Autotehnikateema

[Walter2]

Kasutan töösõitudeks konnasööjate kaubikut, mis ilma mingite eel-, sõidu- ja seisusoojenditeta käivitub iga ilmaga, läheb veerand tunniga soojaks, hoiab sooja nii et sõida kasvõi särgiväel ning kütusekulu on ka täiesti mõistlik. Ning räägime ekstreemsest kliimast siis kui temp. kukub ikka alla -30 kraadi. Praegu laplased veel suplevad ja päevitavad.

Neid konnakaid on mitmeid - julged ka margi ja mudeli nimetada?

2020 Master ning pole mingeid lisasoojendusi - varustuse nimekirjas seda polnud kuigi oleks saanud tellida. Igasugune ahi teeks seisval autol häält, eritaks heitgaase ning seda saaks kuidagi ka juhtida (menüüdest, displei või pult).

[Peeter]

Sekundeerin Walter2le: Renault Master 2007. Samad sõnad, mis Waltergi. Ainult -30-ga särgiväel sõitmist pole proovinud (pole suurt võimalust ega vajadust ega soovi ka olnud, tea kas peaks järgmine kord proovima või?). Loomulikult -30-ga käivitades oli/on alguses südamel korraks ikka valus, aga käivitus/b korrektselt. Mingeid eel-, seisu-, sõidu- või järelpõleteid pole: sellest vaatest puhas plank tehaseversioon, ainult diisli eelsüüteküünlad . Olnud ainult ühes "käes" ja 230 tkm läbisõit (kuigi see pole oluline antud aspektis).

[OLAVI]

... DEFA elektriline soojendi, mille komplekti kuulub umbes 1 kW soojendusspiraal jahutussüsteemis, ei soojenda mootorit töötemperatuurile ka suvel ja veelvähem talvel, see lihtsalt kiirendab soojendamist sõites, mootori jahutussüsteemi kaudu eralduv soojus on antud autol 20 kW suurusjärgus ja mõistagi mingi kilovatine spiraal sama teha ei suuda. ...

Tegelikult see 1kW küttekeha on rohkem selleks, et tõsta mootori temperatuur üle mootoriõli hangumistemperatuuri enne mootori käivitamist.
Müüakse ja õlivahetusel kasutatakse meilgi odavaid õlisid, millede hangumistemperatuur on tootja tootelehel avaldatud numbrite järgi -18C ja sellise õliga auto ei saagi iseseisvalt käivituda temperatuuril -20C.

[Peeter]

Hetkel tunnistan, et kliima on piisavalt ekstreemne, et käib üle turbodiisliga, mootori diisliga lisasoojendi ja DEFA seisusoojendiga autost.
Sõites mootor siiski õiget töötemperatuuri ei saavuta, selleks tuleb sõita kõrgendatud pööretega (3000). Sõitmisel tavapööretega ja tavalises tempos hakkab jahutusvedeliku temperatuur langema (ka nt foori taga oodates).

DEFA elektriline soojendi, mille komplekti kuulub umbes 1 kW soojendusspiraal jahutussüsteemis, ei soojenda mootorit töötemperatuurile ka suvel ja veelvähem talvel, see lihtsalt kiirendab soojendamist sõites, mootori jahutussüsteemi kaudu eralduv soojus on antud autol 20 kW suurusjärgus ja mõistagi mingi kilovatine spiraal sama teha ei suuda. Pigem on kasu salongis olevast elektrilisest puhurist, mul on kaheastmeline, 1100/2200 W, teises astmes püsivad klaasid puhtad, istmed soojad ja salongis on ehk 10-12 kraadi sooja. Sama süsteemi taga on ka aku laadija, mis laeb akut siis, kui juhe seinas.

