Re: Ajaloolised paralleelid
Postitatud: 28 Juun, 2024 12:55
Ma ei pidanudki fraasi silmas, vaid Venemaa avamist merele ja tungi luua sõjalaevu. Jutumärgid oleks pidanud muidugi ka mul olema.
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Ja taaskord saab kinnitust Solženitsõni väide, et tsaariaja lõpp oli senise Venemaa ajaloo üks liberaalsemaid perioode, mil mõttevabadust enim austati - muidu ei oleks asi 1917. aastal nii kaugele minna saanud... Esikohal on loomulikult 1990-ndad II Tšetšeenia sõjani.
Tuletaks natuke meelde konteksti milles 1944 rinderaportid tehti
Kõlab nagu parastamine... Ja mitte ainult ei kõla. Lgp. kaasfoorumlane unustab seejuures, et Ukraina kaitse on püsinud kolme päeva asemel varsti 3 aastat. See kõlab oluliselt paremini, eriti, kui arvestada 4x väiksema inimressursi, 20 korda väiksema tehnikapargi ja 14 korda väiksema majanduse koguproduktiga enne konflikti puhkemist. Paberi peal ülivõimsana kujutatud agressor tammub kõigi oma näitajate poolest mäekõrgusele ülekaalule vaatamata sisuliselt paigal ja see ongi kaitsevõit, muide. Mitte küll agressori- ja tema poolehoidjate arvates, aga tsiviliseeritud maailma jaoks on see positiivne märk sellest, et venemaa ei ole sõjaliselt mitte midagi erilist, hirmuäratavat ega võitmatut. Eriti tuleks rõhutada, et kogu Ukraina sõjategevus ongi seisnenud oma riigi kaitses ja mitte milleski muus.Ulfhednar kirjutas: ↑28 Aug, 2024 7:25
Keegi eelpool kirjutaja mainis, et kõlab nagu 1944 kaitsevõit kaitsevõidu järel..
Ei kulunudgi kaua, kui hakkas 3 päeva jutt taas pihta.Siga kirjutas: ↑28 Aug, 2024 8:31Kõlab nagu parastamine... Ja mitte ainult ei kõla. Lgp. kaasfoorumlane unustab seejuures, et Ukraina kaitse on püsinud kolme päeva asemel varsti 3 aastat. See kõlab oluliselt paremini, eriti, kui arvestada 4x väiksema inimressursi, 20 korda väiksema tehnikapargi ja 14 korda väiksema majanduse koguproduktiga enne konflikti puhkemist. Paberi peal ülivõimsana kujutatud agressor tammub kõigi oma näitajate poolest mäekõrgusele ülekaalule vaatamata sisuliselt paigal ja see ongi kaitsevõit, muide. Mitte küll agressori- ja tema poolehoidjate arvates, aga tsiviliseeritud maailma jaoks on see positiivne märk sellest, et venemaa ei ole sõjaliselt mitte midagi erilist, hirmuäratavat ega võitmatut. Eriti tuleks rõhutada, et kogu Ukraina sõjategevus ongi seisnenud oma riigi kaitses ja mitte milleski muus.Ulfhednar kirjutas: ↑28 Aug, 2024 7:25
Keegi eelpool kirjutaja mainis, et kõlab nagu 1944 kaitsevõit kaitsevõidu järel..
Kui esimene lause evib veel mõtet, siis edasi ei saa lihtsalt aru, mida öeldakse - sõnad oleks justkui eestikeelsed, aga tekst on absoluutselt arusaamatu.Ulfhednar kirjutas: ↑28 Aug, 2024 9:05 See mida sõjavägi teeb rindel ei puutu üldse asja mida peastaap raporteerib.
Siin on kategoorilised erinevused, mida ei saa seostada.
Kas selline suhtumine ja avaldused pigem suurendavad usaldatavust oma riigivõimu/peastaabi suhtes või õgvendavad seda edasi?
IMO see on lugeja tahtlik eksitamine.
Ka 1944 raporteeriti saksamaal uudistes, et iga venelaste rünnak löödi idas tagasi-edasi teame ise.
Kogu loost jääb veider maik. Esiteks seepärast, et tegelane otsib tänase abi juuri impeerimist - artikli põhjal järeldan, et ta ei pea sellega silmas, et omal ajal impeeriumi alla heidetuna oleme tänaseni motiveeritud igal võimalusel selle impeeriumi vastu astuma, vaid seda, et meil on tollest ajast pärinev heategevustraditsioon (mis kummaline mõtteuid). Teiseks sellepärast, et justkui käiks mingi impeeriumi puhtakspesemine. Nii eelistab Gibson Vene impeeriumi asemel kasutada nimetust "Romanovite impeerium":kannustas tema uurimishuvi osaliselt käimasolev Ukraina sõda. Kuna Balti riigid ja Poola näitavad üles suurt solidaarsust Ukrainaga, soovib Gibson ühest küljest asetada praegu toimuva ajaloolisele taustale.
