänavatel – oleks ainult piisavalt patrulle, et parke kogu aeg korralikult kontrollida, rikkujad kinni pidada. Mina püüan vormis olles alati vestelda, selgitada piirangute ja seaduste taga olevaid ideid, mis on mõeldud elu paremaks tegema. Noorte puhul ei tohi isegi sanktsioonita pisirikkumisi ignoreerida. Iga pisiasi on oluline. Ja inimesed – pange tähele noorteprobleeme ja andke alati teada kohalikule omavalitsusele, koolile, politseile!

[Kapten Trumm]

Mina olen seda meelt, et (vajadusel) karmikäelist kohtlemist ei asenda ükski pehme meede.
Kui tatid saavad aru, et neid miski ei ähvarda, siis ülekäte ka minnakse.

Täna on nähtavalt üks probleemi allikaid politsei kaadrinappus. Kui tänaval patrulli pole lootust kohata ning reageeritakse väljakutselele stiilis 15 minutit, siis peksmise puhul on vahelejäämise võimalus olematu. Miks me KV-s kasutame patrullimist? Me kontrollime sedasi ala, mida me kaitsta ei suuda (kaitseliini ei teki). Patrullimisega luuakse vastasele pideva ebakindluse ja hirmu õhkkond ning piiratakse tema tegevusvabadust. Vastane peab hoolega valima aega ja kohta - sest kokkupuude patrulliga ei tähenda mitte ainult kontakti, vaid ka võimalust, et patrull kutsub raadio teel endale abijõudu ja keerab sedas sinu tegevuse lörri.

Miks ma viitasin politseipataljonile? See oleks vajadusel selline reservjõud, millega suruda probleemseks muutunud piirkonnas tänavakuritegevus maha. Saab olukord kontrolli alla, minnakse kasarmusse. Täna on käibel nali: ahah, Lasna kanalis oli "kõik puhum", selge, täna pole politseid mõtet kutsuda, sest kõik on seal (viide ressursi puudusele).

Mina nt ei arva, et probleemüürnike paigaldamine normaalsete inimeste majadesse sealset eluolu solkima pole ka lahendus. Üksainus probleemkorter paraadnas rikub seal kogu elu. Linnal on olemas munitsipaalpolitsei näol jõuametkond, miks kuradi pärast ei saa nad seal oma Paasiku majades korda majja, et kohalikud omakohtule mõtlevad?

[kert122]

Loe ja imesta, ei saa nüüd mingeid nagamanne korrale kutsutud, mingi käte laiutamine käib.
Kui muud moodi ei saa, siis tuleb nagamannid peapidi kokku lüüa, piisava jõuga. Misasi see nüüd on siis...

Kui naaskleid korrale ei kutsuta praegu, siis läheb getoks kätte. Mina pooldan jõu kasutamist, täiesti tuima näoga tuleks nüplikut anda.

[Kriku]

Tallinn võtab tööle pargivahid: https://tallinn.postimees.ee/6143065/ta ... 1530278500

[Walter2]

Loe ja imesta, ei saa nüüd mingeid nagamanne korrale kutsutud, mingi käte laiutamine käib.
Kui muud moodi ei saa, siis tuleb nagamannid peapidi kokku lüüa, piisava jõuga. Misasi see nüüd on siis...
Kui naaskleid korrale ei kutsuta praegu, siis läheb getoks kätte. Mina pooldan jõu kasutamist, täiesti tuima näoga tuleks nüplikut anda.

Vitsa tuleks neile anda ja rohkem vast polegi vaja korra jalulesaamiseks. Vanemata tegemata jäänud töö ja moodsad ajad. Avalik urvaplaaster Raekoja platsil poleks paha ja päevaks avalik häbipost koos kaelapakkudega.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..äksõn algas ja esimese litaka saivad väiksed paksud purjakil vene tibinad
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=83490787

Läbisin ise ka muuseas selle pargi täna kella kolme paiku - kambakesi oli küll ja kogu mula oli venekeelne

[Kriku]

Tallinn võtab tööle pargivahid: https://tallinn.postimees.ee/6143065/ta ... 1530278500

Seda et Tartus Teguri teel pargis, mis on TLK-st ülespoole, kogunevad täpselt samasugused. Ma ei imestaks, kui autorüüstamiseks värvatud seltskond sealt oleks.

