Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

Einoh, mina NSVL juhtkonna asemel, kui oleks selgelt näha see vägisi, relva jõuga kokku hoitud impeeriumi lagunemine - tekitaks selleks puhuks mõeldud üksusi (märuliüksused, eriüksused jne) ja paigutaks neid strateegilistele positsioonidele, kust oleks lihtne lämmatada ükskõik milliseid rahutusi. Seda, et NSVL ja KGB juhtkond polnud kursis riigis toimuvaga, pole vist arutleda mõtet, küllap nad olid.

Kui vaadata seda "kahjurliku lääne mõju all olevat Tallinnat", siis ajateenijatest koosnev 400-pealine "mendipataljon" (plekist kilpide, kumminuiade ja armee plekk-kiivritega + käputäis kagebiite pole just eriti suur jõud isegi laulva revolutsiooni skaalas ürituse jõuga ohjamiseks, rääkimata kümnetest tuhandetest demonstrantidest. Siin asunud sisevägede konvoipolk oli kinni vanglate valvamisega (tõenäoliselt oleks ka sellisel puhul seal rahutused), edasi oleks tulnud juba mängu Viljandi spetsnaznikud ja 144. motolaskurdiviisi ajateenijad (kelle meelsus rahva vastu minna võib tekitada küsimusi).

NSVL juhtkond hakkas sellega kiirendatud tempos tegelema umbes 1988. aasta paiku (väljendus see OMONi üksuste loomises suurtesse keskustesse).
Varasemalt ei nähtud vajadust (vähemalt sellises skaalas nagu oli see metsavendluse lämmatamise perioodil 40ndatel-50ndatel).

Teine variant on lihtsalt, et "rahva rahulolematuse tõttu (makaronide söömisest) hädavaevu koos püsiv NSVL" siiski ei püsinud koos nii hädavaevu midagi, esiteks oli vene kord teinud oma töö ja teiseks suudeti siiski tekitada mingi elementaarne (sotsiaalse) heaolu tase, kust oli juba mida kaotada. Oma korter, loaga ostetud Moskvits ning värvitelekas, aga eelkõige elada (suhteliselt) vabalt.

Kui asi hädavaevu ja jõuga koos püsis - siis militaarfoorumis vaevalt keegi hakkab tõestama, et nende 18-a tattninadest koosnevate miilitsa roodukeste ja kutseliste, kuid väiksearvuliste alfa-omoni rühmakestega oleks suudetud ohjeldada rahvaülestõuse- ja mäsusid (millel on oht saada ka enda valdusse relvad). Nii lollid polnud ja NSVL juhid, et sellist asja ise uskunud oleks?

Neti andmetel asus lähim Alfa üksus (rühmasuurune) Minskis. Ehk siit päris kaugel. Tallinna lennujaamast on aga päästva "Lääneni" 30 minutit lendu. Et siin ei olnud mingit eriotstarbelist "anti-terror" üksust, vaid miskid "varumehed", räägibki ju seda, et kaaperdamise stsenaariumit ei peetud eriti tõenäoliseks. Oleks ju eriti nüri kaaperdada lennuk kuskilt Omskist, kust on "Läände" tunde lendu (mille jooksul on jõustruktuuridel aega vastumeetmeid teha või kasvõi lennukit alla tulistada), kui seda saanuks teha ka Tallinnast, kust NSVL territoriaalmere piir tuleb kätte enne kui hävitajate piloodid lendu suudavad tõusta.

[nuhk.Albert]

KGB teadmata ei toimunud vene ajal mingit massilist organiseeritud riigi vastast tegevust. Riigi lagunemine oli sarnane kala roiskumisega ja algas peast (juhtkonnast). Nõustun väidetega, et Nõukogude Liit reorganiseeriti vastastikuste kokkulepete alusel. Kõik küll plaanipäraselt ei sujunud kuid üldjoontes eesmärk saavutati. Lõik raamatust (Vello Leito "Eest & Geopoliitika", huvi korral võin .pdf-ina kuhugi üles riputada):

Nõukogude Liit ei varisenud kokku, vaid reorganiseeriti
ühe osana pikaajaliselt ja täpselt kavandatud ühisplaanist
koos Lääne suurriikidega aastatel 1984-1992. Venemaa
mõju Eestis oli ka taasiseseisvumise järel endiselt
arvestatav, seda isegi peale vägede väljaviimist 1994. aastal.
Helsingis 21 . märtsil 1997 sõlmiti aga B. Clintoni ja B. Jeltsini
vahel salalepped. mille alusel Venemaa andis Eesti
lõplikult Lääne mõjusfääri üle.