Siin on kohe ohtralt kulme kergitama panevat ja pead vangutama panevat infot. Vajaks ehk täiendavaid infokilde, et paremini mõista selliseid anomaaliaid. Omast kogemusest: tavaliselt on mootori küttekehad/spiraalid 5-6-700W. Ja sellega on öeldud, et hoiab talvel leigena mootorit, et õlid ära ei hanguks, soojast (otseses mõttes) mootorist ära unista. See 1kW vajaks kohe täpsustamist. Kui oli selline "ajastu ja auto" (seesama uuena Belgist toodud universaal, millel olid akujuhtmedki peenikesed), siis kasutasin -20-30-ga ka "salongisoojendust"- 2kW tavaline puhur tegi tunnikesega salongist särgiväel-sõitmiseks sauna ka -30-ga. Jutt, et Defa salongipuhur ainult 10-12 kraadi teeb, paneb kohe kukalt sügama, sest kavatsesin just Defa/Calixi selle spetsiaalse kujuga autosalongipuhuri osta/paigaldada. Kõik juhtmestik veetud, pane ainult pistik salongis pessa. Nüüd mõtlen, et võtaks vist parem sellesama riiulis oleva vana "tavalise" 2kW puhuri uuesti välja....

[Kapten Trumm]

Ei usu mina seda sauna juttu. On enamvähem soe, aga mitte saun. Ainuke, kus ma olen tõesti suutnud toa saada selliseks, et jopega on liig sisse istuda, on Volvo - aga Volvol on ka soojusisolatsiooni rohkem investeeritud ja seal ei puhu mingid tuulekesed õuest tuppa. Korralikult polsterdatud salong premium autol ise juba isoleerib paremini kui hädapäraselt polsterdatu odavautol/tarbesõidukil. Minu puhul on jutt mahtuniversaalist, kus salongi maht on universaalist ehk 50% suurem. 2000+W võimsusega puhul tänase ilmaga lööb sinna sisse ehk 12 kraadi.

[OLAVI]

...Pigem on kasu salongis olevast elektrilisest puhurist, mul on kaheastmeline, 1100/2200 W, teises astmes püsivad klaasid puhtad, istmed soojad ja salongis on ehk 10-12 kraadi sooja. Sama süsteemi taga on ka aku laadija, mis laeb akut siis, kui juhe seinas.

Siin on kohe ohtralt kulme kergitama panevat ja pead vangutama panevat infot. Vajaks ehk täiendavaid infokilde, et paremini mõista selliseid anomaaliaid. Omast kogemusest: tavaliselt on mootori küttekehad/spiraalid 5-6-700W. Ja sellega on öeldud, et hoiab talvel leigena mootorit, et õlid ära ei hanguks, soojast (otseses mõttes) mootorist ära unista. See 1kW vajaks kohe täpsustamist. Kui oli selline "ajastu ja auto" (seesama uuena Belgist toodud universaal, millel olid akujuhtmedki peenikesed), siis kasutasin -20-30-ga ka "salongisoojendust"- 2kW tavaline puhur tegi tunnikesega salongist sauna ka -30-ga. Jutt, et Defa salongipuhur ainult 10-12 kraadi teeb, paneb kohe kukalt sügama, sest kavatsesin just Defa/Calixi selle spetsiaalse kujuga autosalongipuhuri osta/paigaldada. Kõik juhtmestik veetud, pane ainult pistik salongis pessa. Nüüd mõtlen, et võtaks vist parem sellesama riiulis oleva vana "tavalise" 2kW puhuri uuesti välja....

Defa ja Fixuses müüdavad 230V auto salongisoojendused on tuleohutuse ja energiaökonoomsuse pärast muutuva takistusega ja termokaitsmega ning temperatuuri tõustes küttekeha takistus suureneb ning võimsus väheneb.
Proovisin sellisega kunagi tuba soojendada ja mõõtsin, et +20C toas vähenes oluliselt küttekeha poolt tarbitav vool ja võimsus ning toakütmiseks autosalongipuhur ei kõlvanud.
Ehk selline puhur polegi nii kõrge temperatuuri saamiseks mõeldud ja peab minimaalse nõudena hoidma aknad jäävabad.

