Ole ettevaatlik Frundsberg, Tavo loeb ka seda foorumit. Ta võib vihastada nii mis koleFrundsberg kirjutas: Tavo poolt vägagi head sõnad.
. Vähemasti aastal 2010 olen mina tema kõrval suhtumises detektorismi veel suisa ultratolerant 
Puhka rahus,Metallidetektor...
-
Frundsberg
- Liige
- Postitusi: 1649
- Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
- Kontakt:
Jah, aga sõnad on kahtlemata head:
Jätke endale palgad avansid need almused
veel hõbeda-potte on soemüüre sees
meie päralt on miljonid muistseis kalmudes
galioonide kuld taevasinises vees
Aga noh, see on muidugi natuke üldisest kontekstist välja rebitud värsirida. NB! Tekst pärineb ajast, mil Eestis polnud veel laiade rahvamasside käes metalliotsijaid
.
Jätke endale palgad avansid need almused
veel hõbeda-potte on soemüüre sees
meie päralt on miljonid muistseis kalmudes
galioonide kuld taevasinises vees
Aga noh, see on muidugi natuke üldisest kontekstist välja rebitud värsirida. NB! Tekst pärineb ajast, mil Eestis polnud veel laiade rahvamasside käes metalliotsijaid
.Arheoloogi jutt:
P.S. Aga mind huvitab siiralt, kuidas ja mil moel rääkida Sinu arvates jutud sirgeks umbkeelsete detektoristidega. Ei pidanud silmas vähest keeleoskust, ega ka rusikavõitlust...Need seal kusagil Ida-Virumaal ja ka Tallinnas, kes tegelevad keelatud "musta äriga", olgu selleks siis arheoloogia või militaaria-lõhkeaine, pole tihti peale Eesti Vabariigi põhiseaduse olemasolustki kuulnud, rääkimata siis millestki muust . Ja suhtumisest meie maa ajalukku, sellest pole muust rahvusest röövdetektoristide puhul mõtet vast üldse rääkima hakatagi...Kui Sa mind millegipärast ei usu, siis kiika nende putinlaste ja CCCP-laste kodufoorumisse.
Lgp. Arheoloog !
Eks meil umbkeelsetel kostöö MK-ga toimib juba aastaid 15 , ja ei ole täheldanud et mingid asjad on rääkimatta , ja kui on mingi prooblem või arusaamatus lahendame ära EV-gi seaduste piires !
Ja meid panna ühte patta mingi Puutinlaste ja CCCP-lastega on provokatsioon !
Neid "mustaid D" on igas rahvuses olemas !
Tundub et Sina positsioneerid ennast nagu Jeesus kes peab kindlasti lahendama EV-gi eest mingi "tähtsa" probleemi muukelsete ajaloohuvilistega.
Saa ometi aru et sulle selleks missiooniks vollitusi EV-k ei ole andnud !
Aga palun tule meie kapsaaeda, vestleme , räägime asjast ja arvan ei leiame ühiselt lahenduse sinu poolt üles kergitatud probleemidele !
Lgp. NARVAKAD
P.S. Aga mind huvitab siiralt, kuidas ja mil moel rääkida Sinu arvates jutud sirgeks umbkeelsete detektoristidega. Ei pidanud silmas vähest keeleoskust, ega ka rusikavõitlust...Need seal kusagil Ida-Virumaal ja ka Tallinnas, kes tegelevad keelatud "musta äriga", olgu selleks siis arheoloogia või militaaria-lõhkeaine, pole tihti peale Eesti Vabariigi põhiseaduse olemasolustki kuulnud, rääkimata siis millestki muust . Ja suhtumisest meie maa ajalukku, sellest pole muust rahvusest röövdetektoristide puhul mõtet vast üldse rääkima hakatagi...Kui Sa mind millegipärast ei usu, siis kiika nende putinlaste ja CCCP-laste kodufoorumisse.
Lgp. Arheoloog !
Eks meil umbkeelsetel kostöö MK-ga toimib juba aastaid 15 , ja ei ole täheldanud et mingid asjad on rääkimatta , ja kui on mingi prooblem või arusaamatus lahendame ära EV-gi seaduste piires !
Ja meid panna ühte patta mingi Puutinlaste ja CCCP-lastega on provokatsioon !
Neid "mustaid D" on igas rahvuses olemas !
Tundub et Sina positsioneerid ennast nagu Jeesus kes peab kindlasti lahendama EV-gi eest mingi "tähtsa" probleemi muukelsete ajaloohuvilistega.
Saa ometi aru et sulle selleks missiooniks vollitusi EV-k ei ole andnud !
Aga palun tule meie kapsaaeda, vestleme , räägime asjast ja arvan ei leiame ühiselt lahenduse sinu poolt üles kergitatud probleemidele !
Lgp. NARVAKAD
Kui asja vähe globaalsemalt vaadata on mk kari tankiste kes kogudes meie muinasvara annavad riigile võimaluse see kolmikliidule ja bilderbergidele uue seaduse järgi maha parseldada.
Plaan on ju piiriäärsed viimseni laostada, et suruda peale konflikt naabriga.
Hoidke leiud omale,,, riigile viies müüte Eesti Bilderbergidele maha.
Eelarve auke ei täideta meie esiisade varaga.
Ärge alluge uue maailma korrale,,, võidelge lollide ametnike vastu kes on ajudeta absoluutse võimu käpiknukud. Nende idee on inimesed viia tagasi keskaega, feodaalsüsteemi. Teid märgistatakse ja jälgitakse igal sammul kolme liidu vahel.
Hoidke oma maid endale sest see on see mida nad himustavad. Orjast omanikke pole olemas. Ja Eestlane on ori kuna ta on ennast surnuks laenates suures plaanist maha kriipsutatud ja annab vabatahtlikult enda ülesehitatud maa laenajatele tagasi.
Vabalt.
