Re: Olukord Tšetšeenias ja Inguššias
Postitatud: 03 Mär, 2024 15:14
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Ilmselt on akf LupusII tutvunud nende isikute personaalsete toimikutega juba ennem tulevahetuse algust - sellest siis kindel väide!
Aga selgita, mis sorti olukorrast me aru ei saa ?
Mõni olulisem tsitaat ehk ikka? Miks teist masti - kas ainult et paremas füüsilises vormis? Kui "troonipärija" pole üks Ramzani poegadest, siis see on üsna suur uudis ju.Kriku kirjutas: ↑26 Apr, 2024 10:04 Spekulatsioone Kadõrovi järglase teemal: https://www.delfi.ee/artikkel/120288336 ... masti-mees
Tasuline, kopeerima ei hakka.
Parteikongressil rääkis kindralmajor samuti võidukast sõjast ja traditsioonilistest pereväärtustest, ent huvitavamaks peetakse hoopis muljet, mille ta seejuures jättis. 50-aastane Alaudinov on Kadõrovist kolm aastat vanem, aga mõjub mitu aastat nooremalt.
Ta kasutas oma platvormi ära oskuslikult ja täpselt, andes märku, et tema on hea tšetšeen.
Novaja Gazeta
Samuti räägib ta vene keelt peaaegu aktsendita ja pidas kõne märkmeid kasutamata. Avalikkuses esineb ta hästi istuvas kindralimundris ja korralikult lühikeseks pöetud habemega, pakkudes ilmset vaheldust Kadõrovi hägusale pilgule, turritavale habemele ja karikatuursele diktaatorigarderoobile.
Sel nädalal väisas ta taas Rossija 1 kanali jutusaadet ja lubas propagandist Olga Skabejevale, et sõda lõpeb ülekaaluka triumfiga. „Jah, 2029. või 2030. aastani tuleb ränka tööd teha, aga võin kinnitada, et sõjalise erioperatsiooni lõpuks on NATO blokk praegusel kujul eksisteerimise lõpetanud,“ rääkis ta. „Enamik riike, kes praegu krantsina Ameerika Ühendriikide järel sörgib, vannub Venemaale põlvili truudust ja palub luba meie koalitsiooniga liituda.“
Kadõrov lubas siin 2022 aasta alguses Kiievi ära võtta. Nüüd pole neist midagi enam kuulda. 2030 on mugavalt kaugel, et seda siis keegi enam ei mäleta.Mercurius kirjutas: ↑26 Apr, 2024 18:26 Heal tšetšeenil on ambitsiooni:Sel nädalal väisas ta taas Rossija 1 kanali jutusaadet ja lubas propagandist Olga Skabejevale, et sõda lõpeb ülekaaluka triumfiga. „Jah, 2029. või 2030. aastani tuleb ränka tööd teha, aga võin kinnitada, et sõjalise erioperatsiooni lõpuks on NATO blokk praegusel kujul eksisteerimise lõpetanud,“ rääkis ta. „Enamik riike, kes praegu krantsina Ameerika Ühendriikide järel sörgib, vannub Venemaale põlvili truudust ja palub luba meie koalitsiooniga liituda.“
Pärast sõda osteti Tšetšeenias stabiilsus ühtaegu tohutute föderaaltoetustega – et osta ära Kadõrov ja ülejäänud Tšetšeenia eliit – kui ka terroriga, et tasakaalustada rivaalitsevaid relvastatud leere, kes kõik vannuvad Kadõrovile truudust, kuid üksteist ei usalda. Kui katsed uus juht ametisse saada põhjustavad Tšetšeenia eliidi lõhenemise, siis muutub see tõenäoliselt mitte ainult poliitiliseks, vaid ka relvastatud vaidluseks. Ühe Venemaa poliitikakommentaatori sõnadega: «Seal on liiga palju püssidega ja viha pidavaid mehi, et saaks eeldada, et asjad ei lähe veriseks».
Kui nii läheb, siis seab see Putini kohutava dilemma ette ja see juhtub tema jaoks halvimal võimalikul hetkel. Tšetšeenia rahustamine ja ebastabiilsuse levimise takistamine ülejäänud heitlikku Põhja-Kaukaasiasse nõuaks peaaegu kindlasti sellesse piirkonda märkimisväärsete Vene vägede paigutamist. Putin võib kõigepealt pöörduda poolsõjalise rahvuskaardi poole, mis on märkimisväärne ja hästi relvastatud jõud, kuid kui varasematest kogemustest juhinduda, siis ei pruugi neist tingimata piisata.
Sellisel juhul peab Putin valima kahe võrdselt raske võimaluse vahel: suunata väed Tšetšeeniat kindlustama ja maksta selle eest hoo kaotamisega Ukrainas või hoida oma väed Ukrainas ning riskida Tšetšeenia kaotamise ja Põhja-Kaukaasia destabiliseerimisega. Ausalt öeldes rõõmustaks Tšetšeenia «kaotamine» paljusid venelasi, kuid Putinil endal pole oma poliitilisele ja ajaloolisele pärandile mõeldes tõenäoliselt kuigi mugav hüljata territoorium, mille vallutamisele on Venemaa kulutanud rohkem kui kaks sajandit.
See, mida varem premeeriti, oli kas silmatorkav ustavus Putinile või võime endast tema jaoks probleemi kujutada. Praeguses keskkonnas paistab sedamoodi, et ainult ustavus enam Moskva raha ei taga. Üha enam saab selgeks, et kohalikud juhid peavad Kremlit kohutavate tagajärgedega ähvardama. Näiteks rõhutab Moskva linnapea Sergei Sobjanin vaikselt, kui piinlik oleks see, kui Putini pealinna taristu hakkaks lagunema ning samal ajal hoiatavad suure moslemielanikkonnaga regioonide juhid pärast hiljutist terrorirünnakut ohu eest, et vihased kohalikud võivad džihadismi kalduda, kui rahaeraldisi kärbitakse.
Kadõrov oli nendest arengutest ees. Tema Putinit toetavate üleskutsete taga oli alati alltekst: ilma minuta võib teid oodata kolmas Tšetšeenia sõda. Alati kui üritati föderaalseid toetusi kärpida – mis moodustavad üle 80 protsendi Tšetšeenia eelarvest (ja võimaldavad Kadõrovil ja tema semudel väga head elu elada) – esines ta mõõdukalt varjatud ähvardustega tagasi astuda.
https://arvamus.postimees.ee/8014058/ma ... ta-paisataSee on katsumus, millega on järjest vananeval ja järjest konservatiivsemaks muutuval juhtkonnal eriti raske toime tulla. Kõigest 47-aastasena on Kadõrov Venemaa eliidis suhteliselt võttes noormees. Putini sõltuvus oma põlvkonna ja samasuguse mõtteviisiga inimestest ning soovimatus näha tipus, eriti julgeolekueliidis, häirivat raputamist, muudab tema süsteemi gerontokraatiaks. Näiteks on võimukas Venemaa Julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev 72-aastane, samuti FSB julgeolekuteenistuse direktor Aleksandr Bortnikov. Rahvuskaardi direktor Viktor Zolotov on 70, välisluure ülem Sergei Narõškin 69 ja välisminister Sergei Lavrov 74.