[Kapten Trumm]

Tundub loogiline.
Volvos mul Defat pole, olen pannud lihtsalt tavalise 2000W kodupuhuri salongi mingi poole koormusega, juhe ukse vahelt läbi. Poole koormusega kütab palju kõvemini kui spets Defa puhur.

[Peeter]

Ei usu mina seda sauna juttu. On enamvähem soe, aga mitte saun. Ainuke, kus ma olen tõesti suutnud toa saada selliseks, et jopega on liig sisse istuda, on Volvo - aga Volvol on ka soojusisolatsiooni rohkem investeeritud ja seal ei puhu mingid tuulekesed õuest tuppa. Korralikult polsterdatud salong premium autol ise juba isoleerib paremini kui hädapäraselt polsterdatu odavautol/tarbesõidukil. Minu puhul on jutt mahtuniversaalist, kus salongi maht on universaalist ehk 50% suurem. 2000+W võimsusega puhul tänase ilmaga lööb sinna sisse ehk 12 kraadi.

Ei peagi uskuma, see on isiklik asi. Omal oli sama seisukoht aastaid: noh, et stiilis "ega konnasööja-insener ei oska ju külma sobivat autot teha! Sidrun Jumperiga (uus!) olin 96ndast mingi 3-4-5 aastakest ikka suurtes probleemides nii tehnika kui talvevõtmest vaadates. Kui lahti sain lõpuks, siis 2000 kandis uus Boxer oli juba justkui teisest puust, kannatas talvel lõtvagi sõitmist. Aga noh, vaatasid ikka muigega prantslasele ülalt alla.... 2007 sai uus soetatud, seekord Master. Ja vat nüüd võin öelda: see Master pole mind käivitamise ja sõidutamisega iial alt vedanud. Jah ükskord tõmbas kütte klompi kinni, aga siis oma viga- temperatuurile mittesobivas küttes pole auto süüdi. Jah oli vahepeal periood, kus auto jäi hooldamata ja ta näitas seda mulle välja, aga kui sellega arvestasin, siis iial ta mind alt ei ole vedanud. Oli periood, kus oli justkui üleliigne pereliige: seisis aia ääres ja käiku läks mingites eriolukordades, kui mingi muu autoga sõita ei sobinud/klappinud. Oli küllalt probleeme, kus mingid muud autod (ka uhkemad) mul külmaga kas lagunesid või ei käivitunud üldse või lonkasid, aga samas kõrval võtsid kuude kaupa seisnud töö-Masteri ja see läks, läks iga ilmaga. Meil kõrval-laos oli mees, kes meid Masterile juhatas ja tutvustas, vahetas pärast ringi prestiižsema "premium"-kaubiku Sprinteri vastu ja ainult sõimas pärast. Ütles, et virises mis ta virises Masteri suhtes, siis see oli naljamäng, Mersu on uskumatu saast ikka. Vähemalt talle trehvas selline Sprinter, mille hõbekolmtäht talle garantii jooksul tõesti uue vastu välja vahetas. Ja egas siis kannatused tal Mersuga lõppenud. Inimene, kes prantsuse kaubiku vastupidavust ja talve sobimist paljalt oma uskumuse najalt hindab, siis ütlen omalt poolt: "premiumi"-usku oled, suhtud prantslastesse üleolevalt ja tõenäoliselt pole lihtsalt ise nendega sõitnudki. (Mis ei tähenda, et neil probleeme poleks, võin ise ka neid jagada.) Mina juba olen sunnitud olnud oma konnasööjatesse suhtumist mõningates aspektides korrigeerima (nt Renault Masteri mootori ilma- ja töökindlus ja salongi temp). Ja ma tean väga hästi seda lauset: "vsjo, što kantšajetsja na O, eto gavno....", mida ka "Renoo" kohta öeldakse.

[Kapten Trumm]

Konnasööjate ja makaronisööjate autod siiski töökindluselt ei ole jaapani autode tasemel. On päris kahju, et jaapanlased ei tooda omatoodangu väikekaubikuid. Ma kahjuks uut saksa autot pole ostma pidanud, ei tea võrrelda.