Plaan on ju piiriäärsed viimseni laostada, et suruda peale konflikt naabriga.
Hoidke leiud omale,,, riigile viies müüte Eesti Bilderbergidele maha.
Eelarve auke ei täideta meie esiisade varaga.
Ärge alluge uue maailma korrale,,, võidelge lollide ametnike vastu kes on ajudeta absoluutse võimu käpiknukud. Nende idee on inimesed viia tagasi keskaega, feodaalsüsteemi. Teid märgistatakse ja jälgitakse igal sammul kolme liidu vahel.
Hoidke oma maid endale sest see on see mida nad himustavad. Orjast omanikke pole olemas. Ja Eestlane on ori kuna ta on ennast surnuks laenates suures plaanist maha kriipsutatud ja annab vabatahtlikult enda ülesehitatud maa laenajatele tagasi.
Vabalt.
Seaduseelnõu kooskõlastamine
Eesti Linnade Liit ei pea võimalikuks kooskõlastada muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõud ja seda alljärgneval põhjusel.
Eelnõu seletuskirja VII jaos „Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud“ on leitud, et võrreldes kehtiva seadusega ei kaasne eelnõu vastuvõtmisele järgneva rakendamisega täiendavaid kulusid riigieelarvele ega kohalike omavalitsuste eelarvetele.
Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 ei ole sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesandena korraldada muinsuskaitset. Eelnõuga kavandatakse mitmeid muudatusi, mis paneb valla- ja linnavalitsusele täiendavaid ülesandeid ning nõuab täiendavaid vahendeid nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse eelarvest. Näiteks on kavas anda valla- ja linnavalitsusele õigus võtta kinnisasju kohaliku kaitse alla (eelnõu § 5), laiendada mälestise omaniku või valdaja õigust taotleda riigi või valla- või linnaeelarvest toetust ka muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanikule või valdajale (eelnõu § 17). Samuti on lisatud põhimõte, mille kohaselt teostavad lisaks muinsuskaitseametile järelevalvet valla- või linnavalitsuse ametnikud vastavalt oma pädevusele juhul, kui valla- või linnavalitsusele on antud järelevalvepädevus halduslepinguga (eelnõu § 32).
Eelnõus tuleb kindlaks määrata, kas eelnõuga valla- ja linnavalitsusele pandud ülesanded on omavalitsuslikud või riiklikud (vt. Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-8-09) ning tulenevalt sellest peaks eelnõus olema kirjeldatud seaduse rakendamise mõjud kohalike omavalitsuste eelarvetele ning esitatud muud kaudsete kulutuste prognoosid.
Muud sisulised märkused
1. Eelnõu § 5 punktiga 3 täiendatakse MuKSi §-i 9 lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Valla- või linnavalitsus võib kohaliku kaitse alla võtta kinnisasja, mis ei ole tunnistatud mälestiseks ega paikne muinsuskaitsealal. Kinnisasja kohaliku kaitse alla võtmise korra, mis on eelnevalt kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga, kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.“
Selgitus: Arvestades kehtivat muinsuskaitseseaduse regulatsiooni, on täienduse näol tegemist seaduse olulise muudatusega. Tähendab ju kinnisasja kaitse alla võtmine kinnisasja omanikule kitsendusi, piiranguid. PS § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning kitsendused sätestab seadus. Riigikohus on leidnud, et see põhimõte ei ole absoluutne ning vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada ka määrusega, kuid sel juhul peab volituse norm olema täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses. Omandiõiguse piirangute seadmisel tuleb arvestada kogu riigi territooriumil ühesuguste kriteeriumidega. Antud juhul ei sätesta
eelnõu ühesuguseid kriteeriume, samuti ei anna täpset, selget ja piirangu intensiivsusega vastavuses olevat volituse normi. Kohaliku omavalitsuse volikogule antava volituse, kinnitada kinnisasja kohalik kaitse alla võtmise kord (õigem oleks rääkida kehtestamisest), alusel on võimalik kehtestada sisuliselt menetluskord, omandikitsenduste kehtestamiseks volitusi antud ei ole.
Eelnõu seletuskirjas on nimetatud täienduse kohta antud selgitusi väga põgusalt. Eelnõu koostajad on leidnud, et korra eelnev kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga tagab ühtsete põhimõtete järgimise kohaliku kaitse alla võtmisel, samuti võimaldab MKA-ga suhtlemine seada paika reeglistiku, mille järgimine tagaks piisava informeerituse ja ühtse üleriigilise nimistu loomise. Sellist lähenemist ei saa pidada õigeks. Õigusselguse põhimõttest lähtuvalt ei ole õige, et ühtsed põhimõtted tekivad MKA-ga kooskõlastamise tulemusena, need põhimõted peavad olema kehtestatud enne.
Seletuskirja kohaselt toetaksid eelnõus esitatud MuKSi muudatused juba analoogselt sätestatud kohaliku kaitse põhimõtet looduskaitseseaduses. Erinevalt käesolevast eelnõust, kus kohaliku kaitse alla võtmise menetlus ja võimalikud kinnisasja kasutustingimused ja piirangud on jäetud seadusega reguleerimata (jättes need volikogu määrata), on looduskaitseseaduses ühtsed põhimõtted sätestatud seaduses.
Ettepanek: 1.1. jätta eelnõust välja MuKSi § 9 täiendamine lõikega 4;
1.2. kui soovitakse võimaldada kaitsta kultuurilooliselt väärtuslike objekte kohalikul tasandil, tuleb põhilised menetlusnõuded, kitsendused, aga samuti järelevalve ja vastutuse alused sätestada seaduses. Nimetatud muudatuste väljatöötamiseks tuleks moodustada töögrupp, kuhu on kaasatud ka kohalike omavalitsuste esindajad.
