Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Hydrazine]

Siin räägiti afganistanist, ma ei saa juba ammu aru, mida meie poisid seal teevad? Seal pole otsest sõda, sissisõda on kõige õudsam asi, ja rätipeadest ei saa jagu niikuinii käputäis "missioonimehi", tuuakse jälle mõni miiniotsa koperdanud tagasi ja siis uus missioon teele. Milleks kurat küll? islami kultuur on ikka väga erinev põhjamaa mehele, et seal politseid mängida. Mõnda aega tagasi veel oli afganistaan maailma mineerituim paik. Ei tea kuidas nüüd on. Aga narkoraha eest RPG'ga vehkijaid on seal endiselt küllaga. Demilitariseerimine ja moonipõldude hävitamine on üllas asi, aga muidu näeb see välja nagu USA perselakkumine. Nojah, meil omal igast katsepolügoone pole kus paugutada iga kell, poisid saavad vähemalt trenni teha, aga kas natsa kauge pole käia trennis? Pappi läheb nagu mutiauku.

[Pirr]

Nii Afgaani kui Iraagi missioonid ongi jänkide pepulakkumine aga kuidas meeldib KM`l ja osadel poliitikutel kõlavaid loosungeid loopida, et kui tubli meie kaitsevägi ikka on, panustame NATO "rahutagamis" missioonidesse jne., ainult emane kaitsevõimekus ei koti otsustajaid karvavõrtki , ju siis me oleme lihtsalt lollid ja kivinenud mõtteviisiga nagu L. Kunnaski, et näeme tonti teispool Peipsit kus seda aga pole nagu välja tuleb KaMin strateegide julgeoleku alastest analüüsidest. Rätipeade pommitamine ja tsiviilide killimine Iraagis-Afgaanis on aga Eestile suur julgeoleku risk, et peame seal liga hinna eest olema, mis sest, et esmane kaitsevõimekus pea palja tilli väel on

[hummel]

Transporsikopterite vajalikkus Õhuväes on mitme otsaga asi. Ei saa minu arust võtta nii, et ostame parem rongitäie jalgrattaid või ATV-sid, kui koptereid. Iga suuna arendamisega peab tegelma võimalikult võrdväärselt ja kaalukalt. Õhuvägi vajaks ka arendamist samamoodi, kui Maavägi.

Mis puutub eelistusse, siis kas-või lüli jagu (4 kompl) hävituslennukite ostmine/liisimine oleks minu arvates riigikaitse seisukohast natuke otstarbekam. Välismissioonidele oma koperdiste saatmine näib mulle tehniliselt miskipärast natuke kahtlase ettevõtmisena. Samas kodumaal võiks meil olla õppusteks ja transpordiks küll midagi militaarsemat, kui mingised Robinsoni politsekopterid. Kui nende asemele 250 milli eest 4 Black Hawki ostetaks, võib-olla tõstaks toonust. Sinna saab kuigipalju ka juba relvastust riputada. Iseasi, et äkki saaks kusagilt mõningaid vanemaid masinaid osta odavamalt, kuid hulgem. Jaguks isegi Araabia rindele veel. Näiteks UH-1 Bell vms.

[hillart]

Kood: Vali kõik

Iseasi, et äkki saaks kusagilt mõningaid vanemaid masinaid osta odavamalt, kuid hulgem. Jaguks isegi Araabia rindele veel. Näiteks UH-1 Bell vms.

Kümmekond aastat tagasi ameerikamaa mehed ju pakkusid UH-1 Bell -sid. Nii palju, kui iganes tahame. Pruugitud kujul küll, kuid piisava lennuvaru ja teenindustehnikaga.
KaMin põlgas ära. Ei kõlvanud meile. Olla vää-ääga vana ja aegunud värk meie modernsetele vägedele. (Mis siis, et kogu maailm kasutab, kuid meile on vaja ikka seda tehnika viimast sõna. Ja kui seda ei saa, siis pole üldse midagi vaja.)

Eks ta ikka sama jutt ole, kui suuremate torude, lennumasinate ja soomustehnikaga. Jutt kisub juba paari postituse järel sinna ulmetehnikate valdkonda ja, et kui EKV-l just seda kosmosesõdade tehnika viimast sõna pole (ja kindlasti ka piisavates kogustes), siis kõik muu on totaalne vanaraud jne., jne., ning kaitsejõud võiks, vaata et, laiali saata ja kiirustada ise vabatahtlikult põlisvaenlase taldu lakkuma, ja kiiresti-kiiresti kuhugile ärajooksmiseks kohvrid pakkida jne. Sest kõik muu peale ulmelise sürrrelvastuse on kasutamiseks kõlbmatu ja mõttetu vanaraud.