Meil majas on neljal makaronisööjate autol vahetatud 100 tuhandega sidureid, pidurikettaid, pihusteid ja suurima asjana ka ühel remonditud mootorit. Kõik Eestist uuena ostetud ja nõuetekohaselt hooldatud.

[isakene]

Igasugune ahi teeks seisval autol häält, eritaks heitgaase ning seda saaks kuidagi ka juhtida (menüüdest, displei või pult).

Ei kehti alati. MB Vito/V220 sajandialguse odavamad eksemplarid sisaldasid täiesti autonoomset eberspächerit, võibolla sisaldavad siiani. Ning eranditult kõigil põhjaregioonidesse müüdud autodel oli eber standardis peal, kuna alla -10 temperatuuridel on elu selleta paras pita. Ahi käivitus automaatselt koos mootori käivitamisega, seiskus siis kui jahutusvedelik saavutas normi ning kui temperatuur alla mällukirjutatud miinimumi langes, käivitus uuesti. Veidi kallimatel versioonidel sai ahju ka lae alt puldist või lausa kaugjuhtimisega seisu ajal sisse-välja lülitada. Ehk siis sõiduahi ja seisuahi.
Isiklikult ühte eksemplari omades võin kinnitada, et -20 õuetemperatuuri juures ilma kerota ei tõuse mootori temperatuur ka trassil mitte üle 60 kraadi, salongis ilma jopeta elada ei taha ning kapoti alt kostvad hääled toovad meelde Valgevene traktoritehase toodangu. Eberi kvaliteet on aga läbi aegade s*tt olnud ning mõningatele mudelitele pole ka varuosi saada ja nii need mersumehed külmetavad talvel ja neavad fritsude niru masinat. Kui aga kero korras on, on elu lill ja autol pole häda midagi. Peale selle muidugi, et roostetab, a see on juba teine teema.

[Kapten Trumm]

Sellised ahjud on tänapäeval põhjamaades müüdaval autol iseenesestmõistetavad. Ilma selleta ei saaks mootorit soojakski - mida uuem mootor, seda vähem ülearust sooja tekib. Turbodiislitel hakkas 1990ndatel seda juba nii vähe tekkima, et tühikäigul tiksudes jahutusvedelik üle 30 kraadi ei tõusnudki, kui õues 10 miinust oli.

Ja diiselmootor, mis ei saa soojaks, on kõige lihtsam tee kuluka remondini. Õnnelikul juhul piirdub uue tahmafiltriga, kehvemal juhul mootorite mingite õlikanalite ära jäätumise ja mootori suurema remondiga. Seepärast ostke uusi autosid ka elektrilise seisusoojendusega ja kontrollige, et teie töötajad seda ka kasutaks, mitte ei pläristaks kohapeal traktoristi kombel ja ei hädaldaks, et selg haige, auto katki. Tööline võib selle koha pealt olla masendavalt rumal, kuigi seisusoojendus on ju nende enda mugavuse pärast - aga nagu selja keerad, lastakse jääs akende ja härmas istmetega - noo nii raske on seda juhtmejuppi ju töökoha hoovis autost välja võtta.

[Peeter]

Konnasööjate ja makaronisööjate autod siiski töökindluselt ei ole jaapani autode tasemel. On päris kahju, et jaapanlased ei tooda omatoodangu väikekaubikuid. Ma kahjuks uut saksa autot pole ostma pidanud, ei tea võrrelda.

Meil majas on neljal makaronisööjate autol vahetatud 100 tuhandega sidureid, pidurikettaid, pihusteid ja suurima asjana ka ühel remonditud mootorit. Kõik Eestist uuena ostetud ja nõuetekohaselt hooldatud.

Siin tuleb konkreetset vahet teha makaronide ja konnade vahel. Need pole siiski ühe paja road. Ja ega siis iga konn veel kohe seepeale potis keeta kah ei kõlba....

[AMvA]

Konnasööjate ja makaronisööjate autod siiski töökindluselt ei ole jaapani autode tasemel. On päris kahju, et jaapanlased ei tooda omatoodangu väikekaubikuid. Ma kahjuks uut saksa autot pole ostma pidanud, ei tea võrrelda.

