www.militaar.net

Trumm, Venemaal pole hetkel mitte ükski üksus varustatud aktiiv kaitse vahenditega(nt Arena).

Selle pikema raua eelis lühema ees on peamiselt suurenenud laskekaugus...
Oluline faktor kõrbetingimustes. Soomusest läbilöögivõimes suurt vahet neil minu teada pole. Seega, meie maastikutingimustes sobib ka L44-raud suurepäraselt....Kasutamisintensiivsusest tingitud rauakulumine ja vajadusel selle välja vahetamine on muidugi omaette teema.

PS. Kui pikema rauaga Leo 2A6 relvastusse jõudma hakkas, kaebasid Bundeswehri tankistid tõsiseid probleeme kahuri tasakaalustamismehhanismides. Nüüdseks ehk loodetavasti lahendatud.....

kala kirjutas:Trumm, Venemaal pole hetkel mitte ükski üksus varustatud aktiiv kaitse vahenditega(nt Arena).

Aga 10 aasta pärast?

Kui näiteks aastal 2020 peaks venelastel hakatama massiliselt tootma 135 mm toruga aktiivkaitsevahenditega madalaprofiililist tanki, siis vaid raketindusele lootma jäädes peame vahetama kogu süsteemi välja. Tanki puhul piisab soomuse paksendamisest korpusel ja tornis või halvemal juhul torni välja vahetamisest. Leo2-sid on maailmas nii palju, et küll neile piisavalt uuendusi tuleb. TT rakette aga niisama lihtsalt täiendada ei saa - alahelikiirusega rakett ei hakka sul miski trikiga ühtäkki Mach 3-ga lendama. Eriti kui teda juhitakse optilise kaabliga. Mootori saab ju raketil välja vahetada aga kui raketi aerodünaamika ja juhtimine on ehitatud alahelikiirust silmas pidades, siis pole mingit lootust seda masinat ülehelikiirusega tanki tabama sundida.

kala kirjutas:Trumm, Venemaal pole hetkel mitte ükski üksus varustatud aktiiv kaitse vahenditega(nt Arena).

Praegune seis ei tähenda eriti palju..süsteemid on võrreldes uute tankide loomisega väga odav võimalus kaitsta tanke endise NLiidu vabariikide TT relvade eest. Erinevalt 5 generatsiooni lennukitest ja lennukikandjate suurtest plaanidest on need süsteemid üsna reaalsed ellu viia. Et idee ise surnud pole, siis sellise asja on välja mõelnud ka juudid. Sealmaal aga teadupärast sõdimiseks mittekõlbulikke asju ei tehta.

Aktiivkaitsesüsteemid teevad võidukäiku just kohtades, kus osapoolteks on tankiarmee vs kergejalavägi. Üks selline kooslus on kahjuks Venemaa vs tema endised äärealad. Iisrael ja Hezbollah ka. See on just mõeldud võitluseks igasugu nurga tagant lastavate rakettrelvade eest.

Kui meie tankitõrjevõime seisab üksnes TT rakettidel, siis tähendab, et aktiivkaitse tulekuga (mis on küllalt tõenäoline) pole meil põhjust enam rakettidele nii väga loota. Selles olukorras kühveldada kaur3 soovituse järgi 4 miljardit Spike peale on sügav rumalus.

tommy kirjutas:Selle pikema raua eelis lühema ees on peamiselt suurenenud laskekaugus...
Oluline faktor kõrbetingimustes. Soomusest läbilöögivõimes suurt vahet neil minu teada pole. Seega, meie maastikutingimustes sobib ka L44-raud suurepäraselt....Kasutamisintensiivsusest tingitud rauakulumine ja vajadusel selle välja vahetamine on muidugi omaette teema.

PS. Kui pikema rauaga Leo 2A6 relvastusse jõudma hakkas, kaebasid Bundeswehri tankistid tõsiseid probleeme kahuri tasakaalustamismehhanismides. Nüüdseks ehk loodetavasti lahendatud.....

Väide vale. L55 raud töötati välja justnimelt selleks, et oleks võimalik läbi lüüa ka moodsamatest nõuk. tankidest (tollase moonaga oli L44-l juba T-80-ga raskusi). Kõrbe peale ei mõennud siis keegi. Suurenenud laskekaugus on suurenenud suudmekiiruse tulem. Algkiiruse suurenemine (oli vist 14%) parandab oluliselt ka mürsu energiat põrkemomendil - kiiruse kasvades tuleb kineetilist energiat juurde ruudus. Näiteks 1750m/s suudmekiiruse puhul on DM53 mürsu suudmeenergia 12,8 MJ aga 1535m/s suudmekiiruse korral vaid 9,8 MJ - vahet 30%. See on päris suur erinevus.

