Kas N Liidus oli ka midagi head?

[mx77]

2004 suvel maksis Oslost 30 km asuv 15 töötajaga firma kWh eest meie rahas 48 senti, samal ajal mõnevõrra suurem ettevõtmine Eestis maksis 80 ringis.

Võtame jälle appi Eurostati

Hind eesti tööstustarbijale 2004 - 0,0455 eur/kWh
Hind Norra tööstustarbijale 2004 - 0,0542 eur/kWh

[Kapten Trumm]

Tegelikult suure ärapanemise taustal on märkamata jäänud üks näitlik tabel, mis paberlehes on olemas, kuid netis vist mitte

On kaks veergu - töö tootlikkuse kasv (%???) 2000-2012 ning töötunni kulu kasv %(???) 2000-2012.
Seda vaadates torkab silma selline tõsiasi, et nö arenenud riikides on kasvanud tootlikkus ja palk samas tempos, endisel nn "ossidel" aga palk pea poole kiiremini, aga järgida erandeid:

Eesti +159%, +289% vahe 1,82 korda
Läti +192%, +284% vahe 1,48 korda (kaugus Soomest annab vist juba tunda)
Leedu +182%, +221% 1,21 korda
Ungari +135%, +229% vahe 1,69 korda
Poola +151%, +165%(leedukatel ja poolakatel pole kuskile "ülelahe" minna?) - vahe 1,09 korda

Taani +108%, +134% - vahe 1,24 korda
Saksamaa +114%, +116% 1,02 korda
Prantsusmaa +112%, +135% 1,20 korda
Austria +117%, +117% 1,00 korda
Soome +117% + 137% 1,17 korda
Suurbritannia +115%, +113% 0.98 korda

[alban]

Poola +151%, +165%(leedukatel ja poolakatel pole kuskile "ülelahe" minna?) - vahe 1,09 korda

Leedukad ja poolakad tõesti ei lähe naaberriiki aga nad lähevad hulgakaupa ja suurel kiirusel näiteks Suurbritanniasse ja Iirimaale.

Leedukate arv on Suurbritannias võrreldes 2001. a suurenenud vähem kui 5000 isiku pealt 97 000 peale.

http://en.wikipedia.org/wiki/Lithuanian ... ed_Kingdom

Poolakate arvukus samal perioodil on 74 000 pealt suurenenud 515 000 peale ja seda ainult ametlike numbrite järgi. Mustalt töötegijad loetakse sadade tuhandete võrra enam.

http://en.wikipedia.org/wiki/Polish_mig ... _migration

Minnakse igalt poolt sinna kus väidetavalt rohi rohelisem ja jõgedes piim voolamas. Pole see Eesti mingi erand ega erilisus selles tänases maailmas.

[mx77]

Poola +151%, +165%(leedukatel ja poolakatel pole kuskile "ülelahe" minna?) - vahe 1,09 korda

Leedukad ja poolakad tõesti ei lähe naaberriiki aga nad lähevad hulgakaupa ja suurel kiirusel näiteks Suurbritanniasse ja Iirimaale.

Leedukate arv on Suurbritannias võrreldes 2001. a suurenenud vähem kui 5000 isiku pealt 97 000 peale.

http://en.wikipedia.org/wiki/Lithuanian ... ed_Kingdom

Poolakate arvukus samal perioodil on 74 000 pealt suurenenud 515 000 peale ja seda ainult ametlike numbrite järgi. Mustalt töötegijad loetakse sadade tuhandete võrra enam.

http://en.wikipedia.org/wiki/Polish_mig ... _migration

Minnakse igalt poolt sinna kus väidetavalt rohi rohelisem ja jõgedes piim voolamas. Pole see Eesti mingi erand ega erilisus selles tänases maailmas.