Meil majas on neljal makaronisööjate autol vahetatud 100 tuhandega sidureid, pidurikettaid, pihusteid ja suurima asjana ka ühel remonditud mootorit. Kõik Eestist uuena ostetud ja nõuetekohaselt hooldatud.

Siin tuleb konkreetset vahet teha makaronide ja konnade vahel. Need pole siiski ühe paja road. Ja ega siis iga konn veel kohe seepeale potis keeta kah ei kõlba....

Kusjuures kui rääkida näiteks Ducato, Boxer ja Jumper seeriast, siis FIAT-i mootorid on paremad, kui need mis prantslastel peal on.

Aga kaubikuomanikele soovitan küll just salongi soojendamiseks diisliga töötav õhksoojendi peale panna. Hiinlased on hakanud Webasto Airtopi koopiaid tegema, mis maksavad mingid naljakad 100-120 eurot, töötavad väga hästi ja kaasas olev juhtmoodul on parem kui webasto oma.

[muruniiduk]

Leibkonnas oli kunagi prantslane 2.0hdi mootoriga. Ajajärk 2000 masin.
Tollel oli autonoomne kero peal, mitte ühtegi pulti ega lisajuhtimist ei olnud võimalik. Seade ise äärmiselt vaikne, võis vaid aimu saada selle töötamisest, kui hoolikalt jälgides tuli tossu esimesest rattakoopast. Korraliku otsimise peale leidis kapoti alt Webasto nimelise seadme. Masin sõideti põhimõtteliselt lõpuni ära, lõpuks lõpetas odomeeter kusagil 500k juures toimimise ja kere oli see, mis pani masina seisma. Mootor oleks edasi sõitnud peale hoorattavahetust.

Eelnevalt on erinevad tootjad üritanud neid diislite "soojaksminemise" probleeme lahendada erinevatel meetoditel. Üks lahendus on elemendi lisamine salongiradiaatori juurde, endal oli ühel vanemal Audil selline lahendus. Uuemal land cruiseris on selleks "heat up" nupp, hiluxil analoogne nupp jne. Mõni lihtsam Toyota tõstab ise pöörded ülesse ja illumineerib armatuuris külma mootori märguande.
Diislid on saavutanud sellise efektiivsuse, et üks kõrvalprodukt nagu soojenemine-soojuskadu on oma osakaalu tuntavalt vähendanud, sellest ka need lisaseadmed on vajalikud, et tänapäeva efektiivset diiselmootorit aidata soojeneda.
Aga lugedes siin, siis mingil müstilisel kombel on Renault (prantslased) leidnud meetodi kuidas ilma mingisuguste lisa-abivahendite panna tänapäevased efektiivsed diislid samamoodi kuumust eritama nagu mõni suurem bensiinimootor ja samas jäädes väga ökonoomseks. Võta nüüd kinni.

[OLAVI]

... Aga lugedes siin, siis mingil müstilisel kombel on Renault (prantslased) leidnud meetodi kuidas ilma mingisuguste lisa-abivahendite panna tänapäevased efektiivsed diislid samamoodi kuumust eritama nagu mõni suurem bensiinimootor ja samas jäädes väga ökonoomseks. Võta nüüd kinni.

Tänu tõstetud kütusesurvele ja peenema töötlusega pihustitele ja nende juhtimisele teevad kaasaegsed diiselmootorid, vanema tehnoloogia ühe pritse asemel, isegi 5 - 6 kütuse sissepritset ühe kolvi töötakti kohta. (Need on hästi ossillograafiga näha.)
See võimaldab vajadusel mootorit lisaks soojendada või juhtida tahmafiltri põletusprotsessi ilma lisapihustita kollektoris (vanematel masinatel).
Olenevalt konkreetse mootorimodifikatsiooni pritse juhtimise tarkvarast.
Ka bensiinimootorid töötavad töösoojast erineva režiimiga kui mootorit on vaja soojaks saada.