[Lemet]

Isiklikult mina oleks huvitet küll...raamatud kipuvad seda va lebenraumi puha käest võtma, arvutis asi vähe lihtsam hoida.

[Kapten Trumm]

KGB teadmata ei toimunud vene ajal mingit massilist organiseeritud riigi vastast tegevust

Sedand minagi - ja kuna sisejulgeolekumeetmete karmistamine algas kuskil 88. a paiku, siis järelikult ei saanud varem olla ka mingit "makaronidest toituvat, vaid kagebiitide ja relvadega vaevaliselt koos püsivat totalitaarriiki", selline teemapüstitus võib tulla vaid ignorantide või noorte fanboyde sulest (kes ei tea tollest perioodist muud peale kuulujuttude). Selleks pidi elanikkonna põhimass olema taltsas, kuulekas ning mitte "võstupaitama". Vastasel juhul oleks sisejulgeoleku jõudude strateegiline hargnemine alanud juba varem, sest nõrgas luures või ebaadekvaatsuses pole seda Kremli vanadekodu (rääkimata siis proffide ametkondadest) mõtet süüdistada.

Kui totalitaarriiki oleks vahendeid valimata ja iga hinnaga koos tahetud hoida, siis 400 ajateenijast miilitsa (kes 80ndate lõpus ilmselt juba alakomplekteerituse probleemiga olid) ja käputäie paremate kagebiitidega poleks seda Eestit küll rahulikuna hoitud. Nendest jõududest piisanuks ehk Pronksiöö skaalal sündmuste puhuks.

[nuhk.Albert]

Isiklikult mina oleks huvitet küll...

Otsisin riputamiseks kohta, allolev vast peaks sobima. Saab ekraanilt sirvida ja ka alla laadida. Upload.ee-le ei pidavat vist välismaalt ligi saama?
Autorikaitset kartma ei pea, autor on andnud loa vabaks levitamiseks.

Vello Leito "Eesti & Geopoliitika" .pdf

[Kapten Trumm]

Üsnagi kaine jutuga artikkel Postimehest:
http://arvamus.postimees.ee/1281472/and ... ansid-maha

Eriti tasuks alla joonida:

Kui vahed on sellised, siis tuleb tunnistada: magasime oma šansi lihtlabaselt maha. Et mitte öelda, mängisime kakskümmend aastat lolli. Tarbisime ja reisisime (sh võlgu), ettevõtted ostsid juhatuse liikmetele üha suuremaid autosid. Investeerisime küll, aga mitte homsetesse tehnoloogiatesse. Euroraha läks mõttetult suurtesse infrastruktuuri objektidesse (Mäo «disneyland»), aga mitte haridusse. Vahemärkus: Iirimaa paigutas euroraha enamasti haridusse, neil polnud hiljaaegu veel ühtegi lõpuni ehitatud kiirteed.

Ent ühtlasi on, eriti noorte, teadvusse jõudnud selgus, et lähikümnendil me oma palgatasemes ja elukvaliteedis murrangut ei tee. Aga just järgmine kümnend saab, arvestades sündimust ja migratsiooni, olema kriitiline. Üks inimpõlvkond peaks olema piisav oma olemasolu õigustamiseks ja õppimisvõime tõestamiseks. Me ei saa teha uut rahareformi ja alustada otsast peale. Õigemini, saaksime küll, aga siis ei võtaks meid enam keegi tõsiselt. Siis me oleksime Kreeka.

Kui praegu ausalt peeglisse vaadata, siis kas Eestis toimuvad mingid sellised olulised muudatused, mis võimaldaks uut hingamist? Kas meil on mõni partei, kes aduks probleemi ja pakuks lahendusi? Mina neid ei näe. Seda enam, et uudis ise ja lahendused saavad olema väga ebapopulaarsed.