[quote=\\"kala\\"]Trumm, Venemaal pole hetkel mitte ükski üksus varustatud aktiiv kaitse vahenditega(nt Arena).[/quote]

Neid vene aktiivkaitsesüsteeme on arendatud juba päris mitmeid, Arena, Arena-E, Drozd, Drozd-2, Shatjor, Shtora. Esimesed neist arendati välja juba 70. aastatel. Nähtavasti seal ikka mingi kasutegur peab olema, muidu selle arendusega ei tegeletaks.

Samas jälle ega see tank ka nüüd mingi imeloom ole.

http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... oyed-tanks

Juba ma näen postitustes väited nagu ma kakleks tankide soetamise vastu...

Kui meie 50 000 pealise armee kohta on 50 tanki siis tekib küsimus, et mida teised teevad? Lasevad CG-de ja Milanidega? Aga miks peaks Milan midagi suutma teha kui juba 3. gen relvad hävitatakse ilma vaenlase tankidele midagi tegematta?
Tekib küsimus üldse mõttekuses TT relvi soetada? Või miks selliseid relvi välja töötatakse, või miks selliseid relvi riigid hangivad üldse?

Veel kord, ma pole midagi tankide soetamise vastu öelnud, samuti ei ole ma näidanud poole hoidu Kauri lahendusele.

Aga kui läheb rääkimiseks 3. gen relvade peale ja tekib jutt nagu vaenlase tankid oleksid mingid Marsslaste kolmjalad force fieldiga siis on ka natuke kummaline...

Pikem raud=suurem algkiirus. See on relvaballistika põhitõde. Suurem algkiirus=suurem lõppkiirus märgini jõudes, mis noolmürsu puhul tähendab suuremat läbivust. Kumulatiivmürsul kiirus ei loe (seepärast lendavadki TT relvad aeglaselt, palju aeglasemalt mürsust). Noolmürsu idee on rakendada pisikesele pinnale tohutu energia.

Paraku on 2+ km/sek kiirusi võimalik saada üksnes väga suure survega kahuritorus, mis välistab kohe igasugu kerged tagasilöögita kökatsid. Ainus võimalus sama efekti saada on valmistada 120 mm tankitõrjekahur, mis sellise rauapikkuse juures kaalub nii 4 tonni, seda ei saa kuskile vedada ja meeskond ikka kaitsmata.

See ongi kogu idee, mis tankitõrjeks tanki vaja on.

Mõtlesin, et ei viitsi enam siin teemas sõna võtta, sest kõik on nagu juba 3x läbi nämmutatud, kuid kui Trumm ja Kilo Tango räägivad aktiivkaitsest ja passiivkaitsetest, mida veel ei ole, siis peab taas kord küsima, et mis on meie kaitses istuva brigaadi aktiiv- ja passiivkaitse võtted juba ammu relvastuses olevate MRLS'ide vastu. Kunnase intervjuust saan aru, et kogu mäng hakkab käima Suur-Tallinna sillapea ümber. Võtke kaart ette ja vaadake kui kaugelt saab nuhelda MRLS'idega nii lennuvälju kui ka sadamaid. Kas meie brigaadi käsi ulatub nii kaugele, et hakata jahtima neid positsioone? Või hakkavad sellega tegelema VG'd ja teised KL üksused? Mis vahenditega? Kes neile katust teeb? Juhul kui liitlased otsustavad tulla, siis hakkavad nad ise neid erinevaid punkte jahtima ja selleks ei ole vaja neil siin sillapead, siis sillapea võib olla Poolas või Rootsis.

Te küsite, et mida ma siin jonnin? Ma jonnin selle pärast, et ka teie enda lahendustes on silmaga nähtavad praod sees.

Kunnas kirjutab:

Pärast Eesti NATO-sse astumist pole meie riigi sõjalist kaitset enam võimalik korraldada tuginedes peaasjalikult viivituslahingutele ja sissisõjale, nagu nägime ette 1990. aastatel. Ilma riigi võtmepiirkondi (vähemalt Suur-Tallinna ruumi) enda valduses hoidmata ei ole liitlastel võimalik Eestit sõjaliselt abistada.

