Ka väga kehva pokkeri-käega üritatakse kõvatada ja vastast haneks tõmmata. Alates Hersoni kaotamisest on Venemaa üritanud mitu korda initsiatiivi tagasi haarata.Miki kirjutas: ↑08 Dets, 2022 8:36 Putler on endiselt optimistlik...
Special military operation is lengthy process, but some results already in sight — Putin. The Russian president recalled that even Peter the Great in his day fought for access the Sea of Azov:
https://twitter.com/tassagency_en/statu ... 8952802306
https://www.pbs.org/newshour/world/puti ... n-expected
Kõigepealt loodeti Bahmut septembriks ära võtta näitamaks, et sõjaväel oleks veel rünnakupotensiaali. Seda ei juhtunud, vaatamata tohututele ressurssidele, mis ära raisatud.
Siis prooviti Ukraina/Kiiev pimedaks ja külmaks pommitada. Esimene rünnak oli paljulubav, kuid lääne ja eriti Ukraina reaktsioon oli ristivastupidine loodetule. Kasvas ainult viha vaenlase vastu ning lääs saatis suures koguses generaatoreid ja el. süsteemi varuosi. Vastutasuks saadi enese naeruvääristamine vene tuumalennuväljade pommitamise näol. Taaskordne "pimedaks pommitamine" ebaõnnestus totaalselt ja mingit korvamatut kahju seekord ei tekitanud. Samuti on lääs kiirendanud ja suurendanud õhutõrje saatmist Ukrainale ja see muudab tulevikus sedalaadi rünnakute korraldamise (kui üldse pomme jätkub) küsitavaks.
Venemaa aresenalis hakkavad tööriistad otsa saama, millega tuua otsustavat muutust lahinguväljale ja haarata tagasi kaotatud initsiatiiv. Ainuke lootus on pandud lääne väsimisele. Kuid ka siin on neile vähe häid uudiseid - kivina kukkuv nafta- ja gaasihind ei sunni suuri järeleandmisi verelastele tegema. Niisamuti iga kord, kui hakatakase tõsisemalt rahust rääkima suudavad russid uue rõveduse tsiviilide vastu sooritada ja see peletab rahutuvid jälle minema.
Küll on ukrainlastel eluliselt oluline positiivsete uudiste tootmine - seda nii sisemaiselt kui ka lääne avalikkusele. "Moskva" uputamine, Ussisaare vabastamine, Herson jne on kõik andnud tohutut positiivset boosti, millega sõda jätkata. Just seetõttu oli ka Vene lennuväljade ründamine ülioluline - sõjaline kaotus venkudel ei olnudki väga suur, kuid moraalitõus meeletu. Ja venelastel löödi järjekordselt niigi kõikuv eneseusk kõikuma.
Täna pole venkudel majanduslikku potensiaali pidamaks pikka sõda ning iga ring uusi mobikuid on veelgi kehvema motivatsiooni ja varustusega kui eelmine. Ukrainlastel tänaseni sõjaväkke astujate huvi suurem, kui riigil reaalselt vaja on. Venemaa ressursid lõpevad igal juhul enne, kui läänel.