2. Eelnõu §-s 6 muudetakse MuKSi § 12 lõikeid 1, 3 ja 4 ning täiendatakse MuKSi § 12 lõigetega 11 ja 31. MuKS § 12 lg 5 kohaselt tehakse sama paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud kultuuriministri käskkirjad avalikult teatavaks Riigi Teataja Lisas.
Ettepanek: täpsustada, kas MuKSi § 12 lõigetes 11 ja 31 nimetatud kultuuriministri käskkirjade väljajätmine MuKSi § 12 lõikest 5 on taotluslik. Vajadusel täiendada nendega MuKSi § 12 lõiget 5.
3. Eelnõu §-dega 12 ja 14 on muudetud MuKSi § 24 lõikeid 1 ja 2 ning MuKSi § 25 lõiget 2.
Selgitus: Kuna mitmed mõisted, nagu mullatöö, maaharimine, võrkude, kraavide, trasside rajamine, on avamata, ei ole need mõisted üheselt arusadavad. Näiteks on kinnismälestisel keelatud Muinsuskaitseameti loata haljastus-, raie-, kaeve- ja mullatööd, maaharimine ning teede, trasside ja võrkude rajamine. Kinnismälestise kaitsevööndis on keelatud Muinsuskaitseameti loata teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja kaevetööd. Kas muuks mulla- ja kaevetööks võib olla näiteks haljastustöö, maaharimine? Või kas kraavide kaevamine kinnismälestisel võib toimuda loata?
Samuti tekitab küsimuse värvimistöö, mis kehtiva seaduse alusel käsitleti remonditööna, milleks oli vaja Muinsuskaitseameti ning valla- või linnavalitsuse luba. Kuna värv on ehitise ilme oluline komponent, peaks värvimine jääma ka tulevikus luba nõudvaks tegevuseks.
Ettepanek:
Täpsustada MuKSi § 24 lõigete 1 ja 2 ning § 25 lõike 2 sõnastust, vajadusel avada mõisted või viidata seadusele, mis mõiste avab.
Sõnastada MuKSi § 24 lg 1 punkt 7 järgmiselt:
„7) mälestise või ehitise ilme, sealhulgas värvilahenduse muutmine ja ehhitusdetailide ümberpaigutamine;“
4. Eelnõu §-ga 12 sätestatakse MuKSi §-i 24 lg 1 punkti 8 sõnastus järgmiselt:
“8) mälestisele või ehitisele mistahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sealhulgas valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami paigaldamine;”
Kehtivas seaduses sama säte: “12) teisaldatavate äriotstarbeliste objektide (kiosk, müügipaviljon, välikohvik vms), valgustuse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning reklaami paigaldamine.”
Selgitus: Uue sõnastuse kohaselt on Muinsuskaitseameti loata keelatud “seda kahjustava või selle ilmet muutvate objektide” paigaldamine mälestisele või muule muinsuskaitsealal paiknevale ehitisele. Tänav on küll Ehitusseaduse mõistes rajatis ja seega eelnõu § 24 lg 1 p 8 regulatsioon siia laieneb. Uuest regulatsioonist jääb aga välja nõue kooskõlastada näiteks muinsuskaitse all oleval territooriumil asuvatele haljasaladele paigutatavate valgustite, reklaamide, reklaamkonstruktsioonide paigaldamine, kuna neid ei paigaldata otseselt ehitisele (paigaldatud näit kasvava puu külge). Sama probleem on välikohvikute ja muude müügiputkadega, mis ei kvalifitseeru ehitistena ehitusseaduse mõistes. Tallinna vanalinnas on see oluline probleem ning on juba mitmeid kaasuseid, kus seni kehtinud sättele tuginedes on olnud võimalik vajalikul viisil olukorda suunata.
Muinsuskaitseametist saadud info kohaselt on muinsuskaitse all olevatel haljasaladel tegevuse reguleerimine probleemiks eelkõige Tallinna ja Pärnu muinsuskaitsealal, samas kui § 24 uus sõnastus on tingitud mitmete teiste valdade ja linnade huvist mitte piirata sellistel aladel nii rangelt tegevust (näit väljaspool linnakeskkonda asuv väga suur Rebala muinsuskaitseala, väikelinnade muinsuskaitsealad), sest seal sellist probleemi ei ole.
Ettepanek: Peame õigemaks jääda varasema regulatsiooni juurde ning seal, kus see on otstarbekas, sätestada leevendused pigem vastava muinsuskaitseala põhimäärusega, ning seetõttu sõnastada nimetatud säte järgnevalt:
“8) mälestisele, ehitisele või muinsuskaitsealale mistahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sealhulgas teisaldatavate äriotstarbeliste objektide (kiosk, müügipaviljon, välikohvik vms), valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami paigaldamine;”
6. Eelnõu §-ga 12 täiendatakse MuKSi § 24 lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevusteks võib Muinsuskaitseamet anda kirjaliku loa Muinsuskaitseameti peadirektori kehtestatud korras.“
Selgitus: Sõnastus võimaldab tõlgendada, et loa võib anda mitut moodi. Samas ei ole sätestatud, mille alusel ja kuidas toimub loa andmisest keeldumine. Seletuskirjast selgub, et peadirektor kehtestab muu hulgas lubade vormid. Vormide kehtestamiseks aga volitust antud ei ole.
Tervikuna oleks vajalik täpsustada, kas peadirektoril on pädevus kehtesada korda.
Ettepanek: sõnastada MuKSi § 24 lõige 5 järgmiselt:
“(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lubade väljaandmise ja väljaandmisest keeldumise korra ja lubade vormid kehtestab ………………….”
7. Eelnõu §-ga 14 muudetakse ja täiendatakase MUKSi §-s 25 kaitsevööndi piirangud, kuid ei anta kaitsevööndi definitsiooni.
