www.militaar.net

Kui uut saasta peale ei tule, siis vaevalt et midagi erilist.

Aga see on õige, et ka kõige puhtamas veevärgis on nii ainu- kui hulkrakset elu.

Kriku kirjutas:Pohmell on haigus, Saksa kohus otsustas: https://maailm.postimees.ee/6785400/koh ... -on-haigus

Nüüd võiks mõni vastavasisuline Brüsseli direktiiv ka tulla ja saaks pohmaka korral täie õigusega perearstilt haiguslehte nõuda. Ja kui pohmell liiga tihti korduma kipub, võiks juba puuet taodelda .

Olles TTÜ aegadel seotud vee teemadega võin julgelt öelda, et see, mis Tallinnas Ülemiste puhastusjaamast torudesse läheb, on joodav vedelik ja vastab kõigile normidele. Vanasti oli ka üks järvest võetava vee puhastuse osa kerge kloorimine, praegu vist ka. Kahjuks pole kõik enam meeles, kuna asjaga sai tegeldud üle 15 aasta tagasi. Mitmed joogivee peamagistraalid on tänaseks uute nö plasttorude vastu vahetatud, kuid probleemid on tihti majaühendustes, kus vanad metalltorustikud annavad vette roostet, st liitumispunktini on uus torustik, sealt edasi läheb majja vana ja amortiseerunud torustik. Lisaks olen näinud, kuidas renoveeritava paneelmaja vana veetorustik oli täis mudataolist sadet ehk milline oli selle vee bakteriaalne koostis võib vaid ette kujutada.

Tallinnas on valdav enamus veetorusid siiski nõuka aegsed malmtorud, mis annavad roostesadet ja näevad seest enamasti ropud välja kah. Ja kanalisatsioon on valdavas enamuses veneaegsete betoonkaevudega ning asbestsemendist või keraamikast torudega, mis aeg-ajalt vanadusest kokku kukub. Ja kevaditi murduvad nagu kõrsikud. Peamagistraale on seal vahetatud ainult niipalju kui need on langenud kokku teede ja tänavate ehitusega (linn ei luba vanu torusid sinna alla jätta). Põhiprobleem on jätkuvalt strateegiline väärotsus ehk erastamine 2000ndate alguses, kus inglise omanikud on sealt lihtsalt dividente võtnud ja üritanud uuendada nii vähe kui võimalik. Ka on "tänu" sellele erastamisele läinud Tallinnast mööda EL abirahad (omafinantseering eraomaniku puhul peab olema vähemalt 50%) ja inglise omanikud pole taolistest raha alla panekutest huvitatud.

Vanad majasisendid on muidugi probleem - ainult meie majas on kõik majasisene vahetatud plasti vastu juba aastaid tagasi, liitumispunkt on mõni meeter seinast ja kraanikausse tuleb regulaarselt punastest roosteniredest puhastada ning WC poti loputuskasti mehhanism hakkab aasta-kahega lekkima ning tuleb mõne aasta takka vahetada. Poti komplektis sisalduvat sõelfiltrit ei maksa sisse jätta, see ummistub mõne päevaga. Eks see rooste tuleb nendest kvartalisisestest malmtorudest, mida Tallinna Vesi meie kandis seal nii kord aastas lappimas käib. Minu hinnangul on Tallinnas vee roosteprobleemide taga ikkagi aastakümneid vahetamata amortiseerunud malmtorud, mida tükati olude sunnil on vahetatud.

Analoogset jama võib näha ka keskküttetorudega - ilmselt soojakadude osas ollakse liiga liberaalsed. Meie maja taga on ca 150 m endisaegset soojatrassi betoonkünas, kus elab suur rotikoloonia ja mida siis elanike rahade eest regulaarselt mürgitatakse. Loomulikult selle trassi peal lumi ei püsi, kaevud ja asfalt on lössi vajunud, tekib vaid küsimus, kuidas sellist jama 2019 Eesti pealinnas võimaldatakse? Ilmselt on sama teema, et kuna küttefirma on eraomandis, siis on EL abiraha lävend kõrge ja omanik pole huvitatud taoliste rahade alla panekust, odavam on ilma kütta. Elan samas kohas 17 aastat ja selle aja jooksul on ümbruskonnas vahetatud soojatrassi umbes 70 meetrit ja vee-kanali trasse pole seal üldse vahetatud (ainult lapitakse pidevalt).