Praegune üritus on aga kardetavasti vaid hoogtöö lehelugejate rahustamiseks Asi muidugi seegi.

[Avatar]

Video: Prefekt: noored koonduvad Tallinnas 20 ninamehe ümber.

Politseile on need 16-17aastased lapsed tuttavad enamasti juba ajast, mil nad olid 10aastased.

Selles lauses sisaldub minu arust nii probleemi ammendav kirjeldus kui lahendus.

See probleem on laiem ja sügavam - vaadakem seda üleeilset postitatud näidet:

Ei taha kuidagi kommenteerida aga parimal juhul saab tüüp eluaegse....

Tsiteerime:
1) Esimest korda mõisteti mees vägistamise eest süüdi 2006. aastal, kui ta oli Võrus vägistanud alaealise tüdruku....
2) Varsti pärast seda vägistas ta naise Soomes ja sattus seal lühikeseks ajaks vangi.
3) 2009. aastal vägistas Nurm Võrus jõhkralt veel ühe naise, seekord mõistis kohus ta ligi viieks aastaks vangi.
4) ...vabanes ta lõpuks 2014. aasta novembris. Juba järgmisel kevadel sooritas Nurm järgmise kuriteo, kui üritas Männiku karjääris väidetavalt võlgnikult maffia stiilis võlga välja peksta.
5) Süüdistuse järgi ründas Nurm (39) möödunud (2017) aasta 12. novembri õhtul Tallinnas hipodroomi lähedal metsatukas selja tagant mööda kõndinud naist, lohistas ta metsa, peksis naist näkku, röövis ta telefoni, dokumendid ja pangakaardi, ning vägistas naise. ...
...Vaid mõned tunnid hiljem ründas ta järgmist naist Tallinnas Koplis asuvate garaažide juures. Naise elu päästis juhuslik möödakäija...
...Päev hiljem läks Nurm süüdistuse järgi Piritale külla tuttavale, röövis temalt pangakaardi ja tappis mehe. Prokurör Natalia Miilvee sõnul lõi Nurm ohvrit palju kordi noaga selga, kõhtu ja kaela ning torkas noaga ohvri silmad välja...

Mis iganes motiividel on vaja anda indiviidile nii palju võimalusi kaaskodanikele üha uuesti ja uuesti halba teha - need motiivid ei ole minu jaoks põhjendatavad, ei ilmalike ega religioossete väärtustega. Ja riik/süsteem/ühiskond milline sellisel asjal laseb sündida, enamgi veel - õigustab sellist olukorda kas inimlikkusega või "kivisse raiutud seadusandlusega" - õõnestab minu silmis oma autoriteeti vääga...

[Aixc]

..äksõn algas ja esimese litaka saivad väiksed paksud purjakil vene tibinad
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=83490787

Läbisin ise ka muuseas selle pargi täna kella kolme paiku - kambakesi oli küll ja kogu mula oli venekeelne

Äkšõn läbi, kaagid tagasi https://www.ohtuleht.ee/894172/fotod-ja ... nuti-parki

Reitelmani šokivangistuse taastamise idee tundub päris mõistlik.
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/urmas- ... d=83479387

[Kriku]

Seda nüüd soovitatakse üksteise võidu: https://arvamus.postimees.ee/6142855/bi ... vangistust

Aga see ei ole imerohi. 16-aastane jõuguliider istub need 30 päeva ära ja kogub sellega autoriteeti enda arvates. "Šokivangistus" ei pruugi teda eriti šokeerida. Kaasalõnkujatele kuluks ära küll, aga kuna see jääb paratamatult sanktsioonide raskema ääre peale, siis neile seda vaevalt et andma hakatakse. Toimiv skeem võiks olla selline, et videos nähtud tegevuse eest korduvale peksjale KarS §121 lg. 2 p. 3 järgi vabaduskaotuslik karistus ning teistele 30 päeva ja käitumiskontroll. Aga seda ei tule.