Selgitus: Kaitsevööndi kehtestamise motivatsioonist (vaadeldavuse tagamine jm) on juttu vaid muinsuskaitseala regulatsioonis, ent mitte üksikmälestise kaitsevööndiga seoses. Seetõttu jääb ebaselgeks, mis on kinnismälestise kaitsevööndi eesmärgiks ja millest juhindub Muinsuskaitseamet või kohalik omavalitsus kaalutlusotsuse tegemisel kaitsevööndis kavandatavate tegevuste sobivuse hindamisel.
Ettepanek: lisada eelnõusse kaitsevööndi definitsioon järgmises sõnastuses:
„Kaitsevöönd käesoleva seaduse tähenduses on muinsuskaitseala, mälestist või mälestisi ümbritsev maa-ala, mis on vajalik mälestise või muinsuskaitseala vaadeldavuse tagamiseks ning mille eesmärk on piiritleda ja kaitsta mälestisega seotud ümbritsevat keskkonda ja ajalooliste struktuurielementidega ala.“
8. Eelnõu §-ga 14 täiendatakse MuKSi §-i 25 lõikega 21 :
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusteks kinnismälestisel võib Muinsuskaitseamet anda kirjaliku loa Muinsuskaitseameti peadirektori kehtestatud korras.”
Selgitus: vt. punkti 6 selgitus.
Ettepanek: sõnastada MuKSi § 25 lg 21 järgmiselt:
“(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa väljaandmise ja väljaandmisest keeldumise korra ja lubade vormid kehtestab ………………………….”
9. Eelnõu §-ga 15 muudetakse MuKSi § 27 ja asendatakse läbivalt sõna „võõrandamine“ sõnaga „müümine“. Seletuskirja kohaselt tähendab võõrandamine võlaõigusseaduse kohaselt nii müüki, kinkimist kui vahetamist.
Selgitus: Võlaõigusseaduse § 244 lg 3 kohaselt võib asja suhtes ostueesõigust omav isik ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral.
Antud sõnastusest järeldub, et müük ei ole ainus tasulise võõrandamise võimalus.
Ettepanek: asendada MuKSi §-s 27 sõna „müümine“ sõnadega „tasuline võõrandamine“ vastavas käändes või lisada sõna “müümine” järgi sõnad „või muu tasuline võõrandamine“ vastavas käändes.
10. Eelnõu §-ga 25 muudetakse MUKSi § 36 lg 1 sõnastus.
Ettepanek: lisada täiendus “enne 1940. aastat ehitatud” järgmiselt:
„(1) Mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva enne 1940-ndat aastat ehitatud ehitise konserveerimise ja restaureerimise projekte, uurimis- ja restaureerimistööde programme ning muinsuskaitse eritingimusi koostada, käesoleva seaduse § 34 lõigetes 1 ja 3 nimetatud uurimistöid teha, mälestist ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuvat enne 1940-ndat aastat ehitatud ehitist konserveerida ja restaureerida ning mälestisel ja muinsuskaitsealal muinsuskaitselist järelevalvet teostada võib ainult äriühingule või kasumit mittetaotlevale ühingule ja vastutavale spetsialistile, kelleks võib olla ka projekti koostaja, väljastatud tegevusloa alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 37 lõikes 21 sätestatud juhul. …”
Selgitus: Oleme seisukohal, et kõigi nõukogudeaegsete või veel hilisemal ajal ehitatud ehitiste puhul ei ole nii range regulatsioon vajalik. Kõige väärtuslikumad pärast 1940. aastat ehitatud ehitised on juba tunnistatud või neid on võimalik tunnistada eraldi kultuurimälestisteks. Eelnõu sõnastuse kohaselt rakenduksid muinsuskaitseseaduses mälestisele kehtestatud piirangud näiteks ka Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal valminud või valmivatele uusehitistele (sh kohustus kasutada muinsuskaitse tegevusloaga projekteerijat ja ehitusettevõtet jne), mis ilmselgelt ei ole vajalik ega mõistlik.
11. Eelnõu §-ga 25 muudetakse MuKSi § 36 lg 1 sõnastus.
Kui kehtiva MuKSi § 36 lõike 1 kohaselt on väljastatakse tegevusluba ettevõtjale ja vastutavale spetsialistile, siis muudatuste kohaselt väljastatakse tegevusluba äriühingule või kasumit mittetaotlevale ühingule ja vastutavale spetsialistile.
Selgitus: Seletuskirjas ei ole selgitatud nimetatud muudatust. Kuna „kasumit mittetaotleva ühingu“ mõistet ei ole avatud, on määratlus ebaselge ja võib tõlgendamisel tekitada probleeme. Samuti on jäetud MuKSi §-des 37 ja 39 ning eelnõu § 27 (MuKS § 39 lg 2) sõna „ettevõtja“ asendamata sõnadega „äriühing või kasumit mittetaotlev ühing“.
Ettepanek:
Avada mõiste „kasumit mittetaotlev ühing“ või asendada see mõistega „mittetulundusühing ja sihtasutus“ vms.
Kui peetakse oluliseks laiendada tegevusloa taotlejate ringi, siis teha vastavad muudatused ka MuKS-i §-desse 27 ja 39.
Kokkuvõtteks:
Vastavalt Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsusele asjas nr 3-4-1-8-09 palume määrata eelnõus kohalikele omavalitsustele pandavate ülesannete staatus (omavalitsuslik või riiklik) ning sõltuvalt sellest kajastada eelnõus seaduse rakendamise mõjud kohalikele omavalitsustele.
Link Riigikogu otsusele: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222523482.
Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskirja §-i 21 lg 6 näeb ette uue seaduse eelnõu koostamise, milles kavandatakse ka senise seaduse kehtetuks tunnistamine, kui tehtavate muudatuste maht ületab 1/3 kehtiva seaduse tekstist.
Eelnõuga muudetakse üle poole kehtiva seaduse tekstist. Seega tuleb koostada seaduse uue tervikteksti eelnõu ja avalikustada see eÕiguses versioonina 2.