Kusjuures Leedu väljarände statistika suhtarv võrrelde elanike arvuga ületab eesti oma kordades, ja see on reeglina erinevalt üle lahe pendeldamisest ikka jääv väljaränne. aga no trumm ja statistika...

eesti väljaränne 2009-2011 16.166 inimest
leedu väljarnne 2009-2011 158.990 inimest

[Kapten Trumm]

Kusjuures Leedu väljarände statistika suhtarv võrrelde elanike arvuga ületab eesti oma kordades, ja see on reeglina erinevalt üle lahe pendeldamisest ikka jääv väljaränne. aga no trumm ja statistika...
eesti väljaränne 2009-2011 16.166 inimest
leedu väljarnne 2009-2011 158.990 inimest

Kõva mees silte kleepima, aga lihtsaid seaduspärasusi ei taipa....
Miks on Leedu väljaränne suurem?
Kas neil on pooleteist tunni laevasõidu kaugusel suuremate palkadega ja sarnase kultuuriruumiga töökoht, kust nädalavahetuseks koju tullakse (vaata, mis laevadel reedeti Helsinki sadamas toimub)?
Seepärast ongi väljaränne (st jäädavalt minek) suurem.
Mitte seepärast, et meie riiklik korraldus või rahvastikupoliitika 10 korda parem oleks.

http://www.e24.ee/1253104/soomes-tool-k ... -protsenti

Lisaks on Leedu rahvaarv 3 miljonit Eesti 1.3 vastu, vahe on 2.3 korda.
Arvestad sellele väljarändele per capita juurde ametliku majandusliku pendelrände 30 000 (lisaks võib seal olla kolmandik "mustalt" käijaid), saamegi sisulise emigratsiooni samasse auku.
Ehk isikuid, kes kodumaalt mingil põhjusel või viisil jalga lasevad, on nii meil kui Leedus umbes sama protsent.

[Kilo Tango]

Kusjuures Leedu väljarände statistika suhtarv võrrelde elanike arvuga ületab eesti oma kordades, ja see on reeglina erinevalt üle lahe pendeldamisest ikka jääv väljaränne. aga no trumm ja statistika...
eesti väljaränne 2009-2011 16.166 inimest
leedu väljarnne 2009-2011 158.990 inimest

Kõva mees silte kleepima, aga lihtsaid seaduspärasusi ei taipa....
Miks on Leedu väljaränne suurem?
Kas neil on pooleteist tunni laevasõidu kaugusel suuremate palkadega ja sarnase kultuuriruumiga töökoht, kust nädalavahetuseks koju tullakse (vaata, mis laevadel reedeti Helsinki sadamas toimub)?
Seepärast ongi väljaränne (st jäädavalt minek) suurem.
Mitte seepärast, et meie riiklik korraldus või rahvastikupoliitika 10 korda parem oleks.

http://www.e24.ee/1253104/soomes-tool-k ... -protsenti

Lisaks on Leedu rahvaarv 3 miljonit Eesti 1.3 vastu, vahe on 2.3 korda.
Arvestad sellele väljarändele per capita juurde ametliku majandusliku pendelrände 30 000 (lisaks võib seal olla kolmandik "mustalt" käijaid), saamegi sisulise emigratsiooni samasse auku.
Ehk isikuid, kes kodumaalt mingil põhjusel või viisil jalga lasevad, on nii meil kui Leedus umbes sama protsent.

Vahe on selles, et need pendelrändajad kulutavad arvestatava osa oma rahast siinmail. Püsivalt läinud on püsivalt läinud.

Mina selle rändedünaamika pärast ülearu ei muretseks. Lasi ka suur hulk soomlasi kunagi Soomest jalga Rootsi ja mälu järgi üle 70% tuli sealt tagasi kui elu paremaks läks. Küll ka nendel "eestis on kõik persses, mina siia riiki oma jalga enam ei tõsta" tüüpidel kunagi meel muutuma hakkab.

[Kapten Trumm]

Ega soomlased ka nendesse viro majandusimmigrantidesse nüüd väga soosivalt suhtu.
Vanemad soomlased arvavad, et mida nad ronivad siia, see mis meil on vaja teha tehti Soomes 50-60ndatel ära. Oli lausa eraldi väljend kohe neil.
Nüüd ronivad siia mingid tegelased nende heaolu nautima.

