www.militaar.net

Peeter kirjutas:

OLAVI kirjutas:

Peeter kirjutas:Soomes ju toimub? Ja vist ka UK-s?

Meil pidurdus see õiguslike regulatsioonide taha kuigi plaanid olid olemas, aga nüüdsete seaduseparandustega peaks need probleemid olema lahendatud.
Küll need ka meile jõuavad, tasub jälgida riigihankeid.

Sellega seoses jooksis kuskilt meediastki läbi (ei mäleta täpselt, et kes-kus-mis) aga et need liikluskaamerad milles "süda parasjagu sees on", need fikseerivad (hmmm, on suutelised fikseerima) iga läbisõitja. Pilti tehakse ainult kiiruseületusest. Ja siis oli selle kõrval tuttava isiklik jutt, et Tallinn-Tartu tühja tee peal pidasid politseinikud ta kinni kehtiva ülevaatuseta sõidukiga liiklemise eest. Just oli lõppenud. Sai hoiatuse. Õnneks ehk? Ütles, et juba kaugelt tulid autost välja ja pidasid ta kinni. Talle öeldi, et kiiruskaameralt tulnud info. Selle asja nimi on tarkvaraline valmisolek (ka info jagamiseks lähimatele patrullidele?). Võtan´d kinni? Ehk keegi targem teadjam kommenteerib? (Iga arvaja pole just kohe "targem ja teadjam).

Kui see raha läheks 100% teedeehitusse, siis jääks seda mujalt (näiteks kaitseeelarvest puudu) ja selle asendamiseks tuleks muid makse tõsta (käibemaks, tulumaks, sotsmaks jne.)

Majandusliku topeltmaksustamisega on tegemist juhtudel, kus juriidiliselt on küll maksumaksjateks erinevad subjektid, kuid tegelikult maksustatakse ühte ja sama maksuobjekti mitu korda ning seetõttu avaldub maksukoormuse tegelik mõju mitmekordsena.

Topeltmaksustamine on vastuolus maksuõiguse üldpõhimõtetega ning topeltmaksustamine võib toimuda üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on sõnaselgelt seadusega sätestatud (vt ka otsus asjas nr 3-3-1-56-05, p 15).

MadMan kirjutas:Maksud on sihtotstarbelised. Kui see nii ei ole, siis on tegemist varjatud või topeltmaksustamisega, mis kumbki ei kuulu õigusriigi praktikasse (teoorias).

Käibemaks, mida kogutakse Eestis ja kõikides teistes EL-i liikmesriikides, on olemuselt tarbimise ja kulutuste maks. See tähendab, et selle maksu eesmärk on mõjutada tarbimist liikmesriikides ja et seda realiseeritakse kogudes maksu kulutustelt, mida teevad tarbijad.

Maksude kehtestamise peamiseks eesmärgiks on saada maksumaksjatelt raha riigi või kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks (nn fiskaalne eesmärk). Kõrvaleesmärkideks on maksumaksjate käitumise mõjutamine, mis teenib erinevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja üha rohkem ka keskkonnasäästlikule käitumisele suunavaid eesmärke.

AMvA kirjutas:PS. Kergliiklusteed on suuremalt osalt (90%) kõik Maanteeameti eelarvest tehtud.

Maanteeamet ehitab kergliiklusteid teehoiukavas määratud objektide juurde või kui mõni koht paistab Eesti teedevõrgu taustal ohtlikuna silma ja kergliiklustee rajamine on selleks kõige efektiivsem viis. Liikuvuse tagamiseks, sportimisvõimaluste loomiseks või muul sarnasel põhjusel kergliiklusteid Maanteeametil ehitada võimalik ei ole. Kohalik omavalitsus saab kergliiklustee ehitamiseks raha taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest või Siseministeeriumist.

7.1 Teemaplaneeringu rakendumiseks vajalikud tegevused ning koostöövajadus.
.......
Planeeringulahenduse elluviimise rahastamine lepitakse kokku igal üksikjuhul eraldi, kasutades kohalikke, riiklikke, Euroopa Liidu ning eravahendeid.
Kohalikel omavalitsustel on kergliiklusvõrgustiku väljaarendamisel soovitatav teha koostööd ka ettevõtetega, leidmaks võimalusi kergliiklusteede rajamiseks ja hoolduse korraldamiseks.

MadMan kirjutas:
Tulumaks läheb riigi või omavalitsuse ülesannete täitmiseks (sh eelpool mainitud riigikaitse).
https://www.rahandus.ee/et/maksud

Maksude kehtestamise peamiseks eesmärgiks on saada maksumaksjatelt raha riigi või kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks (nn fiskaalne eesmärk). Kõrvaleesmärkideks on maksumaksjate käitumise mõjutamine, mis teenib erinevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja üha rohkem ka keskkonnasäästlikule käitumisele suunavaid eesmärke.