Lugupidamisega
Jüri Võigemast
Eesti Linnade Liidu tegevdirektor
peep.kirsima@ell.ee
694 34 13
Eesti Linnade Liit ei pea võimalikuks kooskõlastada muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõud ja seda alljärgneval põhjusel.
Eelnõu seletuskirja VII jaos „Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud“ on leitud, et võrreldes kehtiva seadusega ei kaasne eelnõu vastuvõtmisele järgneva rakendamisega täiendavaid kulusid riigieelarvele ega kohalike omavalitsuste eelarvetele.
Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 ei ole sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesandena korraldada muinsuskaitset. Eelnõuga kavandatakse mitmeid muudatusi, mis paneb valla- ja linnavalitsusele täiendavaid ülesandeid ning nõuab täiendavaid vahendeid nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse eelarvest. Näiteks on kavas anda valla- ja linnavalitsusele õigus võtta kinnisasju kohaliku kaitse alla (eelnõu § 5), laiendada mälestise omaniku või valdaja õigust taotleda riigi või valla- või linnaeelarvest toetust ka muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanikule või valdajale (eelnõu § 17). Samuti on lisatud põhimõte, mille kohaselt teostavad lisaks muinsuskaitseametile järelevalvet valla- või linnavalitsuse ametnikud vastavalt oma pädevusele juhul, kui valla- või linnavalitsusele on antud järelevalvepädevus halduslepinguga (eelnõu § 32).
Eelnõus tuleb kindlaks määrata, kas eelnõuga valla- ja linnavalitsusele pandud ülesanded on omavalitsuslikud või riiklikud (vt. Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-8-09) ning tulenevalt sellest peaks eelnõus olema kirjeldatud seaduse rakendamise mõjud kohalike omavalitsuste eelarvetele ning esitatud muud kaudsete kulutuste prognoosid.
Muud sisulised märkused
1. Eelnõu § 5 punktiga 3 täiendatakse MuKSi §-i 9 lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Valla- või linnavalitsus võib kohaliku kaitse alla võtta kinnisasja, mis ei ole tunnistatud mälestiseks ega paikne muinsuskaitsealal. Kinnisasja kohaliku kaitse alla võtmise korra, mis on eelnevalt kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga, kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.“
Selgitus: Arvestades kehtivat muinsuskaitseseaduse regulatsiooni, on täienduse näol tegemist seaduse olulise muudatusega. Tähendab ju kinnisasja kaitse alla võtmine kinnisasja omanikule kitsendusi, piiranguid. PS § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning kitsendused sätestab seadus. Riigikohus on leidnud, et see põhimõte ei ole absoluutne ning vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada ka määrusega, kuid sel juhul peab volituse norm olema täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses. Omandiõiguse piirangute seadmisel tuleb arvestada kogu riigi territooriumil ühesuguste kriteeriumidega. Antud juhul ei sätesta
eelnõu ühesuguseid kriteeriume, samuti ei anna täpset, selget ja piirangu intensiivsusega vastavuses olevat volituse normi. Kohaliku omavalitsuse volikogule antava volituse, kinnitada kinnisasja kohalik kaitse alla võtmise kord (õigem oleks rääkida kehtestamisest), alusel on võimalik kehtestada sisuliselt menetluskord, omandikitsenduste kehtestamiseks volitusi antud ei ole.
Eelnõu seletuskirjas on nimetatud täienduse kohta antud selgitusi väga põgusalt. Eelnõu koostajad on leidnud, et korra eelnev kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga tagab ühtsete põhimõtete järgimise kohaliku kaitse alla võtmisel, samuti võimaldab MKA-ga suhtlemine seada paika reeglistiku, mille järgimine tagaks piisava informeerituse ja ühtse üleriigilise nimistu loomise. Sellist lähenemist ei saa pidada õigeks. Õigusselguse põhimõttest lähtuvalt ei ole õige, et ühtsed põhimõtted tekivad MKA-ga kooskõlastamise tulemusena, need põhimõted peavad olema kehtestatud enne.
Seletuskirja kohaselt toetaksid eelnõus esitatud MuKSi muudatused juba analoogselt sätestatud kohaliku kaitse põhimõtet looduskaitseseaduses. Erinevalt käesolevast eelnõust, kus kohaliku kaitse alla võtmise menetlus ja võimalikud kinnisasja kasutustingimused ja piirangud on jäetud seadusega reguleerimata (jättes need volikogu määrata), on looduskaitseseaduses ühtsed põhimõtted sätestatud seaduses.
Ettepanek: 1.1. jätta eelnõust välja MuKSi § 9 täiendamine lõikega 4;
1.2. kui soovitakse võimaldada kaitsta kultuurilooliselt väärtuslike objekte kohalikul tasandil, tuleb põhilised menetlusnõuded, kitsendused, aga samuti järelevalve ja vastutuse alused sätestada seaduses. Nimetatud muudatuste väljatöötamiseks tuleks moodustada töögrupp, kuhu on kaasatud ka kohalike omavalitsuste esindajad.
2. Eelnõu §-s 6 muudetakse MuKSi § 12 lõikeid 1, 3 ja 4 ning täiendatakse MuKSi § 12 lõigetega 11 ja 31. MuKS § 12 lg 5 kohaselt tehakse sama paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud kultuuriministri käskkirjad avalikult teatavaks Riigi Teataja Lisas.
Ettepanek: täpsustada, kas MuKSi § 12 lõigetes 11 ja 31 nimetatud kultuuriministri käskkirjade väljajätmine MuKSi § 12 lõikest 5 on taotluslik. Vajadusel täiendada nendega MuKSi § 12 lõiget 5.
