EV energia ja julgeolek

[Runkel]

Selleks, et meil oleks elektri hind sarnane Soomele, ei pea meil Soome energiaportfell olema.

[Kapten Trumm]

Sarnastes kliimaoludes asuv Soome on saanud oma "odava elektri" mitte rohelisele energeetikale, vaid tuumaenergiale, fossiilkütuse põletamisele ja Venemaalt "musta" elektri sisse ostmisele. Sotsinovski kas valetas või ei valda isegi elementaartasemel teemat.

Analoogia põhjal võib öelda, et kui Eesti ei saa kuidagi väga teistmoodi. Või oskab keegi nimetada mõne meie laiuskraadil (mitte Atlandi keskel asuval saarel) asuva riigi, kes näiteks 50% oma elektrivajadusest katab tuule ja päikesega?

[wolfgang]

Sellist riiki ei saa eos olla, kuna toimiv, relevantses mahus, salvestustehnoloogia puudub. Näiteks ka päikeseenrgia rikastes piirkondades nagu lähis-ida on põhiline elektritootmine naftast ja gaasist. Jordaanias nüüd ka põlevkivist, mis meie omast oluliselt kehvema kütteväärtusega.

[OLAVI]

https://www.err.ee/1608758026/susteemih ... de-kasvule
Süsteemihaldurite analüüs osutab elektri varustuskindluse riskide kasvule.
Elektri tootmise varu on regioonis väga väike, ainult 3-8% ja ei jagune riikide vahel ühtlaselt.

[gooligan]

õnneks võib järsult kukkuv gaasihind varsti Läti-Leedu gaasijaamad turule tagasi tuua ja see peaks meile paremad hinnad ja stabiilsema elektri tagama.

Olkiluoto on aga sünnist saati vigane projekt ning selle parendusi on kümnete miljarditega prantsuse maksumaksja toetanud.
Ja siit joonistuvadki välja tuumaenergia kõige suuremad ohud -üksi jaam pole õigeks ajaks valmis saanud ja teiseks vajavad nad palju hooldust ning järelvalvet.
Täna Fermi väljahõigatavatele ehitustähtaegadele võiks julgelt lisada 15-20 aastat. Ei suuda me 10a tuulikuidki 0st püsti ajada. Millele baseerub lootus, et tekib kompetents, järelvalve, planeeringud, kvalifitseeritud insenerid + must miljon asja mis meil mitte-tuumariigina veel täna puudu on, vaid mõne aastaga? See on puru silma ajamine. Olkiluoto oleks pidanud olema valmis juba 12aastat (!) tagasi. Ja soomlastel on tuumajaamade ehituse- ja käitamise kompetents olemas...

Teiseks ei taga üksik jaam meile mingit sõltumatust - jaamu peaks olema mitu, toodetud eri tootjate/projektide järgi. See peaks maandama natukenegi riske, kus tüüpvigade puhul peaks mõlemad sulgema jne.

Nüüd kus Euroopas on tohutu tuhin LNG-gaasitaristu arendamisel, võiks ka meie kaaluda hoopis gaasijaama rajamist - neid on odav ehitada, lihtne sisse-välja lülitada ja sobituks hästi roheenergia tipu-puudujääkide katmiseks.

----
Tänane uudis rohetootjatele 100m EUR aastas toetuste maksmisel teeb küll nõutuks. Just seetõttu peaks need toetused olema paremini piiritletavad (a'la teatud kwh hinna juurest toetused kahanevad/lõpevad). 100m EURiga aastas annaks nii mõndagi uut projekti kiirendada.
https://majandus.postimees.ee/7630615/e ... 1659102244
Tuletame meelde, et rohetoetused olid mõeldud situatsiooniks, kus elektri tootmise hind ei katnud tehtavaid investeringuid. Tänaseks on ju see argument vananenud ning turuhind võimaldab nii investeerida kui ka kasumit toota ilma toetusi saamata. Sisuliselt maksab tarbija 100m aastas mõnele rohetootjale lisakasumit, sest ka turualustel ollakse juba kasumlikud.

[wolfgang]

Meediast käis läbi hinnang, et 2030 on "rohe"tootjate toetuste maht ca miljard.