Kas tõesti?

Soomusmanöövrivõimekus võimaldab:

a) lahingutegevust avatud maastikul (praegu peame piirduma kinnise ja poolkinnise maastikuga),

b) efektiivseid pealetungioperatsioone (ainult viivitus- ja kaitselahingutega ei ole riigi võtmepiirkondi võimalik enda käes hoida),

Kui suured on meie tankikaotused pealetungilahingus? Kas tõsise vastase vastu tuleb teha paar rünnakut? Kahtlen. Kas meie suurtükivägi suudab pidada duelle vastase divisiisi üksustega? Täna vist veel mitte? Kui mitu duelli vastu peetakse? hillart viskab oma paar senti ja räägib med teenistusest ning Trumm tuletab meelde enda poolt paar nädalat tagasi välja arvutatud numbrid langenute ja vigastatute kohta.

c) jõudude kontsentreerimist ja edu saavutamist vaenlase õhu ja meredessantide vastu sõjalise konflikti algfaasis,

Kui suurel geograafilisel alal seda võib üheaegselt teha? Kas ainult Suur-Tallinnas? Mis saab ülejäänud Eestist?

d) tõsta olulisel määral otsustuskünnist sõjaliseks kallaletungiks Eesti Vabariigi vastu (edu saavutamiseks on potentsiaalsel vaenlasel vaja suuremat väekontingenti, rohkem õhujõude, lahingukoptereid ja mis peamine, soomusvägesid, nende kohaletoimetamine nõuab omakorda aega ning vägede koondamine on suurema tõenäosusega avastatav meie liitlaste luurevahendite poolt).

Kas tõesti on 50 tanki midagi nii erakorralist Vene armeele, et nad peavad mingi erakorralise mobiliseerimise korraldama?

Kuidas on võimalik sõduritel ületada tankihirmu, ammugi õppida tankide vastu võitlema, kui nad pole oma silmaga tanki näinudki? Kuidas on allüksuste ülematel võimalik soomusüksuste vastu võidelda, kui neil puudub kogemusele rajanev arusaam sääraste üksuste manööverdamisvõimest ja tulejõust?

Kas ÕT meest jaoks tuleb muretseda kopterid ja lennukid, et nad näeksid kõike oma silmaga? Milleks meile simulatsioonikeskus Tartus? Asjade olemasolu arsenalis ei tähenda, et neid osatakse kaasata. Kangelaspioneer, hummel, TL instruktorit jt võivad siin teemas kaasa rääkida.

jne.

Põhimõtteliselt on nendel teemad militaar.net'is juba aastaid vaieldud ja nüüd tuleb lihtsalt leppida olukorraga, et tulevad tankid. Kui tulevad, siis las tulevad. Elame edasi ja loodame, et vastuvaidlejatel nagu minul ja mõnel teisel veel, ei ole õigus. Ma tõesti loodan, et mul ei ole õigus, sest muidu oleks lihtsalt valus seda põrumist vaadata.

Kordan, et ma ei ole tankide vastu, kuid minu meelest peaks ostma esialgu mindagi muud: asju, mis töötavad üle Eesti ja ka siis kui midagi peaks juhtuma äkki. Kui juhtuvad pika vinnaga asjad, siis las tankid müttavad seal Suur-Tallinnas ja need, mis varem sai lunastatud aitavad kurnata ja kulutada nii siin kui ka seal.

Kas prantslased oleks aimanud, et nad oma vigase sõjalise mõtlemisega paari aasta pärast raksaki reha otsa astuvad. 1938 oli kõik veel ilus.



PS peab vist ligi 90 dollarit välja käima, et muretseda endale järgmine raamat, mis aitab lappida minu vigast loogikat

http://www.amazon.com/Tank-Debate-Anglo ... 328&sr=8-2

Ae, setu, kuna Sul jookseb pliiats väga kiiresti, siis kas oleksid nii hea ja joonistaksid ühe hea passiivkaitse lahenduse võrede näol ühele Vene tankile nii, et tank saaks täita oma funtsioone.

kaur3 kirjutas:

c) jõudude kontsentreerimist ja edu saavutamist vaenlase õhu ja meredessantide vastu sõjalise konflikti algfaasis,

Kui suurel geograafilisel alal seda võib üheaegselt teha? Kas ainult Suur-Tallinnas? Mis saab ülejäänud Eestist?

