www.militaar.net

Vetu kirjutas: ↑04 Dets, 2022 15:46 Gaasi on maailmas aga seni kui saksa ja Prantsusmaa ja kes iganes veel seda venemaalt ostab ei pääse mujalt tulev löögile lihtsalt. Jah, mujalt ostetav gaas on kallim kui vene oma aga kas vene gaasi ostmine ja sellega sõja jätkumise toetamine ja siis ka Ukraina toetamine omakorda teiselt poolt on odavam?
Parem ikka õudne lõpp kui lõputu õudus.

Sorry, see rohkem energia teema alla minev jutt juba siin vist.

Täitsa nõus, probleem pole mitte gaasi defitsiidis, vaid hinnas…
https://www.consilium.europa.eu/en/info ... as-supply/
https://www.bbc.com/news/business-63331709
https://www.statista.com/statistics/133 ... -by-route/

Tundub, et toidutalongid on Tulas tulekul.
https://twitter.com/Maks_NAFO_FELLA/sta ... kAbsY0jBkw

lootsik kirjutas: ↑04 Dets, 2022 16:35 Tundub, et toidutalongid on Tulas tulekul.
https://twitter.com/Maks_NAFO_FELLA/sta ... kAbsY0jBkw

Ei ole vist Venemaal Esimesest maailmasõjast alates ükski generatsioon ilma toidutalongideta pääsenud. Nurisevad ehk natuke vaikselt omaette, aga elavad üle. Tänavale ei hakka seepärast veel keegi tulema. Vene ühiskond hakkab käärima siis, kui viin talongide peale läheb, ütleme, liiter kuus per naase. Gorba ajal nägid venelased oma maad üle paljude aastakümnete kaine peaga ja vaat mis sellest välja tuli .

See talongivärk võib vanematele inimestele olla savi ,noorem põlvkond on ka harjunud juba tarbima eriti suur
linnades ja vaevalt nemad lepivad.Algab metsik varastamine ja kaovad ära igasugused piirid .Kaugelt sugulased elavad Luugas ,lakkusid putja perset,pea neli aastat ei suhelnud.Poole aastaga on inimesed täielikult muutunud neil oli oma rekka firma käisid Euroopa vahet nüüd on asjaga kõik ,tööd ei ole ja kui on siis rahaliselt ei
tasu ära .Selliseid inimesi on miljoneid ja see katel keeb,
sõjas pole ka võitu oodata ja trofeesi ei tule.Paljud lootsid,
et mehed tulevad rikkana Ukrainast nagu vanaisa tulid
Saksamaalt ,хуй вам Вася.

Lehma vellepoeg kes õpetaja Smolenski kandis väidab, et pole täispalka enam mitu kuud kätte saanud. Olevat enne kooliaasta algust mingi haridusministeeriumi tegelane kõik nende ja paari lähedase kooli töötajad kokku kogunud, ning öelnud, et seoses lääne ja NATO vastase sõjaga peavad kõik rihma pingutama.

Ühesõnaga föderaaleelarves pole pappi enam ja arvatavasti ei julgeta ka inflatsiooni hirmus liiga suurt vunki ka rahatrükkimasinatele anda.

Arvatavasti on vene majandusega nii, et kuidagi fassaadi hoidmisega ja suurte muutuste vältimisega jõutakse sinna, kus mingil hetkel murdub "kaameli kael"

Uus seadus nõuab välisagentide raamatute pakendamist ja märgistamist 18+. Lohutuseks ütlevad kommenteerijad, et nii leiab kiiremini paremad raamatud üles.
https://twitter.com/brewerov/status/159 ... ynnWA&s=09

Tundub et esimesed pääsuksed siin teemas varemmainitust.

Tuulas asuti trükkima toidutalonge:

https://twitter.com/Gerashchenko_en/sta ... 9664346112

See peaks ju tähendama toidukaubanduse ettevõtete riigistamist, või kuidas saaks omanik tulu teenida?

Miki kirjutas: ↑05 Dets, 2022 17:50 See peaks ju tähendama toidukaubanduse ettevõtete riigistamist, või kuidas saaks omanik tulu teenida?

Saab ka ju lihtsalt piirata jaemüügi kogust, talongi ei ole, leiba ei saa. Hind on see mis poes ikka.