Kapten Trumm kirjutas:
Peamagistraale on seal vahetatud ainult niipalju kui need on langenud kokku teede ja tänavate ehitusega (linn ei luba vanu torusid sinna alla jätta). Põhiprobleem on jätkuvalt strateegiline väärotsus ehk erastamine 2000ndate alguses, kus inglise omanikud on sealt lihtsalt dividente võtnud ja üritanud uuendada nii vähe kui võimalik. Ka on "tänu" sellele erastamisele läinud Tallinnast mööda EL abirahad (omafinantseering eraomaniku puhul peab olema vähemalt 50%) ja inglise omanikud pole taolistest raha alla panekutest huvitatud.

Oletad jälle lihtsalt või tead mida räägid? Minu mäletamist mööda vahetati alles hiljuti välja Mustamäge ja Kristiinet varustav peatrass ja seda väljaspool igasuguseid teeremonte. Ilmselt on neid veel, aga neist ei kireta alati kõva häälega.

Ikka tean kullake ja natuke rohkem kui "mäletamistmööda"
Tallinna linnas on näiteks veetorustikku kokku umbes 840 km ja ehitustempo on seni olnud suurusjärgus ühekohaline arv kilomeetreid aastas. Sellest on praeguseks suurem osa kulunud ära mitte veneaegse vahetamisele, vaid põhiliselt Pirita ja Nõmme väljaehitamisele.

Seevastu Tallinna lähedastes valdades, kus torustiku maht on vahemikus 50-200 km, on tänaseks 80+% vahetatud viimase 10a jooksul tänapäevaste vastu tänu EL toetustele, kus ise tuleb maksta vaid 15-20%. Nüüd võid ise arvutada, mis aastaks see 80% uuendamise määr Tallinnas juhtub. Tänase tempo juures umbes 100-200 aasta pärast.

Kapten Trumm kirjutas:Ikka tean kullake ja natuke rohkem kui "mäletamistmööda"
Tallinna linnas on näiteks veetorustikku kokku umbes 840 km ja ehitustempo on seni olnud suurusjärgus ühekohaline arv kilomeetreid aastas. Sellest on praeguseks suurem osa kulunud ära mitte veneaegse vahetamisele, vaid põhiliselt Pirita ja Nõmme väljaehitamisele.

Seevastu Tallinna lähedastes valdades, kus torustiku maht on vahemikus 50-200 km, on tänaseks 80+% vahetatud viimase 10a jooksul tänapäevaste vastu tänu EL toetustele, kus ise tuleb maksta vaid 15-20%. Nüüd võid ise arvutada, mis aastaks see 80% uuendamise määr Tallinnas juhtub. Tänase tempo juures umbes 100-200 aasta pärast.

Teadsin , et foorumis on erinevate elualade spetse ja muidu laia silmaringiga inimesi. Arvasin , et Te ei suuda mind üllatada väga AGA.....tõsine hämming , ausalt. Vabandan admin ja moderaator kui see oli nüüd teemasolkimine.

Tallinnas peaks mõnes kohas isegi veel tsaariaegseid tinast veetorusid kasutuses olema. Vähemalt üsna hiljuti (nii vast 10-15 aastat tagasi) veel oli. Mingi veevärgitegelane kusagil intervjuus igatahes nii väitis.

Tõstame teemat....

Ideid romantiliseks õhtusöögiks kahele ehk kapsarllid "Regular Ordinary Swedish Meal Time" moodi

Cabbage Dicks:
https://www.youtube.com/watch?v=UxXtnZRuEGM

Kipun arvama, et taimetoiduga on võimalik tiksuda vaid kontorilaua taga, kalorikuluga 1600 kcal ööpäevas, mitte trampida selg märg päevad läbi metsas, 4000 kcal ööpäevas. Vaadake neid liike looduses, kes söövad ainult taimset toitu - kui suur on nende seedeaparaat (ja selle osakaal kogu kehast) selleks, et tagada liikuvale eluviisile vajalikku kaloraazi madalakalorilisest taimsest toidust. Lisaks vajab taolises koguses taimse toidu läbi seedimine natuke teistsugust seedeaparaati, et tulla toime selle tselluloosi kogusega, mis taolise taimse toidu hunnikuga kaasneb. Ja mitu tundi päevas nad kulutavad toitumisele ja seedimisele.