Dessantide lukustamiseks maabumiskohale piisab paarist-kolmest tankist koos muude üksustega. Dessante ei maandata kogu ranniku ulatuses. Igale poole muidugi ei jõua aga oluline on kõige kriitilisematega kiiresti hakkama saada, et jääks jõude väiksemate prioriteetidega tegeleda.

d) tõsta olulisel määral otsustuskünnist sõjaliseks kallaletungiks Eesti Vabariigi vastu (edu saavutamiseks on potentsiaalsel vaenlasel vaja suuremat väekontingenti, rohkem õhujõude, lahingukoptereid ja mis peamine, soomusvägesid, nende kohaletoimetamine nõuab omakorda aega ning vägede koondamine on suurema tõenäosusega avastatav meie liitlaste luurevahendite poolt).

Kas tõesti on 50 tanki midagi nii erakorralist Vene armeele, et nad peavad mingi erakorralise mobiliseerimise korraldama?

Point on selles, et edu saavutamiseks on vajalik, et operatsioon viidaks läbi väga kiiresti. Kui ilma tankideta on vaja näiteks koondada 100 T-72, siis tankidega on vaja koondada juba vähemalt 5x nii palju. Ja see paistab juba välja, sest liikuma hakkab väga suur hulka lahingutehnikat.

Kuidas on võimalik sõduritel ületada tankihirmu, ammugi õppida tankide vastu võitlema, kui nad pole oma silmaga tanki näinudki? Kuidas on allüksuste ülematel võimalik soomusüksuste vastu võidelda, kui neil puudub kogemusele rajanev arusaam sääraste üksuste manööverdamisvõimest ja tulejõust?

Kas ÕT meest jaoks tuleb muretseda kopterid ja lennukid, et nad näeksid kõike oma silmaga? Milleks meile simulatsioonikeskus Tartus? Asjade olemasolu arsenalis ei tähenda, et neid osatakse kaasata. Kangelaspioneer, hummel, TL instruktorit jt võivad siin teemas kaasa rääkida.

Jabur võrdlus. Nii jabur, et ei vääriks isegi kommentaari. Aga siiski. Mitte miski ei asenda 60 tonnist masinat, mis tulistab suudmepüüdurita kahurist paukudega, mis panevad kõrvad verd jooksma. Mitte ükski simulaator ei treeni inimest olukorraks kus tema poole liigub tuld ja tõrva pritsiv lahingumasin, mis ähvardab sind roomikute all lömaks sõtkuda. Matkekesus on ju strat. ja takt. juhtimise tagajärgede, mitte konreetse lahingulise olukorra lärmi, surevate sõprade, vihisevate kuulide, jms. emotsioonide simuleerimiseks

Kas prantslased oleks aimanud, et nad oma vigase sõjalise mõtlemisega paari aasta pärast raksaki reha otsa astuvad. 1938 oli kõik veel ilus.

Prantslaste probleem polnud ju mitte tehnika - see oli neil kohati parem kui sakslastel (ka soomustehnika). Prantslaste probleem oli taktikalis-operatiivse olukorra ebaadekvaatne mõistmine ja sellest tingitud ebaadekvaatne reageerimine. Rommeli tagala oleks tulnud ära lõigata ja Erwin Rommelist poleks saanud mitte sõjasangar vaid sõja suurim lollpea.

Tankid ei ole asi iseenesest nagu seda ei ole ka TT raketid. Need on vahendid operatiiv-taktikaliste eesmärkide saavutamiseks. Ja siin pole mitte suurim oht ühe või teise relvaliigi puudujääk vaid taktikaline paindumatus (asi, mida ma toonitan siin vist juba viiendat korda). Just seesama reha, mille peale prantslased astusid (tõsi - teistel põhjustel).

Ja veel, mis puudutab MLRS-e ja nende poolt pillutavaid bomblet-e, siis nende vastu saab tanke kaitsta: http://www.ibd-deisenroth-engineering.de/amap-r.html

Kilo Tango, aitäh lõbusa hetke eest

Mitte miski ei asenda 60 tonnist masinat, mis tulistab suudmepüüdurita kahurist paukudega, mis panevad kõrvad verd jooksma. Mitte ükski simulaator ei treeni inimest olukorraks kus tema poole liigub tuld ja tõrva pritsiv lahingumasin, mis ähvardab sind roomikute all lömaks sõtkuda. Matkekesus on ju strat. ja takt. juhtimise tagajärgede, mitte konreetse lahingulise olukorra lärmi, surevate sõprade, vihisevate kuulide, jms. emotsioonide simuleerimiseks

Mitu korda elus peavad reservistid selles osalema Kui palju kiiremini jookseksid need head võitlejad peale taolise simulastiooni saamist?