[Kilo Tango]

...
Ja siit joonistuvadki välja tuumaenergia kõige suuremad ohud -üksi jaam pole õigeks ajaks valmis saanud ja teiseks vajavad nad palju hooldust ning järelvalvet.
...

Viidet palun. 70-datel ja 80-datel ehitati tuumajaamu paari aastaga ja nende hooldusvajadus on ootuspärane. Tegemist oli täiesti arukate äriprojektidega, mis on omanikud kenasti õndsasse kasumisse viinud (valdavas osas).

Üldiselt on selle väite probleemsus selles, et lähtutakse mõenst üksikust viimasel ajal ehitatud reaktorist adumata, et ehitajatel on need kõik esmakordsed projektid. Edasi läheb asi juba ilmselgelt libedamalt. Selle pärast ka neid väikereaktoreid arendatakse - neid saab ehitada rohkem ja sellega kasvab nii tootja, kui ka ehitaja kogemus.

Olkiluoto oleks pidanud olema valmis juba 12aastat (!) tagasi. Ja soomlastel on tuumajaamade ehituse- ja käitamise kompetents olemas...

Soomlased ei ole mitte kunagi mitte ühtegi tuumajaama ehitanud. Tõsi, kompetents tellida ja ehitusjärelvalvet ning tuumaohutuse järelvalvet teha on neil olemas, kuid see ei ole kompetents, mille loomine Eestis (kasvõi osalise sisse ostmise meetodil) oleks lähiaastatel võimatu. Käputäis mehi on juba koolituse läbinud.

Teiseks ei taga üksik jaam meile mingit sõltumatust - jaamu peaks olema mitu, toodetud eri tootjate/projektide järgi. See peaks maandama natukenegi riske, kus tüüpvigade puhul peaks mõlemad sulgema jne.

Sõltumatus ei ole eesmärk omaette. Tuumajaama puhul näiteks muututakse kohe sõltuvaks tuumakütuse tootjast. Eesmärk on mitte sõltuda riikidest, kellega võidakse sattuda teine teisele poole rindejoont. Praegu ma küll ei näe põhjust, miks me peaksime oma niigi killustunud energiatootmist veelgi tükeldama. Seda eriti tuumaenergia koha pealt, kus on niikuinii keeruline Eestis kompetentsi luua. Las need mehed oskavad siis ühte reaktorit ähsti juhtida/kontrollida selmet kahte kehvasti.

[gooligan]

80ndatel rajatud jaamadest ma ei rääkinud - need on ehitatud teiste standardite järgi ning toimivad suht okeilt.

Küll ei ole mitte ükski viimasel ajal rajatud tuumajaam õigeks ajaks valmis saanud ja stabiilset töörezhiimi saavutanud.
Kindlasti on post-Fukushima järelvalve läinud kohati paranoiliseks ning jaamad seisatakse ka kosmeetiliste probleemide tõttu.

Mul ei ole täna ühtegi argumenti, mis suudaks kinnitada et väikereaktorid oleks kuidagi töökindlamad, kui suuremad reaktorid. Sest selliseid pole veel olemas. Küll võime me vaadata, et uuema-generatsiooni reaktorite rajamine on enamikel puhkudel aastaid (või aastakümneid) graafikust maas ja stabiilsust tootmisesse pole suudetud tagada.

Prantsuse Flamaville jaam pidi valmima 2012 aastal ja maksma 3,3 miljardit. Tänaseks on sinna maetud 12,7miljardit ja ehitus alles käib.
Lisaks väidetakse samas artiklis, et ca pooled prantsuse olemasolevatest reaktoritest ei ole korrosiooni tõttu töökorras
https://www.france24.com/en/live-news/2 ... ayed-again

Inglaste Hinkley Pointi reaktori valmine on mitu korda edasi lükatud. Algselt 2017a valmima pidanud jaam loodetakse lõpetada 2027. aastaks. Eelarve on prognoosiga võrreldes suurenenud 10 miljardi naela võrra.

https://www.bbc.com/news/uk-england-somerset-61519609

Slovakkia Mochovce jaama 3-4 reaktori valmimine on samuti veninud nagu tatt ning eelarve vs prognoos kahekordistunud. Esialgselt loodeti avada 2012/2013, nüüd prognoosivad järgmise aasta algust (ja 4s reaktor veel paar aastat hiljem). Nende reaktorite ehitus konserveeriti 90ndatel (hakati neid rajama juba 1987) ning ehitusega taasalustati 2008a.

