Leetu plaanitava Saksamaa alalise brigaadi üksuse paigutamise muredest
26. juunil 2023 viibisid Leedus visiidil Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg. See juhtus eelseisva NATO tippkohtumise ja seal praegu toimuva Bundeswehri ja Leedu relvajõudude ühiselt korraldatud õppuse Griffin Storm taustal, mis kestab 7. juulini. Õppuste eesmärk on testida Saksamaa juhitud NATO pataljonisuuruse lahingugrupi kiiret tugevdamist brigaadi suuruseks. Selle õppuse raames saatis Bundeswehr umbes kuue päeva jooksul Leetu umbes 1000 oma sõdurit ja enam kui 300 ühikut varustust 41. panzergrenaderi brigaadist Mecklenburg-Vorpommern.
Pabradė väljaõppealal peetud pressikonverentsil, millest võtsid osa Stoltenberg ja Leedu president Gitanas Nausėda, teatas minister Pistorius, et Saksamaa on valmis paigutama Leedusse püsivalt "tugeva umbes 4000-liikmelise brigaadi". Lähetamise tingimuseks on aga see, et Leedu ehitab üles vajaliku sõjalise ja muu infrastruktuuri, nagu kasarmud, väljaõppealad ja hoidla. Saksa sõjalist kohalolekut suurendataks proportsionaalselt selle infrastruktuuri ehitamise edusammudega. Teine tingimus on liitlasvägede Euroopa ülemjuhataja (SACEUR) arvamus selle kohta, kas Saksa brigaadi alaline kohalolek vastab NATO uutele regionaalsetele kaitseplaanidele ja kas see tagab paindlikkuse NATO vägede kasutamisel idatiival.
Kommentaar
Saksa kaitseministri deklaratsioon teeb lõpu vaidlustele Saksa-Leedu 7. juuni 2022. aasta ühiskommünikee tõlgendamise ümber, milles pooled leppisid kokku, et lisaks NATO tugevdatud kohalolekuga lahingugrupi juhtimisele on Saksamaa valmis juhtima lahinguvalmis brigaadi Leedu. Seni oli Berliin selle kommünikee tõlgendus selline, et suurem osa brigaadist paikneb alaliselt Saksamaal. Seevastu Vilniuse tõlgenduse kohaselt pidid Saksa väed olema püsivalt Leedus, mis on kooskõlas Pistoriuse pressikonverentsil teatatuga. See viitab sellele, et Leedu on vaidluses enda jaoks kriitiliselt oluliseks pidanud teemal võitjana välja tulnud, isegi kui selgub, et lähiajal otsuseid tõenäoliselt ei jõuta. Kõige optimistlikuma stsenaariumi korral võib Saksa brigaadi Leetu püsivalt paigutamise protsess (eeldusel, et SACEUR annab positiivse arvamuse, ehitatakse välja vajalik infrastruktuur ja Bundeswehr saab vastava võimekuse) kesta vähemalt kolm aastat. Ajakava pole kokku lepitud ja arvamus, kas Leedu taristu (praegu laiendatakse) on piisav, võib kahtluse alla seada. Veelgi enam, kui Saksamaa regulaarset kaitse-eelarvet ei suurendata, võib olla keeruline rahastada Bundeswehri brigaadi lähetamist Leetu.
Väärib märkimist, et Saksa minister rääkis pigem Saksa brigaadi alalisest paigutamisest (mis tähendab, et sõduritega liituvad nende perekonnad), mitte alalisest rotatsioonist (millel kontingent roteerub iga poole aasta tagant). See oleks uudne idatiival alalise rotatsioonilise kohaloleku kompromissi kontekstis, mis on NATOs kehtinud alates 2016. aastast ja on kooskõlas 1997. aasta NATO-Venemaa asutamisakti sätetega. See seadus nägi ette NATO kohustuse hoiduda püsivalt oluliste lahingujõudude paigutamisest NATO uutesse liikmesriikidesse. Kuni viimase ajani oli selle sätte peamine toetaja Berliin ja siiani ei taheta nõustuda sellega, et NATO peaks selle seaduse ametlikult denonsseerima, eelistades narratiivi, mis viitab sellele, et seadus tuleks ajutiselt peatada Venemaa täiemahulise sissetungi tõttu Ukrainasse. Kui Saksa brigaadi alaline lähetamine Leetu peaks tõepoolest toimuma, võrduks see de facto sellega, et Berliin muudaks oma seisukohta. See nihe avaldaks survet ka teistele raamriikidele, kellel on NATO lahingugrupid Lätis, Eestis ja Poolas (st Kanada, Ühendkuningriik ja USA), et nad muudaksid oma praegust sõjalise kaasamise mudelit piirkonnas. Hoolimata kõikidest kahtlustest, kuidas Saksamaa oma väljakuulutatud otsuseid ellu viib, on Berliini väljakuulutatud kavatsus oma brigaad alaliselt lähetada ajendatud mitmest asjaolust. Kontekst hõlmab muutust selles, kuidas Saksamaa suhtub Venemaasse: Saksamaa viimases riiklikus julgeolekustrateegias on Venemaa määratletud kui oht Saksamaa ja tema liitlaste julgeolekule. Poliitilise taustaga kaasneb vajadus taastada Balti riikide usaldusväärsus ja suure tõenäosusega arusaam konkurentsist Varssaviga regiooni julgeolekuliidri staatuse pärast.