Dessantide lukustamiseks maabumiskohale piisab paarist-kolmest tankist koos muude üksustega. Dessante ei maandata kogu ranniku ulatuses. Igale poole muidugi ei jõua aga oluline on kõige kriitilisematega kiiresti hakkama saada, et jääks jõude väiksemate prioriteetidega tegeleda

Paar tanki siin ja paar seal. See oleks nagu piknikule sõit või. Hei, me sõidame Pärnusse! Kas te lähete Muugale? Tõnn sõitis Kaleviga Tartu suunas paar tundi tagas!

Point on selles, et edu saavutamiseks on vajalik, et operatsioon viidaks läbi väga kiiresti. Kui ilma tankideta on vaja näiteks koondada 100 T-72, siis tankidega on vaja koondada juba vähemalt 5x nii palju. Ja see paistab juba välja, sest liikuma hakkab väga suur hulka lahingutehnikat.

Ma ei hakka Trummi eest vastama, sest tal on kindlasti juba kusagile kopipeistitud vastus raudteetranspordist, õppuste stsenaariumist jne. Tal tuleb see argumentatsioon minust palju paremini välja.

Prantslaste probleem polnud ju mitte tehnika - see oli neil kohati parem kui sakslastel. Prantslaste probleem oli taktikalis-operatiivse olukorra ebaadekvaatne mõistmine ja sellest tingitud ebaadekvaatne reageerimine.

Sellele ma just viitasingi.

Ja siin pole mitte suurim oht ühe või teise relvaliigi puudujääk vaid taktikaline paindumatus (asi, mida ma toonitan siin vist juba viiendat korda).

Tankide puhul on see paindumatus minu meelest suurem. Kui vastase kolonnides liigub mitmeid kümneid masinaid, siis küll jätkub neid sihtmärke üle Eesti minu shopping listis ees pool olevatele relvadele.

Ja veel, mis puudutab MLRS-e ja nende poolt pillutavaid bomblet-e, siis nende vastu saab tanke kaitsta: http://www.ibd-deisenroth-engineering.de/amap-r.html

Küsin uuesti. Kas mehed kaitsel istuvad masinates? Kuidas toimub viivituslahingu eemalumine? Kuidas peaks liikuma õppinud vastase suurtükiväetuli sellele ajal? Mis on thermobaricu vastane kaitse?

kaur3 kirjutas:Kilo Tango, aitäh lõbusa hetke eest

Võta heaks. Sina oled mind samuti üsna palju lõbustanud.

Mitu korda elus peavad reservistid selles osalema

Ok, pakkusin üle natuke aga ega see sinu argumenti ikkagi ei päästa.

Paar tanki siin ja paar seal. See oleks nagu piknikule sõit või. Hei, me sõidame Pärnusse! Kas te lähete Muugale? Tõnn sõitis Kaleviga Tartu suunas paar tundi tagas!

Balti laevastikus on 4 Roputša klassi amfiiblaeva, millest igaüks võib peale võtta kuni 24 BTR-i. Nende edasiliikumise tõkestamiseks piisab 4-5 tankist koos muu kamaga (suurtükid, jalavägi, needsamad TT raketid) per maabumine.

Point on selles, et edu saavutamiseks on vajalik, et operatsioon viidaks läbi väga kiiresti. Kui ilma tankideta on vaja näiteks koondada 100 T-72, siis tankidega on vaja koondada juba vähemalt 5x nii palju. Ja see paistab juba välja, sest liikuma hakkab väga suur hulka lahingutehnikat.

Ma ei hakka Trummi eest vastama, sest tal on kindlasti juba kusagile kopipeistitud vastus raudteetranspordist, õppuste stsenaariumist jne. Tal tuleb see argumentatsioon minust palju paremini välja.