Samas tuleb tunnistada seda, et paljudele äärealade inimestele pole meil kodumaal sittagi pakkuda peale miinimumpalga ja depressiooni.
Olin jaanipäeval ühes ääreala vallas ühes jaanipeo seltskonnas, kus kahest pidu teinud perest käivad mõlemad vanemad Soomes ja lapsi kantseldavad vanavanemad.
Ütlesid, et kohapeal leiaks tööd, millest piisaks toidupoodi hädapärase eest viimiseks ja ongi kogu lugu.
Mingist elust ja muust peale sentide lugemise rääkida ei saa.

Sestap ongi lihtne Tallinna palkade otsast tarkust kuulutada, äärealadel on meil olukord pehmelt öelda sitt ja paranemist ei paista.
Puuduvad lihtsalt töökohad ja kui midagi saad, siis suurtaluniku põllul 400 euro eest kuus Belarussis loksuda.

Eesti äärealadele tuleb elu tagasi siis, kui majapidamismudel 1 pere, 2 traktorit, 15 ha maad jne tagab keskmise äraelamise.
Täna ei taga, see pole isegi teoorias eriti võimalik.
Nagu jaanilised ütlesid, et traktorit ei karda, aga 400 euro eest kuus sellega ei taha teha ja kuu lõpus võlgades siplev väiketalunik ka olla ei taha.
Kuna "võrdse kohtlemise poliitika" põllumajandustoetustes ei näi muutuvat, siis tulevik saab olema viietasandilised ristmikud tühjade külade vahel.

[mx77]

Kusjuures Leedu väljarände statistika suhtarv võrrelde elanike arvuga ületab eesti oma kordades, ja see on reeglina erinevalt üle lahe pendeldamisest ikka jääv väljaränne. aga no trumm ja statistika...
eesti väljaränne 2009-2011 16.166 inimest
leedu väljarnne 2009-2011 158.990 inimest

Kõva mees silte kleepima, aga lihtsaid seaduspärasusi ei taipa....
Miks on Leedu väljaränne suurem?
Kas neil on pooleteist tunni laevasõidu kaugusel suuremate palkadega ja sarnase kultuuriruumiga töökoht, kust nädalavahetuseks koju tullakse (vaata, mis laevadel reedeti Helsinki sadamas toimub)?
Seepärast ongi väljaränne (st jäädavalt minek) suurem.
Mitte seepärast, et meie riiklik korraldus või rahvastikupoliitika 10 korda parem oleks.

http://www.e24.ee/1253104/soomes-tool-k ... -protsenti

Lisaks on Leedu rahvaarv 3 miljonit Eesti 1.3 vastu, vahe on 2.3 korda.
Arvestad sellele väljarändele per capita juurde ametliku majandusliku pendelrände 30 000 (lisaks võib seal olla kolmandik "mustalt" käijaid), saamegi sisulise emigratsiooni samasse auku.
Ehk isikuid, kes kodumaalt mingil põhjusel või viisil jalga lasevad, on nii meil kui Leedus umbes sama protsent.

Iga suvaline väide tõendab Kapteni väidet
Pendelränne on ikka hoopis teine asi kui alaline väljaränne. Esiteks majanduslik - pendelrändajad jätavad soome vaid maksud, oma teenitu kulutatakse eestis. Teiseks lõpetavad pendelrändajad kohe pendeldamise, kui emamaa majandustingimused veidigi paranevad, mida ei tee kindalst enam need 150 000 leedukat, kes on jäädavalt kaotataud.

[wudu]

Ettevõtja: häbi on maksta meestele kehva palka

Euroopas nõutud metsatehnikat tootva Palmse Mehaanikakoja OÜ omanik Anti Puusepp maksab töömeestele 2000 eurot kuus. Ka Soome paremat elu otsima läinud kohalikud tulevad seepärast tagasi.

[mx77]

Ega soomlased ka nendesse viro majandusimmigrantidesse nüüd väga soosivalt suhtu.
Vanemad soomlased arvavad, et mida nad ronivad siia, see mis meil on vaja teha tehti Soomes 50-60ndatel ära. Oli lausa eraldi väljend kohe neil.
Nüüd ronivad siia mingid tegelased nende heaolu nautima.