Aga oluline küsimus on, kas vahe rikastega väheneb enne, kui Eesti tühjaks jookseb?

Võiks täiendada: probleem on selles, et tohutu progessi kõrval on meie elus ka tohutult pakasuhhat (mis on teadupärast NSVL lahke pärand) ja homse arvelt elamist, 20 aastaga on tehtud üsna napilt otsuseid, mis kindlustaksid meie püsimist pikemas perspektiivis - kasvatatud oluliselt sündivust, investeeritud haridusse, tõsiseltvõetavasse iseseisvasse kaitsevõimesse jne. Majanduse orientatsiooni on reguleerinud turg ja poolpehmed (st mitte eriti ebapopulaarsed) maksupoliitilised otsused, mistõttu on on Eesti kui odava tööjõu pakkuja oma eelist minetanud, kuid selle kõrgtehnoloogilise majanduse jaoks pole ei haritud inimesi. See-eest on meil keskmiselt uuem sõiduautode park kui Soomes, hulk ebatõhusalt majandatavaid küprokmaju põldudel ja viietasandilised Mäo ristmikud. Ehk siis turg ja nõudlus on isevoolus toonud kaasa lühiajalisi otsuseid pikaajalise jätkusuutlikkuse arvelt.

Üks pärl ka kommentaariumist:

Ideede ja ideoloogiate kriis, poliitikute tühjad pead on probleemiks. Tarbimine ei ole ideoloogia. See on vaimne seisund, mis on omane imikule. Aeg on täiskasvanuks saada, vaimselt.

[hillart]

[vaoinas]

... Me ei saa teha uut rahareformi ja alustada otsast peale. Õigemini, saaksime küll, aga siis ei võtaks meid enam keegi tõsiselt. Siis me oleksime Kreeka. ...

Ikka ja ikka vaid mure MULJE pärast.
Kas MÕTLEV INIMENE ei peaks juba lõpuks aru saama, et vaid igapäevane mure oma poolt jäetava mulje pärast ja valdavalt ainult selle nimel tegutsemine pole just jätkusuutlik tegevus OMA RIIGI ja selle arengu-tuleviku aspektist võttes?

Kui sa tahad välismaailmale midagi müüa ja seeläbi raha teenida, rikkamaks saada, siis tuleb ikka mõnevõrra tõsiseltvõetav ka olla. See ongi see mulje. Arrak aga kirjutas paljust muustki, kui ainult muljest, seega ei maksaks ehk seda lühikest lauset sealt välja rebida ja eraldiseisvana afišeerida.

[Kapten Trumm]

Eestlaste kommet showoff'i teha pidi hästi näitama näiteks hästi demonstreerima mitmete kallite maasturite müük Eestis, kus EL üks vaesemaid riike ületab pika puuga rikkaid ja vist Toyota Land Cruiseri müügiarvus 1000 elaniku kohta pidada maailmas olema auhinnalisel teisel kohal naftariik Saudi-Araabia järel (vähemalt buumi ajal olevat nii olnud)?

Tegelt ka natuke ringi reisides on seda näha, võimalus kohata just esitletud kalleid autosid on Tallinnas kordi kõrgem kui 2,5 korda rikkamas Helsinkis.

Laias laastus võib showoffi juurde panna ka need külakolgastesse maetud Euroopa Liidu rahad (millega tehtut ei jõuta ülal pidada enam), igasugu seitsmetasandilised liiklussõlmed (mille talihoolduseks napib raha) jne jne jne. Vaadake, millises mahus ehitatakse uusi teid ja kui kaua püsivad suvel parandamata olemasolevatesse teedesse naelkummidest, ülekaalulistest veokitest ja kehvast kvaliteedist tekitatud "künnivaod" - ja noh, Tallinna teed on veel omaette teema....