Kena keik aga märgatavuse tõenäosus suureneb igal juhul koos rünnaku ette valmistamise keerukuse kasvuga. Juba kommunikatsiooni, mis liigub eetris ja traadis on suuremastaapse plaani puhul rohkem ja on suurem tõenäosus see kinni püüda. Ei maksa arvata, et mina kõik Trummi argumendid alati ära ostan.

Ja siin pole mitte suurim oht ühe või teise relvaliigi puudujääk vaid taktikaline paindumatus (asi, mida ma toonitan siin vist juba viiendat korda).

Tankide puhul on see paindumatus minu meelest suurem. Kui vastase kolonnides liigub mitmeid kümneid masinaid, siis küll jätkub neid sihtmärke üle Eesti.

Igal juhul on monofuntsionaalse relvasüsteemi puhul paindumatus suurem kui mitme erineva vahendi puhul. Piltlikult öeldes - kirvega saab laudu kah lõigata aga saagida on ikka lihtsam.

Ja veel, mis puudutab MLRS-e ja nende poolt pillutavaid bomblet-e, siis nende vastu saab tanke kaitsta: http://www.ibd-deisenroth-engineering.de/amap-r.html

Küsin uuesti. Kas mehed kaitsel istuvad masinates? Kuidas toimub viivituslahingu eemalumine? Kuidas peaks liikuma õppinud vastase suurtükiväetuli sellele ajal? Mis on thermobaricu vastane kaitse?

Ja selle küsimuse seos antud tehnilise lahendusega on milline? Muide, hea, et õhuga seguneva moona mängu tõid. See mõjutab igal juhul pehmeid kudesid rohkem kui terast.

Ok, pakkusin üle natuke aga ega see sinu argumenti ikkagi ei päästa.

Miks ta ei päästa? Kui kaugelt peab Eesti sõdur seda tanki nägema, et tal tekiks see õige tanki nägemise tunne? Kas Milani meeskonnad võivad seda 1 km pealt vaadata ja CG mehed paarisaja pealt?

Balti laevastikus on 4 Roputša klassi amfiiblaeva, millest igaüks võib peale võtta kuni 24 BTR-i. Nende edasiliikumise tõkestamiseks piisab 4-5 tankist koos muu kamaga (suurtükid, jalavägi, needsamad TT raketid) per maabumine.

Tõnn ja Kalev sõitsid Tartusse ja seal ei ole ühtegi Roputšat. Seal on mingid muud mehed, kes tulid võib-olla mööda maad või läbi õhu ja neid on vaja nuhelda sama moodi, kui neid kes tulid üle mere. Kui Roputšale õigel ajal jaole saada, siis miks sinna veel tanke on vaja. Kui kohalik KL näeb laeva reidil ja neil on õiged riistad, siis ei pea härrastele Tallinnasse helistama, et tanke tellida. Või ma eksin?

Kena keik aga märgatavuse tõenäosus suureneb igal juhul koos rünnaku ette valmistamise keerukuse kasvuga. Juba kommunikatsiooni, mis liigub eetris ja traadis on suuremastaapse plaani puhul rohkem ja on suurem tõenäosus see kinni püüda. Ei maksa arvata, et mina kõik Trummi argumendid alati ära ostan.

Ootame ikkagi Trummi ära

Muide, hea, et õhuga seguneva moona mängu tõid. See mõjutab igal juhul pehmeid kudesid rohkem kui terast.

Kas mehed on kaitses pehmetest kudedest või terasest? Kas nad istuvad lahingumasina sees või oma positsioonil? Või pakud välja lahenduse nagu mingil etapil II maailmasõjas, kus igale mehele ei jätkunud püssi ja ta pidi eelmise omaniku langemise ära ootama. Nii saab iga veoautol liikuv jagu peale esimest kaitselahingut omale lahingumasina. See oli inetu nali muidugi minu poolt.

kaur3 kirjutas:Miks ta ei päästa? Kui kaugelt peab Eesti sõdur seda tanki nägema, et tal tekiks see õige tanki nägemise tunne? Kas Milani meeskonnad võivad seda 1 km pealt vaadata ja CG mehed paarisaja pealt?

Aga tavaline jalaväelane, kes peab vajadusel tankikolonni endast lähedalt mööda laskma? Tankitõrjuja samas situatsioonis. Seesama kusti mees peab suutma sihtida ja lasta ka liikuvat masinat, mitte seisvat metallplaati.