Olkiluoto saagaga on kõik juba tuttavad.

Ja täna rohkem tuumajaamu Euroopas ei ehitatagi - aktiivses arenduses on kokku 8 reaktorit 4s eri jaamas. Kõikide eelarved ja valmimisgraafikud lootusetult lõhki.

Ma ei näe täna ühtegi põhjust, miks just Eestil peaks teisiti minema ning suudetaks püsida ehituse eelarves ning graafikus. Eriti täna veel eksperimentaalseisus oleva jaamatüübiga, milliseid ühtegi veel tavatootmises ei kasutata. Ma ei jaga optimism, et ekperimentaaljaam osutub töökindlaks ning toodangumahud prognoositavaks. Ka pole ma päris kindel, kas nii väike riik kui Eesti suudaks duublisse mineva eelarvega hakkama saada või veel hullem võimaliku õnnetuse korral piirnevate riikide kahjud korvata. Miljoni elanikuga tuumariikke täna ei eksisteeri. Ja seda põhjusega.

[Kriku]

Ma ei näe täna ühtegi põhjust, miks just Eestil peaks teisiti minema ning suudetaks püsida ehituse eelarves ning graafikus.

See oleneb ju eelarvest ja graafikust. Mõlemad tuleb koostada seniseid kogemusi arvestades.

[Kapten Trumm]

Sellist riiki ei saa eos olla, kuna toimiv, relevantses mahus, salvestustehnoloogia puudub. Näiteks ka päikeseenrgia rikastes piirkondades nagu lähis-ida on põhiline elektritootmine naftast ja gaasist. Jordaanias nüüd ka põlevkivist, mis meie omast oluliselt kehvema kütteväärtusega.

Siis järelikult ei saa olla ka mingit "odavat rohelist elektrit", kuna selllele makstakse toetusi ja arendajad ei pea muretsema varundamise pärast. Ehk see on müüt, odavus on seal kunstlikult tekitatud, et kasumi ootuses arendajad hakkaks massiliselt sellesse investeerima.

Brüsselis pidi hetkel olema kuum teema "miks peaks rohelise energia kasumite arvelt maksma peale mitteroheliste gaasijaamade käigus hoidmisele" Taeva pärast, kelle pärast neid gaasijaamu siis vaja on? Päris kindlasti mitte tuuma- ja söejaamade pärast.

[Dr.Sci]

Seda olukorda mis oli möödunud sajandi 70-80datel ei tule enne tagasi kui kõik padurohelised ja sotsiaaltegelased on külma ja nälja kätte ära surnud. Ja kuna neid on sedavõrd palju, siis äkki polegi vaja oluliselt energiatootmist suurendada. Sest insenere kes suudaks neid projekteerida ja hallata - peale ei tule. Küll aga iga järgneva aastaga lisandub seaduseid ja muid regulatsioone mida olemasolevad peavad järgima... ja mida töötavad välja just need kes oma mõistuselt inseneriks ei kvalifitseeru.

Et mida ma tahan öelda... lõpetaks selle poliitilise jahumise ja hakkaks reaalselt toetama kõikvõimalikke juhitava energeetika ja salvestusvõimaluste projekte. Alates väljaõppe loomisest. Ma jätkuvalt rõhutan et - kui keegi on omandanud insenerihariduse siis ta sobib - inseneriks, poliitikuks, õpetajaks, idufirmade genereerijaks, kaitseväkke tehniliseks spetsialistiks jne..., need kes õpivad aga majandust, ärijuhtimist, filoloogiat, õpetamist, üldiselt igasugu sotsiaalteadusi... inseneriks ei sobi ja pahatihti ei sobi ka isegi poliitikuks. Aga juhivad meid just nemad... (mitte et ma nüüd välistaks nende vajalikkuse, lihtsalt on asi vägagi kreenis sotsiaalvaldkonna suunas)