Uurida võib ju mida iganes, sh heategevust impeeriumi erinevates nurkades elanud rahvaste vahel, aga esimene mõte, mis mul seejuures pähe tuli, on see, et mis tähtsust ja kas üldse see impeeriumi raam omab? Küllap leiab hulganisti näiteid ka selle kohta, kuidas mõni impeeriumis elav rahvakild abistas mõnes teises riigis või mandril elanud abivajajaid. Teisisõnu - abistamine ei eelda impeeriumi olemasolu. Seega tuleks enne kaugeleulatuvate järelduse tegema hakkamist välja selgitada, kas Vene impeeriumisse kuulumine kuidagi soodustas riigi erinevates servades elavate rahvaste vahelist heategevust.Ta kasutab teadlikult nimetust Romanovite impeerium, et inimesed mõtleksid tsaaririigist kui dünastiapõhisest ja paljurahvuselisest impeeriumist. Võrdluseks räägitakse ajalooliselt näiteks Osmanite, Habsburgide või Qingide impeeriumidest. "Tahan, et see olekski inimeste teadvuses impeerium, mitte Vene riik: see ei olnud üksnes venelaste riik, vaid seal elas palju rahvaid," selgitab Gibson.
Tähelepanu oma keelekasutuses käib lektori sõnul kokku praegu ajaloouuringutes levinud detsentraliseerivate ja dekoloniseerivate minevikukäsitlustega.
"Tavaliselt mõeldakse impeeriumist kui jalgratta rattast, millel on kese ja äärtesse viivad kodarad. Erinevate piirkondade ajaloost on kirjutatud eelkõige seoses nende suhtega keiserliku keskusega – Peterburiga. Mina ei vaata impeeriumi kui ratast, vaid pigem risti-rästi ühendustega võrku, mis hõlmab nii ühendusi pealinnaga kui ka horisontaalseid ühendusi teiste riigi piirkondadega," võrdleb ta [st Catherine Gibson].
Tundub, et tegemist on impeeriumi fänniga. Euroopa teadusnõukogu andis sellele teemale 1,5 miljonit eurot.Projekti eesmärk on vastata suurele küsimusele: kuidas saab heategevuslike solidaarsuste vaatlemine aidata meil impeeriumeid ja 19. sajandit uutmoodi mõtestada?
Järgneva viie aasta jooksul plaanib Gibson kirjutada raamatu teemal, mis inimesi suures impeeriumis ühendab või lahutab.
- Russian Empire in the 19th and 20th centuries, the independent states of Estonia, Latvia, and Belarus;
- The history of cartography, mapping and geographical sciences;
- The politics of language and nationalism, ethnolinguistic and religious minorities, sub-national and regional identifications;
- Borders, borderlands, and borders regions; physical and imagined borders;
- The politics of memory;
- Social history of religion.
Ksf-le soovitaks lugeda Viktor Suvorovi teoseid II MS. Sealt saad aimu, milliste koguste soomustehnikaga asus sõtta Wermacht ja millega NSVL. Vahe oli kordades. Ja ikkagi said nad alul sakslastelt tappa. Ja ikka oli seda verelastele veel vähe. Ja siis pole ka imestada, et sõjatehased pandi peale IIMS lõppu veelgi suuremal täiskiirusel tööle, et kõik olemasolevad laoplatsid tehnikat täis ehitada. Ikka selleks, et "ehk kunagi läheb kindlasti vaja".Mr.Tarts kirjutas: ↑21 Okt, 2024 11:32Vabandage mu umbusku, aga kas sellises selliste igapäevaste kaotustega ei peaks nagu orkidel lahingu tehnika ja suurtükid/miinipildujad rindel juba otsas olema?Huviline78 kirjutas: ↑21 Okt, 2024 7:15 Ööpäeva jooksul on rivist välja löödud 1710 parasiiti.'' Lisaks katki tehti veel 24 tanki ja 64 soomukit. Peab ikka parasiitidel suur valu olema, et sellises mahus ressursse põletada.
https://x.com/PStyle0ne1/status/1848227163910046170
Venemaa sügavuses pidid ka laoplatsid 70% tühjad olema ning ülejäänud sisuliselt nii läbi roostetanud, et väga raske oleks neile veel üldse mingit eluvaimu sisse puhkuda.
Seda kindlasti mitte- ajal, kui ta oma raamatuid kirjutas, polnud tal arhiividele mingit ligipääsu. Memuaarid, avalikud nõukogude allikad loogika, hiljem ka lugejate kirjadkuid sellegipoolest on ta oma andmed võtnud arhiivides