Leedu on teatanud, et peab vajaliku infrastruktuuri rajamist üheks oma prioriteediks. Leedu juhtkond kavatseb selle protsessi lõpule viia 2026. aastaks, kuigi seda tuleks pidada optimistlikuks. Mis puudutab sõjalist infrastruktuuri, siis nõudlus moderniseerimise järele on tohutu. Leedus on väga vähe treeningalasid ja juba olemasolevad on liiga väikesed (Gaižiūnai Ruklas, Pabradė, Rūdninkai). Plaanide kohaselt saab suurimaks selliseks objektiks riigi kaguosas asuv Rūdninkai harjutusala. Selle väljaõppe laiendamine võib aga kesta kuni käesoleva kümnendi lõpuni ning üheks sellega seotud väljakutseks on nõukogudeaegsete õppuste järel sinna jäänud lennuki laskemoona eemaldamine. Lisaks plaanib Leedu ehitada Bundeswehri sõduritele kolm "sõjaväelinnakut" (igasse majutatakse pataljoni suurune üksus), kuigi tuleb märkida, et ühegi neist pole veel ehitustööd alanud. Pealegi on plaanis rajada 2027. aastaks Ruklasse logistiline sõlmpunkt.
Õppus Griffin Storm on üks tulemus NATO Madridi tippkohtumisel tehtud otsustest. Saksamaa on (USA ja Ühendkuningriigi järel) kolmas raamriik, kes on korraldanud õppuse, mis põhineb NATO lahingugrupi (sealhulgas üle 700 Saksa sõduri ja umbes 1000 sõduri teistest riikidest) kiirel tugevdamisel brigaadi suuruseks (peaaegu antud juhul 3000 sõdurit). 2023. aasta mais paigutas USA õppuse Griffin Shock raames (NATO lahingugrupi raamriigina Poolas) Saksamaalt Vilseckist Orzyszisse 2. ratsaväerügemendi elemendid. Selle tulemusel suurendati ajutiselt NATO lahingugrupi suurust Poolas (umbes 1400 sõdurit) brigaadi tasemele (üle 3000 sõduri). Sarnane õppus Kevadtorm viidi 2023. aasta mais Eestis läbi Ühendkuningriigi sõdurite (1500 sõjaväelast) ja teiste liitlaste osavõtul.
Lisaks sellele, et Vilnius on püüdnud kokku leppida regionaalsetes kaitseplaanides ja muudes sellega seonduvates küsimustes ning Saksamaa lubaduse paigutada Leetu täismahus brigaadi, on Vilnius pooldanud õhukaitse tugevdamist Balti riikides. Seda seetõttu, et nende riikide võimalused on selles osas piiratud: Leedus on alates 2020. aastast kasutusel kaks NASAMS-i patareid, Eesti ja Läti on aga alustanud läbirääkimisi Diehl Defense’iga IRIS-T SLM-süsteemide plaanitava ostu asjus. Stoltenbergi ja Nausėda avaldused viitavad sellele, et Balti riikide üleminekust seniselt õhuturbemudelilt (mis hõlmab Balti õhuruumis patrullivaid liitlaste hävitajaid) õhutõrjemudelile teatatakse NATO Vilniuses toimuval tippkohtumisel. Uus lähenemine näeb ette lähi- ja keskmise ulatusega maapealsete õhutõrjesüsteemide täiendavat rotatsioonilist kasutuselevõttu. Üks konkreetne väljakutse on aga liitlaste pideva kaasatuse tagamine. Hispaania on alates 2022. aasta keskpaigast roteerinud ühte NASAMSi lähiõhutõrjepatarei Lätis ning 2023. aasta aprillis paigutas ta neljaks kuuks Eestisse veel ühe. Eelseisva Vilniuses toimuva NATO tippkohtumise turvalisuse tagamiseks paigutab Saksamaa Leetu keskmaaraketitõrjesüsteemi Patriot ning Hispaania suunab sinna Lätist ühe NASAMS-i patarei.
https://www.osw.waw.pl/en/publikacje/an ... -lithuania
@StateDept
of Naval Strike Missile Coastal Defense System (#NSM CDS) and related equipment for an estimated cost of $110 million.