Tõnn ja Kalev sõitsid Tartusse ja seal ei ole ühtegi Roputšat. Seal on mingid muud mehed, kes tulid võib-olla mööda maad või läbi õhu ja neid on vaja nuhelda sama moodi, kui neid kes tulid üle mere. Kui Roputšale õigel ajal jaole saada, siis miks sinna veel tanke on vaja. Kui kohalik KL näeb laeva reidil ja neil on õiged riistad, siis ei pea härrastele Tallinnasse helistama, et tanke tellida. Või ma eksin?

Ja see muudab mida? Kes on öelnud, et tankide hange tähendab, et Spikede hange oleks automaagiliselt vällistatud igavesest ajast igavesti? Kuidas ilma raskesoomuseta Tartu lennuväljale maabunud dessant suurendab tankide vajadust kui lõuna suunale tuleb üks osa tankidest nagunii suunata?

Muide, hea, et õhuga seguneva moona mängu tõid. See mõjutab igal juhul pehmeid kudesid rohkem kui terast.

Kas mehed on kaitses pehmetest kudedest või terasest? Kas nad istuvad lahingumasina sees või oma positsioonil? Või pakud välja lahenduse nagu mingil etapil II maailmasõjas, kus igale mehele ei jätkunud püssi ja ta pidi eelmise omaniku langemise ära ootama. Nii saab iga veoautol liikuv jagu peale esimest kaitselahingut omale lahingumasina. See oli inetu nali muidugi minu poolt.

Kuidas see väide haakub diskussiooniga tank vs. rakett? "Mehed kaitses" on üldse selline kummine mõiste, et sellega pole midagi peale hakata. Keda sa silmas pead? Tankiste või raketimehi? Millises kaitses? Kas sa tõesti kujutad ette, et ehitatakse üles mingi stabiilne rinne, kus siis kaevikutest teineteist tümitatakse? Minu prognos on, et sõja korral Eestis ei saa mehed masinatest välja enne kui asi läbi on ühte või teistpidi. Asjad arenevad lihtsalt nii kiiresti. Vähemalt kui me tankistidest räägime.

Kilo Tango, no tõ dajoš

Aga tavaline jalaväelane, kes peab vajadusel tankikolonni endast lähedalt mööda laskma?

See on päris hea harjutus. 24. veebruaril tuleb reservkogunemine ja kutsutud peavad paraadil tee ääre seisma ja laskma tanki mööda sõita

Tankitõrjuja samas situatsioonis. Seesama kusti mees peab suutma sihtida ja lasta ka liikuvat masinat, mitte seisvat metallplaati.

Mmm, kas selle pärast ostetaksegi 50 tanki, et neid hakatakse järjest laskma Võib-olla aitaks paarist tankist küll Õhutõrjujad peavad nüüd nõudma omi reaalsemaid sihtmärke ja tavaline jalaväelanegi ei taha enam Jantereid lasta

Ja see muudab mida? Kes on öelnud, et tankide hange tähendab, et Spikede hange oleks automaagiliselt vällistatud igavesest ajast igavesti?

Kirjutasin ise varem.

Kordan, et ma ei ole tankide vastu, kuid minu meelest peaks ostma esialgu mindagi muud: asju, mis töötavad üle Eesti ja ka siis kui midagi peaks juhtuma äkki. Kui juhtuvad pika vinnaga asjad, siis las tankid müttavad seal Suur-Tallinnas ja need, mis varem sai lunastatud aitavad kurnata ja kulutada nii siin kui ka seal.

Tankide puhul on see paindumatus minu meelest suurem. Kui vastase kolonnides liigub mitmeid kümneid masinaid, siis küll jätkub neid sihtmärke üle Eesti minu shopping listis ees pool olevatele relvadele.

"Mehed kaitses" on üldse selline kummine mõiste, et sellega pole midagi peale hakata. Keda sa silmas pead? Tankiste või raketimehi? Millises kaitses? Kas sa tõesti kujutad ette, et ehitatakse üles mingi stabiilne rinne, kus siis kaevikutest teineteist tümitatakse?

Ma pean silmas kaitset, mida tahetakse nende tankide abil väidetalt Suur-Tallinnas organiseerida. Mina olen olnud siin viimane mees, kes mingist rindest räägib

Pagan, ma loodan, et meie kahekõne Sinuga ei mata enda alla viimase lehekülje kirju, kust kõik pihta hakkas, sest varsti logib keegi sisse, kes hakkab otsast peale