Nagu ka akf mäger ülal ütles, ei ole üldiselt vaja jalgratast leiutada. Suur hulk inimesi teavad, mis selle probleemiga tegema peaks, aga keegi ei tee. Poliitilist tahet on vähe nii finantseerimise kui koostöö jaoks. Valdkonnad, milles igapäevase järjekindla töö vilju näeb statistikas alles aastate pärast, ei ole poliitikutele huvitavad.

Õiguspoliitiliselt peaks olema võimalus kõrge retsidiivsusega alaealistele kurjategijatele eripreventsiooni eesmärgil aastaid väänata (tegelikult on ka), aga see pole peamine. Peamine on see, mis toimub siis, kui nad 10-aastased on. Põhimõtteliselt, kui 10-aastane on hooletusse jäetud, ei õpi, hulgub, suitsetab, joob või varastab, siis peaks käivituma protsess, mis aasta või kõige hiljemalt paari pärast lõppeks kas perekonna olukorra otsustava paranemise või lapse vanematest lahutamisega. Teise lahenduse puhul peaks olema riiklik kasvatusasutus, kuhu ta suunata ja kus tal puudub võimalus senist käitumist jätkata.

Ma olen neid ju näinud küllalt. Mu oma klassis oli üks selline, isa veel miilits ka. Lugu täpselt nagu veneaegses pioneerikirjanduses: v nachale neformalnaja leksika, a patom predanije rodinõ. Kolmandas klassis varastas õpetaja laua pealt õuna ja sõi ära; klass käsutati püsti ja tehti talle siis klassi ees igasugust häbi-häbi. Õppeedukus oli juba siis, nagu oli, aga veel enam-vähem. Põhikoolis tulid riburada pidi põhjuseta puudumised, hakkas käima korterites vargil (vietnamlaste juures, aga küll ka mujal) ja 6. või 7. klassis, kui klassijuhataja küsis, et kes teab, kus ta on, siis tuli vastuseks, et kohtus parajasti. Lõppes asi piiritaguse pangaröövi ja selle eest saadud aastatega. Praegu vist on vabaduses, aga kindel pole.

Poiss polnud üldse loll ja tegi sporti ka, aga vanemad olid pedagoogiliselt andetud ja keskkond kuritegelikule teele minekut soodustav. Sealsamas 3. klassis oli veel näiteks niisugune lugu, et meie olime temaga kahekesi klassis korrapidajad. Kuidagimoodi oskas kraanikausi kapi saepuruplaadist ja pisikeste kruvidega hingede külge kinnitatud uks just siis ära tulla. Kuna jäi segaseks, kelle tegevuse tagajärjel (kindlasti mitte meie kummagi), otsustas klassijuhataja üles näidata vahedat pedagoogilist tarmu ja meie kummagi isa kooli kutsuda seda parandama. Mina rääkisin kodus ära, et oli niisugune lugu, isa käis seal pärast tööd ära ja keeras siis kolme kruvi, jättes teised 3 kruvi paarimehele keerata. Mis seal ikka, aeg oli selline, et palju nõmedamaid asju tuli ette. Mingit pahandust mul sellest loomulikult ei olnud. Too teine poiss aga hakkas niisugust nõudmist kuuldes otse klassiruumis nutma ja arvata võis, et ta kodus kõigepealt kere peale sai asja eest, millega tal tõepoolest igasugune seos puudus ja mis oli otsast lõpuni totter peale selle.