Kokkuvõttes:
Tuleb maksimaalselt ära kasutada praegu põlevkivienergeetikat ja uus jaam või olemasolevate kapitaalne uuendamine on kõige esmane prioriteet.
Tuleviku seisukohast - põlevkivi saab otsa - nii või teisiti, tuumaenergeetika. Energiavajadus kasvab, sest kõik mis liigub või näitab või arvutab - hakkab olema elektri peal ja nende füüsiline kogus suureneb. Kasvõi arvutid - iga lisanduv bitt infomaailmas (kasvõi ports sellestsamast postitusest) talletatakse ja dubleeritakse kuhugi serveriparkidesse, ja see pole üldse mitte väike kulu...
Tuul ja päike lähevad ka arvesse, aga vaid koos salvestamisvõimsusega - energia tootja peaks tagama mingi perioodi lõikes stabiilse keskmise toodangu ja näitama ära (lepingutega kaetud) allikad kust tuleb puudujääv osa (kui tuul ei puhu või päike ei paista). Ja mikrotootmine on üldse omaette teema...

[gooligan]

optimistid loodavad-eeldavad et juba 2032-2033. peaks 4 jama Eestis valmis olema:)
https://www.err.ee/1608754609/eestisse- ... 35-aastaks

Lihtsalt mõõtkavasse pannes loodame me, et selleks ajaks saaks RBga sõita juba Pärnuni. Algselt pidi RB valmima täies mahus 2025. aastaks.

Ma ei taha kõlada pessimistina, ka ise toetan tuumaenergiat. Kuid sellised optimistlikud hõisatusused uinutavad meie energeetikaotsuseid aastateks ja jätavad sarnaselt Lätile-Leedule meid mõne aasta pärast lõhkise küna ette. Me kas otsustame täna, et me lähme tuuma-teed või otsustame mõne muu alternatiivi kasuks.
Tuuma-energeetika kasuks otsustamine tähendaks seda, et loodaks järelvalve võimekus, korrastaks seadusandlus valitaks välja perspektiivsed jaamade asukohad, kinnitataks planeeringud ja siis hakkaks investoreid otsima. Fermi ei saa ju eeldada, et nemad ainuke, kes selleks suuteline.
Tuulikute näitel võtavad planeeringud 5-7 aastat. Kui planeeringus esineb sõna "tuumajaaam", siis võin kihla vedada et puukallistajad embavad ja halvavad meie kohtusüsteemi kümneteks aastateks ning seiskavad selleks ajaks ka kõik planeeringuprotsessid.

[Benjy]

Ma loen ennast ka puukallistajaks ja seetõttu tuumaenergiat tahangi. Et loodus saaks võimalikult vähe mõjutatud tuleb energia saada kõrge energiatihedusega allikast. Biokütuse jaoks vajaminev maa-ala viib meilt toidu ja looduse mitmekesisuse. Sestap peaks energiajulgolekut ohustav käitumine ja tuumaenergiat tootvate jaamade ehituse saboteerimine olema karistatav. Ja me peame seda tegema ennetavalt, sest vastasel juhul võib olukord väga inetuks minna. Ühiskonna areng ei käi alati ühes suunas, rasketel aegadel hakatakse patuoinaid otsima.

[kraal]

Enefit 280.
Põlevkiviõli mille kaasprodukt on elekter. Kõige optimaalsem põlevkivi kasutus.

Õlitehas tarbib pea kogu elektri ise ära mida toodab.

[manjabes]

Küll ei ole mitte ükski viimasel ajal rajatud tuumajaam õigeks ajaks valmis saanud ja stabiilset töörezhiimi saavutanud.
Kindlasti on post-Fukushima järelvalve läinud kohati paranoiliseks ning jaamad seisatakse ka kosmeetiliste probleemide tõttu.

Mul kuskil mälusopist meenub mingi jutt enam-vähem ettenähtud graafikus ja eelarves rajatud Lõuna-Korea reaktoritest, aga ma ei suuda meenutada, kust see pärit on ja kuivõrd tõele vastav.