Kui sa tahad välismaailmale midagi müüa ja seeläbi raha teenida, rikkamaks saada, siis tuleb ikka mõnevõrra tõsiseltvõetav ka olla

Üks asi on professionaalne tõsiseltvõetavus, mis seisneb enamasti teema valdamises. Aastakümneid tegutsenud soomlaste firmat kesklinna kalli büroopinna ja uue luksusautoga ei peta, ikka tahavad näha tootmist, töökultuuri, kvaliteedikontrolli jne. Aastaid tagasi ära kogetud, sellise väiksema või keskmise firmaga asja ajades võid rahulikult musta villase ülikonna koju jätta ning autoga pole kah tark üle pingutada, jätab lihtsalt lapsiku (ja mittetõsiseltvõetava) mulje. Võibolla suurfirmades on teistmoodi, aga minu kogemus üsna mitmest riigist on just selline - et tõsiseltvõetavuse loob eelkõige professionaalsus ja suutlikkus lahendusi pakkuda, mitte peegliks poleeritud uus Mercedes või Hugo Bossi ülikond.

[vaoinas]

Lugesin seda Arraku artiklit, mis ma lugesin - Land-Cruiserite läbimüügist, showoffist ja Hugo Bossi ülikonnast ta seal ei kirjutanud. Seega räägime ikka aiast, mitte selle august, Trumm - kui sul on petise ja susserdaja maine (nagu Kreekal), siis vist ikka väliskapitali ligi ei meelita, või mis?

[Kapten Trumm]

Kas keegi väitis, et Arrak kirjutas?
Arrak muretses seal välise imago pärast, see on tegelikult ju meie rahvuslik omapära lausa - näidata end rikkama, ilusama ja targemana kui tegelikkus on.
See suur muretsemine on laias laastus ühiskondlik probleem, kole palju auru ja raha kulub täna sellele, mida meist Brüsselis arvatakse.
Selle üks väljund on näiteks ESM-teemalise avaliku debati summutamise katsed, teatud poliitikud üritasid lausa debati algatajaid lolliks tembeldada.

Imago pärast pole meil vaja muretseda, selle eest hoolitseme ise rohkem kui vaja oleks.
Pidasime ju mõnda aega Afganistanis suurimat kontingenti per capita kohta kogu koalitsioonis.
Mis sellest, et kodumaal ei jätkunud raha reservõppekogunemisteks, enne üks jagu aastaks välismaale kui pataljoni õppekogunemine (maksavad samapalju).

Mis neid investoreid puudutab, siis ei maksa neid idiootideks ka pidada, nad ikka valdavad enamasti teemat. Mingite Popular Economics'i tüüpi PR jutuga kedagi ei peta.
Kui ei ole tööjõudu, siis nad ei tule, olgu maine kuitahes kõrge. Tööjõu puuduse taha iga kõrgtehnoloogilise tootmissrevolutsiooni katse täna lähebki, soovides rajada nt autotehas 5000 töökohaga on täna Eestis võimatu, selleks tuleb ka tööjõud sisse vedada. Seda on täna lihtsam teha Ida-Euroopa tööstuspiirkondades ja Venemaal, kus on/olid terved tööstuslinnad, kus ei olnud sobivat tööd. Maine loeb muidugi kah (eelkõige riiklik poliitika). Praegune maksupoliitika soosib siia pigem kehvema lisaväärtusega allhanke toomist, kuid emafirma (sh suurima lisaväärtuse allika) jätmist kodumaale, sest raha on siit maksuvabalt välja lihtne viia. Vaadates, kuidas Venemaa on suutnud endale terveid suurtehaseid saada, siis tasub kõrva taha panna, autofirmade tehaste asumine Venemaal on tingitud maksupoliitikast ja infra (sh töötajad) saadavusest, seejuures näib, et vilistatakse isegi teatud tõmmata saamise riskidele (mida meil samahea kui pole). Transpordimasinate ja laias laastus masinaehitus on Eestis tegelikult tühi-tähi ja allhange võrreldes sellega, mis ebastabiilse majanduskliimaga Venemaal välisfirmad toodavad.

Niiet pole asi nii must-valge, et eurotsoon ja hea imago ning investorid jooksevad. Kui põhilised tootmissisendid seda ei toeta (palgatase, energia hind, saastemaksed jne jne), siis lihtsalt tõsised tegijad ei tule. Tänases lehes oligi uudis, et börsielekter on Eestis regiooni kalleim....

