Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Z03]

http://www.taimetoit.ee/p/retseptid.html

Veebilehe autor on nüüdseks küll veganlusest loobunud.

[TangoViktor]

http://www.taimetoit.ee/p/retseptid.html

Veebilehe autor on nüüdseks küll veganlusest loobunud.

Jah, phm see ongi vastus eelnevale küsijale. Paljudel riikidel on erinevad toidud, mis valdavas enamuses ongi taimetoit. Mulle meeldib näidet tuua, kus mõelge tagasi oma vanavanemate peale. Keskmine toidulaud koosnes köögiviljadest. Liha oli kas jõuluks tapetud siga või siis soolapekk aastaringi, rannikualadel ka kala jms. Põhimõtteliselt olid ka nemad valdavas enamuses taimetoitlased. Nüüd tekib aga huvitav tendents sisse nendele kes räägivad B12 ja hemoglobiini tasemest- Ma julgeks väita, et enamus karnivoore või segatoidulisi on b12 defitsiidis, sest suvaline puurikana liha või lihaveise liha, kes kasvab kusagil suvalises rakvere tapamajas ja ei pruugi näha rohumaad eriti, siis sellel aetakse b12 tase lihas ülesse lisatoiduga, mis ta muidu saaks süües sisse rohtu koos mulda. Vanasti saadi seda kätte samamoodi köögivilju jms asju süües, ainukese vahega, et see polnud enam nii steriilne kui tänane toit. Ma ei propageeri, et taimetoit on õige tee, pigem suhtuge sellesse 90-10 taimne vs loomne. Ma olen loobunud igasugustest valmisvorstidest jms sellisest poest ostetud asjadest sellel põhjusel, et see on ebakvaliteetne toit. Muideks, neile kes kardavad tofut süüa, sest see pidavat sisaldama estrogeni, siis tegelikuses sisaldab ta estrogeni blokkereid, mis blokeerivad hoopis estrogeni imendumist.

huvitav vaatamine - https://youtu.be/iSpglxHTJVM

[Manurhin]

Mulle meeldib näidet tuua, kus mõelge tagasi oma vanavanemate peale. Keskmine toidulaud koosnes köögiviljadest. Liha oli kas jõuluks tapetud siga või siis soolapekk aastaringi, rannikualadel ka kala jms. Põhimõtteliselt olid ka nemad valdavas enamuses taimetoitlased.

Rääkides vanavanematest, siis pead silmas ilmselt Wabariigi aega? Kui ei olnud tegemist just väga vaese perega, siis mingi lihatoit oli ikka iga päev laual. Jah, loomulikult puhtalt kaalu järgi arvestades oli taimset ollust muidugi rohkem. Aga eks sa katsu kasvõi kapsasuppi ilma lihata teha. Või siis ühepajatoitu. Paljast kuiva keedukartulit ka eriti ei söö, ikka tahaks vähemalt hakklihakastet sinna peale saada, äärmisel juhul kasvõi lihaleent või hapukoort. Isegi praekartuleid tehti tol ajal searasvaga, võid praadimiseks naljalt raiskama ei hakatud ja taimeõli oli veel suht tundmatu kraam. Siga tapeti jah enamasti talvel, aga lisaks tünni soolatud lihale rippusid suitsusingid aasta läbi sahvris, aidas või keldris. Suvel löödi vastavalt vajadusele nt. mõni kana maha. Või siis lammas või vasikas, kui juhtus vähe rohkem rahvast mingil puhul kokku tulema. Silgutünn seisis igal endast vähegi lugupidaval peremehel aidas (linnainimesed tõid mannerguga poest), kus kala kättesaadavam, seal seda ka kuivatati. No ja jahipüss rippus ka suuremas osas taludes kusagil seinal ja leidis aeg-ajalt sihtotstarbelist kasutamist. See taimetoitluse maania hakkas pihta kusagil kaheksakümnendatel. Kõigepealt hakkas lihast puudus tulema, siis loomulikult targad teadlased kohe soovitasid: ega liha tervisele nii väga hea ei olegi, vahepeal tuleb kala ka süüa (kuna külmutatud ookeanikala esialgu veel jätkus, aga osta seda keegi eriti ei tahtnud). Sealt ka siis need kalaneljapäevad (vaat' kuidas ikka partei ja valitsus hoolitses rahva tervise eest ). Siis ühel hetkel polnud enam suhkrut ja kohe olid lahti jutud "suhkur - valge surm!". Lõpuks polnud järgi enam suurt muud peale merikapsakonservide ja kohe ilmus ka lugematul hulgal igasugu tarkpäid, kes üritasid selgeks teha, et tegelikult inimene ei peakski üldse mingit liha sööma.