3. Eelnõu §-dega 12 ja 14 on muudetud MuKSi § 24 lõikeid 1 ja 2 ning MuKSi § 25 lõiget 2.
Selgitus: Kuna mitmed mõisted, nagu mullatöö, maaharimine, võrkude, kraavide, trasside rajamine, on avamata, ei ole need mõisted üheselt arusadavad. Näiteks on kinnismälestisel keelatud Muinsuskaitseameti loata haljastus-, raie-, kaeve- ja mullatööd, maaharimine ning teede, trasside ja võrkude rajamine. Kinnismälestise kaitsevööndis on keelatud Muinsuskaitseameti loata teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja kaevetööd. Kas muuks mulla- ja kaevetööks võib olla näiteks haljastustöö, maaharimine? Või kas kraavide kaevamine kinnismälestisel võib toimuda loata?
Samuti tekitab küsimuse värvimistöö, mis kehtiva seaduse alusel käsitleti remonditööna, milleks oli vaja Muinsuskaitseameti ning valla- või linnavalitsuse luba. Kuna värv on ehitise ilme oluline komponent, peaks värvimine jääma ka tulevikus luba nõudvaks tegevuseks.
Ettepanek:
Täpsustada MuKSi § 24 lõigete 1 ja 2 ning § 25 lõike 2 sõnastust, vajadusel avada mõisted või viidata seadusele, mis mõiste avab.
Sõnastada MuKSi § 24 lg 1 punkt 7 järgmiselt:
„7) mälestise või ehitise ilme, sealhulgas värvilahenduse muutmine ja ehhitusdetailide ümberpaigutamine;“
4. Eelnõu §-ga 12 sätestatakse MuKSi §-i 24 lg 1 punkti 8 sõnastus järgmiselt:
“8) mälestisele või ehitisele mistahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sealhulgas valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami paigaldamine;”
Kehtivas seaduses sama säte: “12) teisaldatavate äriotstarbeliste objektide (kiosk, müügipaviljon, välikohvik vms), valgustuse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning reklaami paigaldamine.”
Selgitus: Uue sõnastuse kohaselt on Muinsuskaitseameti loata keelatud “seda kahjustava või selle ilmet muutvate objektide” paigaldamine mälestisele või muule muinsuskaitsealal paiknevale ehitisele. Tänav on küll Ehitusseaduse mõistes rajatis ja seega eelnõu § 24 lg 1 p 8 regulatsioon siia laieneb. Uuest regulatsioonist jääb aga välja nõue kooskõlastada näiteks muinsuskaitse all oleval territooriumil asuvatele haljasaladele paigutatavate valgustite, reklaamide, reklaamkonstruktsioonide paigaldamine, kuna neid ei paigaldata otseselt ehitisele (paigaldatud näit kasvava puu külge). Sama probleem on välikohvikute ja muude müügiputkadega, mis ei kvalifitseeru ehitistena ehitusseaduse mõistes. Tallinna vanalinnas on see oluline probleem ning on juba mitmeid kaasuseid, kus seni kehtinud sättele tuginedes on olnud võimalik vajalikul viisil olukorda suunata.
Muinsuskaitseametist saadud info kohaselt on muinsuskaitse all olevatel haljasaladel tegevuse reguleerimine probleemiks eelkõige Tallinna ja Pärnu muinsuskaitsealal, samas kui § 24 uus sõnastus on tingitud mitmete teiste valdade ja linnade huvist mitte piirata sellistel aladel nii rangelt tegevust (näit väljaspool linnakeskkonda asuv väga suur Rebala muinsuskaitseala, väikelinnade muinsuskaitsealad), sest seal sellist probleemi ei ole.
Ettepanek: Peame õigemaks jääda varasema regulatsiooni juurde ning seal, kus see on otstarbekas, sätestada leevendused pigem vastava muinsuskaitseala põhimäärusega, ning seetõttu sõnastada nimetatud säte järgnevalt:
“8) mälestisele, ehitisele või muinsuskaitsealale mistahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sealhulgas teisaldatavate äriotstarbeliste objektide (kiosk, müügipaviljon, välikohvik vms), valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami paigaldamine;”
6. Eelnõu §-ga 12 täiendatakse MuKSi § 24 lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevusteks võib Muinsuskaitseamet anda kirjaliku loa Muinsuskaitseameti peadirektori kehtestatud korras.“
Selgitus: Sõnastus võimaldab tõlgendada, et loa võib anda mitut moodi. Samas ei ole sätestatud, mille alusel ja kuidas toimub loa andmisest keeldumine. Seletuskirjast selgub, et peadirektor kehtestab muu hulgas lubade vormid. Vormide kehtestamiseks aga volitust antud ei ole.
Tervikuna oleks vajalik täpsustada, kas peadirektoril on pädevus kehtesada korda.
Ettepanek: sõnastada MuKSi § 24 lõige 5 järgmiselt:
“(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lubade väljaandmise ja väljaandmisest keeldumise korra ja lubade vormid kehtestab ………………….”
7. Eelnõu §-ga 14 muudetakse ja täiendatakase MUKSi §-s 25 kaitsevööndi piirangud, kuid ei anta kaitsevööndi definitsiooni.
Selgitus: Kaitsevööndi kehtestamise motivatsioonist (vaadeldavuse tagamine jm) on juttu vaid muinsuskaitseala regulatsioonis, ent mitte üksikmälestise kaitsevööndiga seoses. Seetõttu jääb ebaselgeks, mis on kinnismälestise kaitsevööndi eesmärgiks ja millest juhindub Muinsuskaitseamet või kohalik omavalitsus kaalutlusotsuse tegemisel kaitsevööndis kavandatavate tegevuste sobivuse hindamisel.