[vaoinas]

Kas keegi väitis, et Arrak kirjutas?
Arrak muretses seal välise imago pärast, see on tegelikult ju meie rahvuslik omapära lausa - näidata end rikkama, ilusama ja targemana kui tegelikkus on.

Tuletan meelde, et Arrak kirjutas: "Me ei saa teha uut rahareformi ja alustada otsast peale. Õigemini, saaksime küll, aga siis ei võtaks meid enam keegi tõsiselt. Siis me oleksime Kreeka."

Selle lause Hillart sealt välja rebis ning sellest see jutt siin täna pihta hakkas. Kust sa selle välise imago pärast muretsemise välja loed, kust tuleb see ilusama, targema ja rikkamana näitamine siit lausest, jääb mulle pehmelt öeldes arusaamatuks. Aga see on üsna Trummilik - võtta suvaline lause kontekstist, keerata sinna ümber tohutult teksti vabalt valitud, kuid vähehaakuval teemal ning väita, et see ongi põhiteema.

[Lemet]

Aga see on üsna Trummilik - võtta suvaline lause kontekstist, keerata sinna ümber tohutult teksti vabalt valitud, kuid vähehaakuval teemal ning väita, et see ongi põhiteema.

Vi...u küll, no ei saa ilma...On nüüd enesehinnang kõrgem? Või peaks hoopis kirjutama, et see on nii oinalik- kukkuda ad hominem kirema.

[vaoinas]

Aga see on üsna Trummilik - võtta suvaline lause kontekstist, keerata sinna ümber tohutult teksti vabalt valitud, kuid vähehaakuval teemal ning väita, et see ongi põhiteema.

Vi...u küll, no ei saa ilma...On nüüd enesehinnang kõrgem? Või peaks hoopis kirjutama, et see on nii oinalik- kukkuda ad hominem kirema.

Vabandan, Trummi ees, kui ta end mu eelnevast puudutatuna peaks tundma.
Sellegi poolest jään enda juurde, et kuitahes õige tema kahes eelnevas võrdlemisi pikas postituses olev sisu ka poleks, ei haaku see lihtsalt ei Arraku artikliga, ega ka minu vastusega Hillartile. Milleks hakata rääkima hoopis muust asjast rebides fookuse teemalt kõrvale ja seda kõike justkui vastuseks minu repliigile - ma tõesti ei tea.

[Kapten Trumm]

No meie soov näidata end paremana, suuremana, tugevamana raha lugemata ja mõnikord mõtlemata, kas seda vaja üldse on on üksikisiku, grupi, riigi ja ühiskonna tasemel täitsa sümptomaatiline.
Kui see aur suunata sellele "asjale", millest Arrak räägib, võiks saada oluliselt paremaid tulemusi. See olekski artikli peamine kriitika siitpoolt. Arrak muretseb selle "mulje" pärast, minuarust on küsimus selles, et selle "mulje" pärast on meil fookus juba nihkunudki Potjomkini küla suunas ja tegelikke probleeme me ei märka, rääkimata nendega otsustavast tegelemisest (selleks on probleem "no balls" nagu ta õigesti märgib).

Seega asi täiesti teemasse.
Arrak muretseb mulje ja imago pärast, minuarust tegeletakse täna sellega ülearugi, oleks vaja "asjaga" tegeleda.
Me ei pea igal alal EL pljedestaalil (positiivses mõttes) seisma. Nagu turul 5. kohta hoidev firma ei pea ilmtingimata liidriks pürgima, see ei pruugi lisakasumit anda.
Pigem tuleb muretseda selle üle, et me seal negatiivsel pjedestaalil esirinnas ei trügi.
Statistika alkoholitarbimisest, suitsiididest, meeste tervisest, majandusemigratsioonist per capita - oleksime kõrgel kohal.
Et me ametlikul tasemel seda ignoreerime - ei kaota probleemi või ei lahenda seda.
Poleks nii kindel, et vene naiste poolt väikse palgaga kokku laotav olmeelektroonika või kolkakülades kokku taotavad kaubakastid meid viie rikkama EL riigi hulka viivad.