Ne ponjal, ei näe loogikat aga igatahes kõik märgid näitavad, et peenike hakkab venele kohale ja kätte jõudma ning sanktsioonid mõjuvad…

Ne ponjal

Leivakombinaat toodab ööpäevas 5000 pätsi leiba, sest jahu ja muna on vähe. Nõudlus on tõusnud ning on uutes oludes 10000 pätsi, sest midagi muud ka enam eriti saada pole. Kuna ka saia, kartulit, makarone jne on vähem kui nõudlust, siis Stjopa ostab tavalise ühe pätsi leiva, paki makaroni ja pätsi saia asemel kolm-neli leiba. Letid leivast tühjad. Hinda tõsta ei tohi, vastavad seadused on VF vastu võtnud (a'la plaanimajanduse alged). Muidu invaliid Valentina ja pensionär Kolja ei jaksaks pätsi leiba osta, pappi vähe. Et Valentina, Alla, Kolja ja Ivan saaks ka ühe pätsi leiba päevas, antakse Stjopale ja kõikidele teistele talong ühe leiva jaoks päevas. Stjopa ostab pätsi leiba ja annab koos rahaga oma selle päeva leivatalongi ära. Ilma talongita see päev rohkem leiba osta ei saa

Kuna ka jahu ja muna hinda ei tohi tõsta, siis Leivakombinaat ja kauplus saavad oma harjumuspärase raha kätte. Stjopa ja teised peavad hakkama saama ühe pätsi leivaga, nagu enne kaubapuudust.

jne

Miki kirjutas: ↑05 Dets, 2022 17:50 See peaks ju tähendama toidukaubanduse ettevõtete riigistamist, või kuidas saaks omanik tulu teenida?

Näide: Leivatalong 1 leib. Kaal kuni x00 gr. hind kuni xxx rubla tk.
Viinatalong 1 pudel o,5 liitrit 40 vol hind kuni xxx rubla tk.
jne...
poed võivad müüa ka muud kaupa (mittetalongi) ja neile hinnad ise määrata (kui pole mingid hinnapiirid ette kirjutatud).
Seal puudub sisuliselt vaba turumajandus. Kaupmehe kasum huvitab maksuametnikke ja kohaliku maffia "katusemehi".
Talonge jagatakse kord kuus kohalikele elanikele nimekirjade alusel kusagil kontooras.
Talongidega püütakse tagada osade kaupade saadavus madalate hindadega ja kohalikele elanikele.
Tahetakse piirata "kaubaturistide" kokkuosturetki olukorras, kui poodides letid tühjenevad.
Samas muutuvad ka talongid ise kaubaks.
Mul endal on talongiaeg läbi elatud.

metsataat kirjutas: ↑05 Dets, 2022 19:27 Seal puudub sisuliselt vaba turumajandus. Kaupmehe kasum huvitab maksuametnikke ja kohaliku maffia "katusemehi".

No must turg mis igasuguse riiklikult korraldatud defitsiidi tingimuses automaatselt tekib on ju ikka ka turumajandus?

Talongid tekitavad nõudlust, kuna neid jagatakse kõigile võrdselt. Kui kõigile antakse talongidega kuus näiteks viis pakki suitsu, siis ostab ka mittesuitsetaja enda omad välja ja müüb suitsumehele (kellele viiest pakist kuidagi kuuks ajaks ei jätku) mitu korda kallimalt edasi. Talongikaup ostetakse tavaliselt ka siis välja, kui selle järele otsest vajadust pole, kuna elukogemus näitab, et järgmine kuu näiteks võib see kaup üldse müügilt kaduda. Seetõttu tekivad poes tühjad riiulid ja kodudes sahvrites või keldrites suured varud. Mul vanaema kasutas näiteks üheksakümnendate algul talongimajanduse ajal kokkuahmitud seepe ja muid pesuvahendeid, soola, tangaineid, makarone, tikke jms pea aastakümne lõpuni. Üleelatud sõda ja hilisem Siberi-asumise kogemus lihtsalt oli selline, et kui antakse, siis võta, hiljem võid ilma jääda.

Oeh... See talongiaeg oli omapärane kogemus- mul pole kunagi niipalju viina kodus olnud kui siis, emal pole seniajani linase riide rull, mis talongide eest sai vahetatud otsa saanud, talongide eest saadud seepi jätkus veel aastateks pärast krooni tulekut. Ei saanud ju midagi jätta välja ostmata. Kuid praegune olukord erineb tollasest, sest palgavaesust nagu praegu venemaal tol ajal töötav inimene siiski ei tundnud.