4000 kcal=10+ kilogrammi porgandit näiteks. Veganlus pole toitumisviisina jätkusuutlik lihtsalt. Küsimus pole ainult roka keetmises.

Kapten Trumm kirjutas:Kipun arvama, et taimetoiduga on võimalik tiksuda vaid kontorilaua taga, kalorikuluga 1600 kcal ööpäevas, mitte trampida selg märg päevad läbi metsas, 4000 kcal ööpäevas. Vaadake neid liike looduses, kes söövad ainult taimset toitu - kui suur on nende seedeaparaat (ja selle osakaal kogu kehast) selleks, et tagada liikuvale eluviisile vajalikku kaloraazi madalakalorilisest taimsest toidust. Lisaks vajab taolises koguses taimse toidu läbi seedimine natuke teistsugust seedeaparaati, et tulla toime selle tselluloosi kogusega, mis taolise taimse toidu hunnikuga kaasneb. Ja mitu tundi päevas nad kulutavad toitumisele ja seedimisele.

4000 kcal=10+ kilogrammi porgandit näiteks. Veganlus pole toitumisviisina jätkusuutlik lihtsalt. Küsimus pole ainult roka keetmises.

Vähese kogemusega inimene oled Trumm. Olen 5+ aastat olnud taimse kütuse peal. Ma julgeks väita, et päevane kaloraaz on tänu jõusaali jms treeningutel oluliselt suurem kui sul. Lisaks metsas põrkamised. Olen korduvalt kaasa võtnud oma tehtud asju, aga olen ka valikuliselt taimse kütuse peal, kohati laisk ja ei viitsi pikematele õppustele kaasa vedada oma kraami (kevadtormid jms). Kui sind huvitab, siis näiteks meie seedetrakt on 17x meie kehapikkus, karnivooridel, näiteks lõvid aga 3x . Arvamus on tore, aga proovi ise, saad aru. See, et te ei tea, mida tegelikult taimetoitlus endast kujutab on teie probleem. Ükski taimetoitlane ei söö 10+kg porgandeid, et saada oma 4000 kcal kätte.

OT lõpp

Trummil käisid näpud mõttest kiiremini. Suhkrud on ju valdavas enamuses taimsed ja taimseid rasvu pole ka raske hankida-manustada. Sellest kõigest on siin teemast kümnete lehekülgede kaupa juttu olnud.

Olgem ausad, inimene on looduse poolt ikkagi omnivooriks loodud. Ma ei tea küll ühtegi loodusrahvast (kes ka meie alles hiljuti veel olime ja osalt oleme siiani), mille esindajad puhtalt taimetoidu peal elaks. Pigem vastupidi - inuitid jm. jääkarudemaa elanikud on ikka üsna puhtalt karnivoorid. Kust sa polaaröösel hülge- ja vaalalihale ikka niiväga seda rohelist kõrvale võtad. Igikeltsa peal lühikese polaarsuve tingimustes ei taha ka maaviljelus just eriti edeneda. Aga ära nad elavad, huvitaval kombel ei saa isegi mitte skorbuuti.

Ma vist igasugust "toitlust" harrastanud elu jooksul, kuu aega ka veganlust. Täitsa maitsev ja kerge toit, aga kuu aja pärast hakkas supermarketites liha- ja piimalettide manu kiskuma ning sinnapaika see jäi. Kusjuures arvan, et ovo-laktovegetaarlus (muna-piim-taimed) võib isegi täitsa tervislik olla, aga veganlus (ainult taimed) pikapeale ca 1-1,5 aastaga tõmbab ferritiini, B12 ja hemoglobiini varud nulli. Veganlus vajab korralikke toidulisandeid ja ubade-teraviljade omavahel kombineerimist. Lihtsam on süüa segatoitu.

Iga liik mis oma toitumise kahandab kitsale spektrile, annab võimaluse sattuda punasesse raamatusse.
Inimese organism mis suudab vajalikku korjata nii taimsest kui loomsest on õnnistus mitte needus.
Paraku edasine on psühhiaatria

TangoViktor kirjutas:Arvamus on tore, aga proovi ise, saad aru. See, et te ei tea, mida tegelikult taimetoitlus endast kujutab on teie probleem. Ükski taimetoitlane ei söö 10+kg porgandeid, et saada oma 4000 kcal kätte.

Aga palun, mind väga huvitab mis moodi teie toit siis on. Kas siin või PS;ga.
Isegi kui ma tahaksin siis ei oska taimetoit teha.