[Dan]

Ärge unustage, et Piirivalvel on nüüd LIDAR ! Ühelgi teisel riigil pole. Hirm, et selle aparaadi korpuse kaane all olev lüliti keeratakse reziimist "mõõda" reziimile "tapa" hoiab nii mõnegi võimaliku agressiooni ära.

Teemavälisusest tagasi - kunagi räägiti et MI-8 lennuressurss lõpeb 2007 lõpus ära - aga see kopter lendab ikka veel ? Mis toimub ?

[hillart]

Kood: Vali kõik

kunagi räägiti et MI-8 lennuressurss lõpeb 2007 lõpus ära - aga see kopter lendab ikka veel ? Mis toimub ?

Üllatus, üllatus!

Tuli välja, et teadaoleva lennuressursi all oli veel peidus selle salajane (sõjaotstarbeline) osa, millest paadunud tsivilistidel sani aimugi polnud.

[kala]

Viimase Mi-8 lennuiga pikendati aastal 2005 Kaunases aastani 2009.
Natuke vale informatsioon oli eelneval isikul.

[hummel]

Kui juba pikendati, huvitav kas siis enam rohkem ei anna pikendada? Mootori kapremont on äkki odavam, kui uue masina muretsemine?

Kui piirivalve lennusalk sellist suurt kopterit iseenesest enam ei vaja (neil peatselt 2 Agustat käes vist), võiks antud MI-8 ju Õhuväele anda. Õhuväes poleks sellise suure kopteriga vaja just igapäev lennata, kuid võimalik, et vahest siiski.

[Error404]

Kui juba pikendati, huvitav kas siis enam rohkem ei anna pikendada? Mootori kapremont on äkki odavam, kui uue masina muretsemine?

Kui piirivalve lennusalk sellist suurt kopterit iseenesest enam ei vaja (neil peatselt 2 Agustat käes vist), võiks antud MI-8 ju Õhuväele anda. Õhuväes poleks sellise suure kopteriga vaja just igapäev lennata, kuid võimalik, et vahest siiski.

vanema venna rõivad nooremale ^^ ei usu et KM väga vaimustuses sellest on. vahepeal oli mingi mõttetu purelemine kellele lennusalk kuuluma peab jne..

[Larry]

Ei hakka päris uut teemat tegema, siin juba niigi igasugust muud lennuki- juttu aetud. Postimehe paberväljaandes lk.11 on väike uudisnupuke:
Norra kavatseb osta üle 30 uue hävituslennuki, teatas kaitseminister Anne- Grete Ström- Erichsen. Arutlusel on Rootsi JAS Gripenite või USA Joint Strike Fighterite soetamine. Kaitseministeeriumi kantsleri Espen Barth Eide sõnul peavad lennukid vastama eritingimustele Kaug- Põhjas ja Barentsi meres, kus kogub hoogu Venemaa kaitseaktiivsus ja kus viiakse ellu suuri tööstusprojekte. (Interfax/BNS)
Kui meenutada kapteni auastmes foorumlase pajatusi, siis justkui ei ole Gripen parem ühestki USA hävitajast, ometi ei torma norralased kohe ameeriklaste kaupa krabama. Vaatasin ka norralaste Kamina kodulehele lootusega ametlikku pressiteadet lugeda. Ei õnnestunud, leidsin mingi vanema artikli, kus sõelal oli alles kolm lennukit - eelnimetatutele lisaks Eurofighter Typhoon. Norra 2008. a. kaitseeelarves uute lennukite ostmist veel ei mainita, uuendatakse seniseid F-16 lennukeid. Igatahes kui varsti hakatakse lennukiparki uuendama, siis võiks ka meie Kamin silmad- kõrvad lahti hoida ja ehk juba asja uurida. Arvestades asjaolu, et 2015 peaks juba ise oma taevas toime tulema ja et F-16 järele on suur nõudlus, siis võiks juba praegu asja uurida, et kas ja mis hinnaga jne.