[Kriku]

Jah, phm see ongi vastus eelnevale küsijale. Paljudel riikidel on erinevad toidud, mis valdavas enamuses ongi taimetoit. Mulle meeldib näidet tuua, kus mõelge tagasi oma vanavanemate peale. Keskmine toidulaud koosnes köögiviljadest. Liha oli kas jõuluks tapetud siga või siis soolapekk aastaringi, rannikualadel ka kala jms. Põhimõtteliselt olid ka nemad valdavas enamuses taimetoitlased.

Ei ole õige. Piima ja piimatooteid tarbiti palju, samuti silku.

[Some]

Jahil käimine aitas arvatavasti ka lihavarusid luua. Mu kadunud isa oli jahimees ja külmkapp oli alati põdra- ja metssealihast vorste ja konserve täis. Ma ei saanud tollal absoluutselt aru, mis vorstidefitsiidist räägitakse. Te ei kujuta ette, kui palju liha üks põder või metssiga sisaldab. Ühe jahiga pere aastaks toidetud. Olen kindel, et paarsada aastat tagasi oli loomi metsas rohkem ja mehed oskasid kah jahti pidada.

[Kriku]

Siin tuleb nüüd täpsustada, mis ajast on eelmistest põlvkondadest rääkides jutt. Mõisaajal oli jahipidamine mõisniku privileeg.

[AMvA]

Vaevalt et ka esimese Vabariigi ajal iga mees suvaliselt metsas küttimas võis käia.

[TangoViktor]

Pigem räägime siin esimest vabariigiaega ja varasemat. Ma väidan lihtsalt, et vaevalt hommikuks singi või vorstivõileiba söödi

[Kriku]

Kindlasti mitte, vorst oli pühadetoit. Niisama kindlasti ei olnud valdav enamus rahvast mõisaajal taimetoitlased. Nagu öeldud, piim & kala olid igapäevaselt peaaegu kõigi laual.

[Illike]

Jah, phm see ongi vastus eelnevale küsijale. Paljudel riikidel on erinevad toidud, mis valdavas enamuses ongi taimetoit. Mulle meeldib näidet tuua, kus mõelge tagasi oma vanavanemate peale. Keskmine toidulaud koosnes köögiviljadest. Liha oli kas jõuluks tapetud siga või siis soolapekk aastaringi, rannikualadel ka kala jms. Põhimõtteliselt olid ka nemad valdavas enamuses taimetoitlased.

Ei ole õige. Piima ja piimatooteid tarbiti palju, samuti silku.

Minu isiklikul doktoril on tütar, kes ei söö liha. Kuid tema sõnutsi on ta rahulik ja muretu niikaua, kui tütar sööb kala, piima, võid ja juustu.

[Kapten Trumm]

Veganluse kui toitumisteooria vildakust ehk näitab ilmekalt viimasel ajal pseudoveganluse levik, kus süüakse üldiselt taimetoitu, aga ka kala ja mune.
Ilmselt on aru saadud, et palja taimetoiduga ei ela ära (seda toetab ka arstiteadus).

"Tõsise" veganluse tagant aga kipuvad paistma endiselt peavoolutoidutööstuse kõrvad - kelle äri põhines peamiselt süsivesikutel ja taimsetel rasvadel. Ja katsu öelda, et need asjad pole vegan! Paraku on inimeste elustiil viimase 100 aastaga (meil pigem viimase 30-50) aastaga muutunud ja tänapäeva 1600 kcal energiatarbega stressis kontoritöötaja peab hoidma nendest süsivesikutest kaugel eemal, sest taoline toitumine toob kaasa ümbermõõdu kasvu. Taimsed rasvad pole head kahes aspektis: esiteks suure reklaamikära varju jääb enamasti nende liigne omega-6 sisaldus ja teiseks nendest toodetakse endiselt transrasvu (margariinid, jäätised, kondiitritooted). Need on ka täitsa taimsed!