ATTELA Advokaadibüroo vandeadvokaat Marko Saag rääkis saates Terevisioon kütuseaktsiisi planeeritavast tõusust läbi maksuõigusliku vaatenurga.

TTÜ rahvusvahelise maksuõiguse lektor, vandeadvokaat Marko Saag ütles, et riik ei kasuta kütuseaktsiisi enam otstarbeliselt, vaid puhtalt riigikassa täitmiseks. Aktsiisitõus mõjutab tema sõnul aga kogu majandust.

"Mulle on kõige häirivam selle tõusu puhul see, et aktsiisi ja kütuseaktsiisi on hakatud võtma puhtalt kui fiskaalse eesmärgiga maksu," rääkis Saag ETV saates "Terevisioon".

Ta selgitas, et oma olemuselt eristab aktsiise otsestest maksudest ja käibemaksust eelkõige just see, et tal on lisaks fiskaalsele iseloomule ka regulatiivne eesmärk. "Läbi aktsiiside üritatakse muuta ühiskonna käitumist, soodustada teatud käitumist ja piirata teatud käitumist," sõnas Saag.

Saag nõustus saatejuht Urmas Vainoga, kes pakkus, et tubakas ja alkohol kirjeldab seda kõige lihtsamalt - alkoholiaktsiisi kasvatatakse selleks, et vähem joodaks ja teiselt poolt suunatakse ka osa nendest rahalistest vahenditest selle sama valdkonnaga tegelevatele organisatsioonidele.

"Kui me vaatame kütuseaktsiisi, siis sellest aastast jõustus ju ka teeseaduse muudatus, mis sidus lahti kütuseaktsiisist teede rahastamise. Täna puudub kütuseaktsiisil tegelikult selge eesmärk või teda ei kasutata enam sihtotstarbeliselt. Ta täidab justkui nagu ainult fiskaalselt eesmärki ehk eelarve täitmise eesmärki. See ei saaks olla aktsiisi puhul domineeriv," lausus vandeadvokaat.

MadMan kirjutas:Viidatud lehel loetletud maksudest on tulumaks tõesti ainuke, mille eesmärk on "riigi ülesannete täitmine". USA-s kehtestati tulumaks selleks, et katta iseseisvussõja kulusid. See siiski ei muuda üldpilti, et igal maksul ja aktsiisil on konkreetne eesmärk.
http://attela.ee/et/uudis/err-hairiv-et-riik-kasutab-kutuseaktsiisi-puhtalt-eelarve-taiteks

"Me ei rääkinud ainult neljarajalistest, rääkisime ka kruusateedest, rääkisime kohalike omavalitsuste teede rahastamisest. Ja tegelikult laias laastus rääkisime ka sellest, et kütuseaktsiisist 75 protsenti peaks minema tagasi teedesse, nii nagu ta oli aastani 2015," ütles Simson.

Äsja ametisse astunud meelemuutuse koalitsiooni rahandusminister Jürgen Ligi on öelnud, et kütuseaktsiisi teehoidu suunamise osas peab paindlikkus suurenema. Ning raha kasutamist tuleb planeerida projektide, mitte selle järgi, et igal aastal peab 75 protsenti ära kulutama. Viide, et selles on võimalik raha säästa, tähendab praeguses kontekstis üheselt, et teede asemel saaks aktsiisiraha uue koalitsiooni lubaduste katteks kasutada.

Riigikontroll: riik rikub teeremonti rahastamata jättes oma seadust

MadMan kirjutas:Teemasse puutub see niipalju, et akf Amva üritas siin väita, et korraliku infra loomiseks peab makse tõstma - mina väidan, et ei pea - tuleb kehtestatud maksud eesmärgipäraselt ära kasutada mitte suunata peldikupopulistide sotsiaalabiprogrammide korraldamiseks.

AMvA kirjutas:Eesti peavoolumeedia linke (eriti veel aastast 2004) pole mõtet postitada, need on kõik kellegi arvamused, ehk siis soe õhk, mitte konkreetne raha.

muruniiduk kirjutas:

AMvA kirjutas:Eesti peavoolumeedia linke (eriti veel aastast 2004) pole mõtet postitada, need on kõik kellegi arvamused, ehk siis soe õhk, mitte konkreetne raha.

Ehk siis ühel indiviidil on võimekus oma suva järgi tühistada ükskõik missuguse väljaande või ajastu publikatsioone, kui need ei toeta selle indiviidi põhimõtteid/tõekspidamisi? Seejuures põhinedes emotsionaalsel ja subjektiivsel hinnangul? Tundub väga täpselt selle populistliku partei käekiri.

(võib rahulikult ära kustutada, tõenäoliselt vajab teema puhastamist niikuinii)