Samas tuleb tunnistada seda, et paljudele äärealade inimestele pole meil kodumaal sittagi pakkuda peale miinimumpalga ja depressiooni.
Olin jaanipäeval ühes ääreala vallas ühes jaanipeo seltskonnas, kus kahest pidu teinud perest käivad mõlemad vanemad Soomes ja lapsi kantseldavad vanavanemad.
Ütlesid, et kohapeal leiaks tööd, millest piisaks toidupoodi hädapärase eest viimiseks ja ongi kogu lugu.
Mingist elust ja muust peale sentide lugemise rääkida ei saa.

Sestap ongi lihtne Tallinna palkade otsast tarkust kuulutada, äärealadel on meil olukord pehmelt öelda sitt ja paranemist ei paista.
Puuduvad lihtsalt töökohad ja kui midagi saad, siis suurtaluniku põllul 400 euro eest kuus Belarussis loksuda.

Eesti äärealadele tuleb elu tagasi siis, kui majapidamismudel 1 pere, 2 traktorit, 15 ha maad jne tagab keskmise äraelamise.
Täna ei taga, see pole isegi teoorias eriti võimalik.
Nagu jaanilised ütlesid, et traktorit ei karda, aga 400 euro eest kuus sellega ei taha teha ja kuu lõpus võlgades siplev väiketalunik ka olla ei taha.
Kuna "võrdse kohtlemise poliitika" põllumajandustoetustes ei näi muutuvat, siis tulevik saab olema viietasandilised ristmikud tühjade külade vahel.

Trumm, sa hakkad poes karjuma, kui sa peaksid ennast ära majandava 15 hektarise talu saadusi ostma hakkama.
Isegi soomes on talu keskmine põllumaa suurus 37 hektarit ja Lõuna-Soomes, kus taludes on põllumajanduse osakaal suurim on põllumaa keskmine suurus 46 hektarit. Põhja pool, kus on suurem rõhk metsakasvatusel on põllumaa keskmine suurus 25 hektarit. See 15 hekatri jutt on BS.

[ivanorav]

Kahjuks on Eesti ääremaal Bellarussis loksuda kasulikum, kui Soomes 2000 eurose kuupalga eest tööl käija.
Eestit on tabanud mingisugune meedia paisutatud vingumis-hädaldamis maania.
Ääremaa-ääremaa, Vöru Maksimarketi ees ei ole tipptunnil enam parkimiskohta!
Töötus on jah selline omaette probleem, ega ka Soome 500 eurose työmarkkina-toega ka nälga ei sure!
Lollid ja laisad elavadki kehvasti! Cie la vie!

[Lemet]

Anti on aastaid inimestele head(maatingimustes ülihead) palka maksnud ja muidu kah vastu tulnud, aga kui te arvate, et tal tööjõudu jalaga on segada, siis arvake uuesti.

[Lemet]

Vähe kainestavat lugemist kodanikele, kes "teadsid" kirjanikke tänapäeval oma honoraride eest autosid ostmas...

...Torkab silma vastanute optimism. “Hästi elan,” kinnitab Andrei Hvostov, kes saab veits peale poole keskmise palga, pluss honorarid artiklitelt ja raamatutelt. “On kaks jalgratast ja Husqvarna mootorsaag. Riided leiab kaltsukast. Sain vaeste kirjanike majja elamise, mille eest eriti nagu ei peagi maksma.”...