Ettepanek: lisada eelnõusse kaitsevööndi definitsioon järgmises sõnastuses:
„Kaitsevöönd käesoleva seaduse tähenduses on muinsuskaitseala, mälestist või mälestisi ümbritsev maa-ala, mis on vajalik mälestise või muinsuskaitseala vaadeldavuse tagamiseks ning mille eesmärk on piiritleda ja kaitsta mälestisega seotud ümbritsevat keskkonda ja ajalooliste struktuurielementidega ala.“
8. Eelnõu §-ga 14 täiendatakse MuKSi §-i 25 lõikega 21 :
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusteks kinnismälestisel võib Muinsuskaitseamet anda kirjaliku loa Muinsuskaitseameti peadirektori kehtestatud korras.”
Selgitus: vt. punkti 6 selgitus.
Ettepanek: sõnastada MuKSi § 25 lg 21 järgmiselt:
“(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa väljaandmise ja väljaandmisest keeldumise korra ja lubade vormid kehtestab ………………………….”
9. Eelnõu §-ga 15 muudetakse MuKSi § 27 ja asendatakse läbivalt sõna „võõrandamine“ sõnaga „müümine“. Seletuskirja kohaselt tähendab võõrandamine võlaõigusseaduse kohaselt nii müüki, kinkimist kui vahetamist.
Selgitus: Võlaõigusseaduse § 244 lg 3 kohaselt võib asja suhtes ostueesõigust omav isik ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral.
Antud sõnastusest järeldub, et müük ei ole ainus tasulise võõrandamise võimalus.
Ettepanek: asendada MuKSi §-s 27 sõna „müümine“ sõnadega „tasuline võõrandamine“ vastavas käändes või lisada sõna “müümine” järgi sõnad „või muu tasuline võõrandamine“ vastavas käändes.
10. Eelnõu §-ga 25 muudetakse MUKSi § 36 lg 1 sõnastus.
Ettepanek: lisada täiendus “enne 1940. aastat ehitatud” järgmiselt:
„(1) Mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva enne 1940-ndat aastat ehitatud ehitise konserveerimise ja restaureerimise projekte, uurimis- ja restaureerimistööde programme ning muinsuskaitse eritingimusi koostada, käesoleva seaduse § 34 lõigetes 1 ja 3 nimetatud uurimistöid teha, mälestist ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuvat enne 1940-ndat aastat ehitatud ehitist konserveerida ja restaureerida ning mälestisel ja muinsuskaitsealal muinsuskaitselist järelevalvet teostada võib ainult äriühingule või kasumit mittetaotlevale ühingule ja vastutavale spetsialistile, kelleks võib olla ka projekti koostaja, väljastatud tegevusloa alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 37 lõikes 21 sätestatud juhul. …”
Selgitus: Oleme seisukohal, et kõigi nõukogudeaegsete või veel hilisemal ajal ehitatud ehitiste puhul ei ole nii range regulatsioon vajalik. Kõige väärtuslikumad pärast 1940. aastat ehitatud ehitised on juba tunnistatud või neid on võimalik tunnistada eraldi kultuurimälestisteks. Eelnõu sõnastuse kohaselt rakenduksid muinsuskaitseseaduses mälestisele kehtestatud piirangud näiteks ka Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal valminud või valmivatele uusehitistele (sh kohustus kasutada muinsuskaitse tegevusloaga projekteerijat ja ehitusettevõtet jne), mis ilmselgelt ei ole vajalik ega mõistlik.
11. Eelnõu §-ga 25 muudetakse MuKSi § 36 lg 1 sõnastus.
Kui kehtiva MuKSi § 36 lõike 1 kohaselt on väljastatakse tegevusluba ettevõtjale ja vastutavale spetsialistile, siis muudatuste kohaselt väljastatakse tegevusluba äriühingule või kasumit mittetaotlevale ühingule ja vastutavale spetsialistile.
Selgitus: Seletuskirjas ei ole selgitatud nimetatud muudatust. Kuna „kasumit mittetaotleva ühingu“ mõistet ei ole avatud, on määratlus ebaselge ja võib tõlgendamisel tekitada probleeme. Samuti on jäetud MuKSi §-des 37 ja 39 ning eelnõu § 27 (MuKS § 39 lg 2) sõna „ettevõtja“ asendamata sõnadega „äriühing või kasumit mittetaotlev ühing“.
Ettepanek:
Avada mõiste „kasumit mittetaotlev ühing“ või asendada see mõistega „mittetulundusühing ja sihtasutus“ vms.
Kui peetakse oluliseks laiendada tegevusloa taotlejate ringi, siis teha vastavad muudatused ka MuKS-i §-desse 27 ja 39.
Kokkuvõtteks:
Vastavalt Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsusele asjas nr 3-4-1-8-09 palume määrata eelnõus kohalikele omavalitsustele pandavate ülesannete staatus (omavalitsuslik või riiklik) ning sõltuvalt sellest kajastada eelnõus seaduse rakendamise mõjud kohalikele omavalitsustele.
Link Riigikogu otsusele: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222523482.
Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskirja §-i 21 lg 6 näeb ette uue seaduse eelnõu koostamise, milles kavandatakse ka senise seaduse kehtetuks tunnistamine, kui tehtavate muudatuste maht ületab 1/3 kehtiva seaduse tekstist.
Eelnõuga muudetakse üle poole kehtiva seaduse tekstist. Seega tuleb koostada seaduse uue tervikteksti eelnõu ja avalikustada see eÕiguses versioonina 2.
Lugupidamisega
Jüri Võigemast
Eesti Linnade Liidu tegevdirektor
peep.kirsima@ell.ee
694 34 13
-
Frundsberg
- Liige
- Postitusi: 1649
- Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
- Kontakt:
-
Frundsberg
- Liige
- Postitusi: 1649
- Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
- Kontakt:
Eile oli röövdetektorismi vastases võitluses üks oluline sündmus ja nimelt:
Riigikohtu otsuse järgi läheb kultuurimälestise rikkuja ja viikingiaegse hõbeaarde omastaja Maido Kättmann kolmeks aastaks trellide taha juhul, kui ta ei suuda nelja-aastase katseaja jooksul viksilt otsekui nööri mööda käia.