Kui hea mõte on soovitada kala Läänemere ääres? Läänemeri pole just ülearu puhas. Pigem siis ikka ookeanikalad (ookeani taolises mahus sitata pole inimesed veel suutnud). Problemaatika, mis puudutab vääriskalade kasvatamist kasvandustes ja nende edasist saatust, peaks ju praegu vist arusaadav olema. Kui aga eraldada mujalt sisseveetavast kalast kasvanduste punane kala, jääb alles enamasti heeringas kui enamikule kättesaadava hinnaga toode.

[Z03]

Veganid söövad ainult taimi, ülejäänud seltskond on vegetariaanid.

https://toitumine.ee/enesepiiratud-toit ... imetoitlus

[AMvA]

"Tõsise" veganluse tagant aga kipuvad paistma endiselt peavoolutoidutööstuse kõrvad - kelle äri põhines peamiselt süsivesikutel ja taimsetel rasvadel.

Kas see on jälle üks selline väide, et "mulle tundub, järelikult on nii"?
Tunnen paari veganit ja nemad on küll kõige vähem "peavoolutoidutööstuse" kliendid. Ennem oled sina, Trumm, see.

[vanahalb]

Kui ajajoon mõisaaega tõmmata, ca 200 a tagasi, siis oli asi puhtast taimetoitlusest ikka kaugel.
K.E. von Baeri doktoritöös on väga mitmekesist söögilauda mainitud
https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/ ... d=70451475

Tõenäoliselt vaheldus ninaesine samal põhjusel kui vene kroonus - olenevalt aastaajast ja kättesaadavast materjalist.
Eestlaste lemmiktoiduks või levinuimaks toiduks on Baer nimetanud "raamatuköitja kliistri sarnast asja": Ilmselt siis mingisugune vee või piimaga keedetud jahukört. Piima, täpsemalt hapupiima on korduvalt nimetatud ja küllap vajalikud rasvad ning valgud sealt tulidki. Esines muidugi ka helgemaid hetki, sest kui õpetlase teost tsiteerida siis: "... pimedatel talveõhtutel end kurguauguni rasvast sealiha, mooritud hapukapsaid, musta leiba ning muud raskest seeditavat kraami täis vitsutada, peale üliohtrasti põletatud viina ja kanget koduõlut juua..."

Sarnaselt sellesamale Nõukogude armeele - hiliskevadeks oli taoline hüva kraam otsas ning mõned kuud tuli päris piskuga läbi ajada. See periood langes paraku kokku heinaajaga kui tuli teha rasket füüsilist tööd. Suvise menüüna mainib Baer "ohtralt hapupiima, mis neil leiva ja mõne soolaräimega ainsamaks suviseks toiduks on". Sellist larpi on ka hilisemad autorit meenutanud - hapupiimasse pudistatud leib ehk hapupiimapudi.

Baeri doktoritööst loen mina küll välja, et ka veganina on põhimõtteliselt võimalik ellu jääda ja mitte ainult kontorilaua taga. Muidugi, nagu õpetatud meeski hoiatab - juba lapsena tuleb hoiduda kõhu liigsest täistoppimisest ja selle välja venitamisest. Väikese energiasisaldusega veganitoitu süües võib see kergesti juhtuda, sinna hakkab aina rohkem sööki mahtuma ja lõpuks venib magu põlvini. Mida Baer mõningatel puhkudel ka täheldanud on.
Niimoodi atleedi moodi süües - maksimaalselt pool peotäit korraga ja iga poole tunni takka peaks OK olema.

[Kriku]

Kui kedagi rohkem huvitab, siis Aliis Mooral on selle kohta kaheköiteline monograafia "Eesti talurahva vanem toit". Soovitan.