...Töid ja tegemisi on kirjanikel seinast seina. Paljudesse keeltesse aina tõlgitav Mari Saat õpetab tehnikaülikoolis ärieetikat. “Kui saan juurde veel pensioni ja Kulka stipendiumi, siis tuleb eluga enam-vähem välja, aga mitte nii, et saaks muretult hambaid ravida või mõelda kodus remondi tegemisele …”

...Kirjandusliku tegevuse pärispalk, honorar, on Eestis õnnetuke. Sirje Kiin loetleb: “Underi talveluule kogu koostamise ja eessõna kirjutamise eest sain jaanuaris ühekordse honorari 270 eurot, Koolibri kirjastuse töövihikus ilmunud artikli eest sain veebruaris 40 eurot, Underi sünniaastapäeva seminaril peetud ettekande eest sain aprillis 79 eurot. Mullu ajakirjas Elukiri ilmunud 12 kolumni eest sain aastal 2012 kokku 600 eurot. Underi monograafiat uurisin-kirjutasin 20 aastat, honorar oli ühe aasta Eesti keskmine palk.”

http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arv ... d=66553700

[Kapten Trumm]

Kahjuks on Eesti ääremaal Bellarussis loksuda kasulikum, kui Soomes 2000 eurose kuupalga eest tööl käija.
Eestit on tabanud mingisugune meedia paisutatud vingumis-hädaldamis maania.
Ääremaa-ääremaa, Vöru Maksimarketi ees ei ole tipptunnil enam parkimiskohta!
Töötus on jah selline omaette probleem, ega ka Soome 500 eurose työmarkkina-toega ka nälga ei sure!
Lollid ja laisad elavadki kehvasti! Cie la vie!

Sul vist puudub üldse ülevaade, mis meil seal väljaspool maakonnakeskusi toimub?
Toon sulle elulise näite, meie külas ühe pere näitel. Mees kutseka lukksepp, naine vist viimistleja.
3 last ja majapidamine 180 km Tallinnast. Kohapeal on võtta ainult kohaliku taluniku sulase amet - sõltuvalt kas laudas või traktoriga on palk miinium kuni 700 eurot hooajal (mida teha, kui hooaeg pole??). Tallinnas tööl käimine ei tasu võrreldes Helsinkiga ära, lihtsalt palgavahe on suur, kulude vahe mitte nii väga.
Nüüd käivad mõlemad Helsinkis ehitustel tööl ja elu on hakanud senisega võrreldes ülesmäge minema, püsti löödud uued majad, osteti suht uus auto ja Soomes elatakse normaalses korteris, mitte autosuvilas. Kohapealt saadava palgaga jätkus ainult söögiks ja riieteks.

Meie külas on mehed üle ühe sedasi. Ma küll ei ütleks, et nad on lollid ja laisad.
Ilmselt sa oled piisavalt loll ja ei jaga soomlaste nõudeid ehitusele - labidamehe oskustega elektrikud lendavad sealt kiiresti ametist ja 2000 eurot seal sinisilmade eest ei maksta.

[Roamless]

Trumm, praegu on juba näha väikest liikumise muutumise suunda. Sommid ei majanda enam kõike seda heaolu ära ning õhus on tunda kriisi, paljud eestlastest töölised juba muide Norra suunas liikunud. Sul peaks ju tutvusi igalpool meeletult olema, räägi mõne Soome ettevõtjaga, mida nad arvavad viimase aja maksude tõusudest jne jne Soomes. Jama on muidugi see, et kui Soome majandus kukub, saame ka meie mingi laksu kirja. Soomlastel oleks viimane aeg alustada sotsiaalsete kärbetega. Paljud kartulininad käivad ju siin Eestis lajamas just oma töötu abiraha najal. Veel hiljuti oli võimalus võtta ka töötuna töötu puhkust (täielik absurd), kas asi veel kehtib, ei tea. Tuleks just kaotada esmajärjekorras põhjendamatud soodustused, sest majandus ei kannata enam uusi sotskulusid välja, kuigi sommid on oluliselt rikkamad, kui meie. Üldiselt mõned tuttavad Soome ettevõtjad Soome tulevikust praegu just head ei räägi, isegi taksojuht kukkus viimane kord Helsingis käies kurtma oma raske elu ja suurte maksude üle, mis teda ära tahavad kägistada, kui tõene see jutt oli, on iseasi, kuid maksud lähevad järjest suuremaks. Maskuamet on neil teeninud nimeks juba verivirasto, mitte verovirasto.