Positiivne pretsent on lõpuks ometi loodud! Tsiteerides Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektorit Ants Krauti, on Kättmanni süüdimõistmine nagu rusikas silmaauku metallidetektoriga aardeküttidele.
Intsident, millega tehti karuteene oma hobikaaslastele, sai oma kauaoodatud lõpplahenduse. Usun, et edaspidi mõtleb nii mõnigi mees pikalt järgi enne kui labida vales kohas maasse lööb ja pooli vibutama hakkab...
Riigikohtu otsuse järgi läheb kultuurimälestise rikkuja ja viikingiaegse hõbeaarde omastaja Maido Kättmann kolmeks aastaks trellide taha juhul, kui ta ei suuda nelja-aastase katseaja jooksul viksilt otsekui nööri mööda käia.
Positiivne pretsent on lõpuks ometi loodud! Tsiteerides Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektorit Ants Krauti, on Kättmanni süüdimõistmine nagu rusikas silmaauku metallidetektoriga aardeküttidele.
Intsident, millega tehti karuteene oma hobikaaslastele, sai oma kauaoodatud lõpplahenduse. Usun, et edaspidi mõtleb nii mõnigi mees pikalt järgi enne kui labida vales kohas maasse lööb ja pooli vibutama hakkab...
Käed eemale muinaspärandist!!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
-
Feeliks_Jalgraud
- Liige
- Postitusi: 898
- Liitunud: 02 Mai, 2008 14:56
- Asukoht: Teises kohas
- Kontakt:
Pätil on pohhui! -isegi pooooooohuiiiiiii.Arheoloog kirjutas:
Positiivne pretsent on lõpuks ometi loodud! Tsiteerides Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektorit Ants Krauti, on Kättmanni süüdimõistmine nagu rusikas silmaauku metallidetektoriga aardeküttidele.
Hobilised arvavad ka varsti, et......
Mul pole midagi mõistlikku öelda.../ ███████████]98% fucked up
-
Frundsberg
- Liige
- Postitusi: 1649
- Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
- Kontakt:
100% päri selle arvamusegaFrundsberg kirjutas:See on tõepoolest vägagi hea lahend. Esimene pretsedent, mida on aastaid oodatud. Mis tõendab aga tegelikult vaid seda, et tegelema peab järelvalvega ja järelvalve peab olema tõhus. Kui see ei toimi, siis ei aita ka lauskeelustamine mitte midagi.
Huvitatud peaaegu kõigest militaarsest!
Kättmann polnud minu mäletamist mööda (parandage mind keegi, kui valesti mäletan) mitte hobidetektija, kes juhuslikult midagi head leidis, vaid lihtlabane varas, kes arheoloogiliste väljakaevamiste objektil (kaevendis) öösel kõige jultunumal kombel vargil käis. Nojah, kasutas metallidetektorit... Samamoodi võiks mõni jahimees nt. Tallinna loomaaeda jahile minna. Süüdimõistmine on igati loogiline asjade käik minuarust. Tegelikult oleks varganäo ja kõigi Eesti hobidetektoristide maine täistegija võinud ikka reaalselt kinni panna. Ühest küljest on detektoristid ja vargad-hauaröövlid kaunis sarnased: mõlemad uurivad enne retkele minekut Maaameti kaardirakendusest, kus need "sinised alad" on. Ainult et esimesed austavad "mängureegleid" ja soovivad keelatud alast eemale hoida, teised just vastupidi. Detektorist on rahul, kui tal õnnestub veeta lihtsalt üks tore päev looduses ja leida paar tsaariaegset münti, detektoriga kurjategija on huvitatud vaid leidudest, mida oleks võimalik vahetada võimalikult suurema summa raha vastu.Arheoloog kirjutas:Eile oli röövdetektorismi vastases võitluses üks oluline sündmus ja nimelt:
Riigikohtu otsuse järgi läheb kultuurimälestise rikkuja ja viikingiaegse hõbeaarde omastaja Maido Kättmann kolmeks aastaks trellide taha juhul, kui ta ei suuda nelja-aastase katseaja jooksul viksilt otsekui nööri mööda käia.
Positiivne pretsent on lõpuks ometi loodud! Tsiteerides Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektorit Ants Krauti, on Kättmanni süüdimõistmine nagu rusikas silmaauku metallidetektoriga aardeküttidele.
Intsident, millega tehti karuteene oma hobikaaslastele, sai oma kauaoodatud lõpplahenduse. Usun, et edaspidi mõtleb nii mõnigi mees pikalt järgi enne kui labida vales kohas maasse lööb ja pooli vibutama hakkab...
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Üldjoontes nõus, ainult et on olemas ka mitmeid vahevariante. Näiteks detektoristid, kes vaatavad maa-ameti kaardiserverist järgi joone, kus lõppeb asulakoha kaitsevöönd ja piiksutavad siis vahetult selle taga...Manurhin kirjutas: Ühest küljest on detektoristid ja vargad-hauaröövlid kaunis sarnased: mõlemad uurivad enne retkele minekut Maaameti kaardirakendusest, kus need "sinised alad" on. Ainult et esimesed austavad "mängureegleid" ja soovivad keelatud alast eemale hoida, teised just vastupidi. Detektorist on rahul, kui tal õnnestub veeta lihtsalt üks tore päev looduses ja leida paar tsaariaegset münti, detektoriga kurjategija on huvitatud vaid leidudest, mida oleks võimalik vahetada võimalikult suurema summa raha vastu.
Kuidas Sa sellistesse suhtud? Asulakoht ei lõppe teadupärast meetripealt ära. Sama kehtib ka põletusmatustega kalmeväljade kohta.
Ma igaks juhuks ei hakka omapoolset kommentaari üldse siinkohal välja toomagi...
Käed eemale muinaspärandist!!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline