kaur3 kirjutas:Uule päeval natuke värskema peaga
Kilo Tango, on ütlemine "Artillery conquers and infantry occupies." Minu loogika ütleb, et enne antakse pikalt maalt suurtükkidest ja/või lennuväe poolt tuld ning siis liigutakse jalaväega peale. Selle käigus saab siis veel lisaks tankidega paanikat tekitada. Sinu tankihirmu tekitamise eelduseks on ju siis see, et EKJ suurtükivägi teeb mehetegusid ning meite tankid realiseerivad olukorra jalaväe toel. Kõlab nagu muusika kõrvadele.
Mina pidasin selle lingi saatmise all silmas neid lõike.
Classic panic triggers were unexpected attacks; especially attacks from the rear and/or by cavalry against an unprepared infantry force. Paint and war cries were partially meant to improve the chance of inflicting a panic on the enemy.
10x10 ruutkilomeetrine kaitse jätab palju lahtiseid külgi üle terve Eestimaa.
It's still normal to expect panic if multiple rocket launchers or other very rapid & powerful indirect fire attacks hit badly trained troops that lack cohesion (such as African paramilitaries). Again, the combination of lacking preparation (training, equipment, cohesion), irresistible power and unexpectedness of the attack are the likely causes for panic.
Sellest on juba räägitud.
Siin on kirjutatud, et tankid kaitsevad kaartule eest ja sama teevad juurde ostetavad jalaväe lahingmasinad. Kui vaadata kuidas need üksused on kaitsesse kaevunud, siis mehed ei istu ju masinate sees peidus (va tankistid muidugi). Igal ühel on ju ikka oma auk.
Soomlaste kaitsest saab lugeda siit alates lk. 137
http://www.mil.fi/reservilainen/pdf/rjohtopas.pdf
Bradley fannid saavad siin pilgu peale visata.
http://www.globalsecurity.org/military/ ... 71/ch5.htm
Kaur, ei maksa seda Prantsuse esimese ilmasõja eelset doktriini nii väga tänapäeva üle kanda. Tegemist on lähenemisega, mis on ikkagi kantud kaevikusõja meetoditest ja tollasest strateegilisest mõtlemisest. Kindlasti on suurtükivägi ka täna ülimalt oluline, kuid sellist lineaarset seost nagu tollal nähti enam ei ole.
The artillery conquers, the infantry occupies on pärit ajastust, mil kuulipildujad liigitati suurtükiväe osaks.
Muide. Oleks vaja ka täpsustada seda, mida marssal Petain seda lauset välja öeldes tegelikult ütles - sisuliselt pidas ta silmas seda, et igasugune tulejõud on vastase kahjustamiseks kasulik. Pannes selle mõtte meie tänasesse konteksti (arvestades kogu saadaolevat vahendite rikkust), saame me palju laiema käsitluse kui "suurtükivägi tambib vastase maasse ja siis see ründab vastase kaitseliine". Muide, Petain mõistis ka seda, et kaitse iseenesest saa olla põhiline lahingu lähtekoht, vaid vahend vastase jõudude kulutamiseks enne rünnakule minekut (sellest ka see varemalt tsiteeritud ütlemine). Spike-dega relvastatult rünnakule minna on keeruline.
Teine teema on see neli miljardit. Relvastuse ostuks läheb sellest ilmselt alla poole. Ülejäänu paigutatakse infrasse, väljaõppesse ja tugiüksustesse. Tegemist on TCO summaga (nii palju kui mina vähesest teadaolevast infost olen suutnud välja lugeda). Ja $400 mil 50 tanki eest ei ole väga suur summa kui sinna sisse on arvestatud ka kogu infra jms.
Kolmas teema on see 10x10 ruutkilomeetrit. Seegi lähenemine on pärit I ilmasõja aegsest rindesõja loogikast. Moodsas sõjapidamises kasutatakse rohkem ära tankide dünaamilist võimekust. Selleks, et sulgeda mingi x ruutkilomeetrit püsiva tõkendiga kasutati II MS dzotte jms. betoonkindlustisi. Miskipärast on ka nende aeg mööda saanud.
Manööverdava ja suure tulejõuga soomusväe omamisele ei ole alternatiivi. Tankiga saab kaartule alt (mööndustega) lihtsalt minema sõita. Jalavägi istub oma punkris ja palub kõigevägevamat, sest jooksma pistmine on kindel surm.
On tõsiasi, et ilma tuletoetuseta jalavägi ei liigu (Muide, IDF-ist pärit ütlemine), kuid see tuletoetus ei pea tulema mingi kindla ühe relvaliigi poolt. Taktikaline mitmekesisus on ülimalt oluline. Ma võin muide tuua sulle veel suurtükiväe kohta käivaid ütlemisi. Näiteks see:
Infantry err, infantry die. Artillery err, infantry die.
Teisalt on tänapäeval suurtükiväel ka muid rolle kui rünnaku ette valmistamine. Näiteks vastase varustuskolonnide tõkestamine jms.
Jah, ka minul on tekkinud tunne, et EKV varustamisel langeb rõhk sinna, kus on juhataja huvid ja kompetents. Sellel on ka oma põhjus - konkreetse isiku vaatevinklist on oma komptentsivaldkonnas tehtava suurostu puhul väiksem tõenäosus ostu kinnitades reha otsa astuda. Antud puhul on kindlasti siiski tegemist õige otsusega ja imho ei ole ka kulutatvad summad liiga suured.
Ma olen tommyga selles suhtes endiselt nõus, et TT raketid ei ole meie suurim lünk. Soomusväe puudumine on aga kindlasti väga suur lünk (mitte tingimata suurim aga kindlasti väga oluline lünk). Ja oluliste lünkade täitmine maksab palju.
Kaur, sinu sõnavõttudest on jäänud mulje, et sinu jaoks tundub tankiost olevat sama suur sõgedus nagu miinilaevad. Olles jälginud sinu varasemaid sõnavõtte, ei pea ma seda mitte tõenäoliseks, et sa ka päriselt sedaviisi arvad. Sestap ettepanek - katsuks leida pigem neid asju, mille koha peal meil on sarnased arvamused selmet hambad ristis oma seisukohta kaitsta.
Muide. Mulle on hakanud ridade vahelt lugedes jääma mulje, et tulevad Leclercid.