[kala]

Siin kohal tuleks mainida, et see Gripen mida Norrale pakutakse on Gripen NG(Next Generation), mis pole veel päris valmiski. Ehk siis pole päris nii, et tavaline Gripen vs. F-35 JSF

[Kapten Trumm]

Võib arvata, et see Gripeni reinkarnatsioon asub oma tasemelt kuskil Eurofighteri kandis. Norral on aga mure selles, et F-35 on alles katsetuste staadiumis (kuigi need kulgevad ilusti) ja millal valmis lennukid kätte saab, teab vaid keegi pilve peal. Eurofighter on aga reaalselt tootmises olev masin ja pealegi on see projekt peale osalejate alttõmbamisi (osapooled on korduvalt vähendanud tellimusi) kaheldava majanduslikkusega - seega EF-eid hakatakse pressima ka mujale, kus vaid müüa kannatab.

Siiski - võrreldava hinna juures on F-35 parem pill, kuna ta on juba järgmine põlvkond. Ka kulude poolest. EF on hierarhiliselt kuskil F-16 ja F-15 vahepeal, üritades ühildada mõlema poole omadusi. Siiski võiks spekuleerida, et jooksvad kulud on EF-l pigem F-15 klassist ja F-35-l F-16 klassist. F-16 lennutund on kolmandiku odavam kui F-15 oma.

Kui Norra tahab hakata kaasa mängima Põhja-Jäämerel, siis selleks ei sobi Gripen üldse oma kasina tegevusraadiuse pärast. Selleks oleks vaja soetada mingi äratuunitud F-15E FAST-pakkidega (konformsed lisapaagid
lennuki külgedel) ja investeerida õhus tankimisse. Või lausa F-22.

St sellised missioonid eeldavad suurt kütusemahtu, suurt relva-arsenali, kaheliikmelist meeskonda (väsimus) ja õhus tankimist. Kui Gripeniga eemaldud rannikust ehk 500 km, siis see on ebapiisav artkikas kaasa mängimiseks.

[paul]

Postimees.ee: Eesti kaalub Läti ja Leeduga õhuturbeks hävitajate ostmist

Paar põnevamat tsitaati:

Jane’s mainis oma artiklis ka NATO seisukohta, et organisatsiooni uuemad liikmesriigid ei tohiks panna liiga palju raha õhujõudude arendamisse, kui selle tagajärjeks on, et nad ei suuda oma vägesid väljapoole oma piire saata.

Samas on lihtsalt õhuruumi valvamiseks vajalikud hävitajad kaitseministri sõnul palju odavamad kui lahingutegevuseks mõeldud, mida Eesti endale tõenäoliselt osta ei jõuaks.

[Juhani Putkinen]

"NATO seisukohta, et organisatsiooni uuemad liikmesriigid ei tohiks panna liiga palju raha õhujõudude arendamisse, kui selle tagajärjeks on, et nad ei suuda oma vägesid väljapoole oma piire saata"

NATO on nimelt kollektiivkaitse. Kui Eesti kasutab oma vähesest kaitseeelarvest nii suure osa hävituslennukite ülalpidamiseks, et ei enam suuda saata "ühte pataljonit" missioonidele - nii on loogiline, et keegi ei tule ka Eestile appi. Õhuvägi ei saa kuidagi olla Eesti nishivõime. Jalavägi aga saa.

Teisest küljest Eesti õhuvägi ei suuda nagunii kaitsta Eestit Venemaa rünnakult. Korralikult organiseeritud, väljaõpetatud ja varustatud maavägi (kaasaarvatud Kaitseliidu sissid) saa aga heidutata Vene vägesid - ja seda sama maaväge saa saata välismissioonidele.

Seega pole vaja üldse rääkida sellisest õhuväest Eestile, et se hakkaks lahinguid lööma Vene õhuväega. Sellest aga on vaja rääkida kuidas organiseerida mõistlik rahuaja õhuturve kolme Baltiriigi alal.

[Madis22]

Ma nõustun siinkohal Kunnasega - väikesegi koguse hävitajate olemasolu korral peab vastane tegema oluliselt suuremaid pingutusi tulemuse saavutamiseks. Praegu oleme me suutelised nägema, kui venelased oma väed transpordilennukitega eestisse toovad, kuid venelased ei vaja nende turvamiseks enamat, kui mõned ründekopterid ning võivadki hakata pataljonid otse Tallinna lennuväljalt välja marssima. Nad ei pea isegi meie radarit (radareid) maha suruma. Kui meil on paar relvastatud hävitajatki võimalik õhku panna, peab hakkama neid transpordilennukeid turvama, meie hävitajaid eelnevalt maha suruma jne. kõik see tähendab rohkem planeerimist ja suuremaid kulusid vaenlasele, ehk siis suuremat turvatunnet meile. Kaitseväe esmane ülesanne on teha võimalikule vaenlasele ründamine niivõrd keeruliseks ja kalliks, et see ei oleks enam tasuv.