Olles ise veetnud lapsepõlves mõned suved töölähetuses põllumajanduse abitöödel, siis on täiesti ilmne, et sooja ilmaga välitöödel ei suudagi midagi suuremat süüa, hommikul pudru ja lõunaks mingi soolane võileib ning alles õhtul soe toit. Kui keegi oleks märganud ennast lõuna ajal täis õgida, siis oleks ta olnud paar tundi oimetu või oksendanud. Reaalselt kalorivajadus heinatöödel oli muidugi täiesti omaette teema, hoolimata korralikust toidust ja õlles võitsid kõik mehed mitu kilo alla.
Kui nüüd tulla tagasi pealkirja ehk viimsepäevavarude ja toitlustusteemade juurde, siis kriisiolukorras eelistan normaalse sooja toidu puudumisel pildil näidatud toidupakke, kus 170 gr pakk sisaldab üle 600 kcal, k.a. 70% vajaminevast proteiinist ja kolmandiku rasvast ja süsivesikutest. Kui saab hommikul putru ja päeva jooksul 2 sellist pakki sisse aetud, on juba päris hea, isegi hommikusöögi ja 1 pakiga saab hakkama, kui on kuivikut või leiba. Muidugi on mõistlik võimalusel süüa juurde juur- ja puuvilju või piimatooteid, kui selliseid peaks olema. Kuivtoidupakkide peamine võlu ongi selles, et need on kuivas kohas säilitades praktiliselt igavesed ja kilost kuivtoidust saab 6 sooja toitu, nii et kaasa vedamiseks piisavalt kerged. Ei ole uurinud, kas veeganitele on oma toidud, pakun, et ilmselt midagi on, kuid valik on väike. Üldiselt olen näinud, kuidas kontoritöölt kordusõppusele kutsutud vegan muutub õppuse ajaks segasööjaks, sest nii on lihtsam.
