Kes maksumüüriga tegemist ei taha teha, siis siinkohal ka otse:
PRÜGITUUL ⟩ Kes ja kuidas valetab läänele madalate toiduhindade kohta Venemaal? (3)
Ameerika telesaatejuht Tucker Carlson (vasakul) ja Slovakkia parlamendi asespiiker Andrej Danko (paremal) toetavad Kremli narratiive toidu odavusest Venemaa poodides. Foto: Portaali Rus.Postimees kollaaž / Brian Cahn / Zuma Press / Vene riigiduuma pressiteenistus / Scanpix
Natalia Grebneva
Natalia Grebnevaajakirjanik
Ivan Skrjabin
Ivan Skrjabinajakirjanik
29. jaanuar 2025, 11:14
Kuula
Venemaa propaganda levitab Euroopas ja Ameerika Ühendriikides sõnumeid Venemaa madalatest toiduhindadest ja majanduse stabiilsusest. Seda tehakse lääneriikide avaliku elu tegelaste kaasabil. Rus.Postimees uuris režiimi liidri Vladimir Putini vabatahtlike välisabiliste valesid. Selle artikliga alustame sarja «Prügituul», milles lahkame Kremli-meelse propaganda valesid.
Vale nr 1
Üks silmatorkavamaid juhtumeid, kus minnakse kaasa Kremli-meelse propagandaga kaupade odavusest Venemaa kauplustes, oli Ameerika telesaatejuhi Tucker Carlsoni kajastus 2024. aastal, kui ta Putini intervjueerimise jaoks Venemaale tehtud reisi ajal astus «ootamatult» sisse ka ühte Moskva toidukauplusse.
Etenduse käigus meenutas Carlson vaesunud NSV Liitu, kus poodide riiulid olid tühjad, ja tsiteeris Ameerika ajakirjanikest kolleege, kes olid enne teda rääkinud ameeriklastele, et Venemaal on isegi konservipurkidele kinnitatud vargusvastased seadmed. Oma videos, kus Carlsonit filmib teine inimene, nuusutab propagandist vaimustunult leiba ümbritsevat polüetüleeni, näitab Snickersi šokolaade ja Gillette'i raseerimisvahendeid.
«Näeb välja üsna sanktsioonivaba,» ironiseerib ameeriklane, seistes riigis, kus alates 2022. aastast on seaduslikult lubatud paralleelimport. See tähendab, et salakaubandus ei ole enam kriminaalkorras karistatav, kui tegemist on kaupadega, mille impordi Venemaale on Ukraina liitlased ära keelanud.
Carlson meenutas ka esimese McDonald'si avamist Moskvas hilises Nõukogude Liidus, väites, et Putini ajal seda ei suletud, vaid see muutus lihtsalt venemaiseks. Olles ostnud ühes Vkusno i Totška toitlustusettevõttes mitu võileiba, kartulit, magustoidu ja koolat, hüüatab ajakirjanik, et sama komplekt maksaks Manhattanil 2,5 korda rohkem.
Hüpermarketis Auchan teatas ta, et sealt ostetud tooted on neli korda odavamad kui USAs.
Carlson kulutas ostudele 9481 rubla (sel ajal umbes 104 dollarit, st 91,1 rubla ühe dollari kohta). Ta teatas, et USAs oleks ta samasuguse toidukorvi eest maksnud üle 400 dollari.
«Kui te lähete Venemaa toidupoodi ja näete, kui palju toit maksab ja kuidas elavad inimesed, siis häälestab see teid radikaalselt meie (Ameerika – toim) liidrite vastu. Igal juhul just seda ma kogen,» ütles ta.
Paljastus nr 1
Carlson ei täpsustanud aga, et keskmine aastapalk Ameerika Ühendriikides oli 2024. aastal umbes 58 000 dollarit ehk umbes 4900 dollarit kuus, riigi miinimumpalk oli 13 920 dollarit aastas ehk 1160 kuus.
Venemaal seevastu fikseeriti samal perioodil keskmiseks palgaks 84 000 rubla kuus (vahetuskursiga 91,1 on see 922 dollarit) ja miinimumpalk on isegi veel 2025. aastal 22 440 rubla, mis 2024. aasta veebruari seisuga oli umbes 245 dollarit, praeguse vahetuskursi juures aga 228 dollarit.
Vene rubla.
Vene rubla. Foto: Maksim Šemetov / Reuters / Scanpix
Kui järgida Carlsoni loogikat toidukorvi maksumuse neljakordse erinevuse kohta, siis peaksid venelased saama keskmiselt mitte vähem kui 1225 dollarit kuus.
Selliseid jultunud valesid võivad aga uskuda vaid need, kes ei ela Venemaal ja kellel pole seal sugulasi. Tegelikult ongi see pilt «ideaalsest elust» Venemaal mõeldud just neile.
Sellegipoolest teeb Carlson veel ühe ootamatu järelduse, pöördudes juba otse oma kaasmaalaste poole: «Te hävitate elu selles riigis. See on see, mida on meie juhid meiega teinud. Aga kui te lähete Venemaa toidupoodi, kurjuse südamesse, ja näete, kui palju asjad maksavad ja kuidas inimesed elavad, siis häälestab see sind radikaalselt meie juhtide vastu.»
Donald ja Carlson
Mõned kuud hiljem võitis USA presidendivalimised Donald Trump, kellega Carlson teeb aktiivselt koostööd. Detsembris 2024, kui Carlson lendas taas Moskvasse, teatas Ameerika uue presidendi poeg Donald Trump juunior, et Carlson aitab lahendada konflikti Ukrainas.
Vale nr 2
Teine läänemaailma esindaja, Slovakkia parlamendi asespiiker Andrej Danko imetles peaaegu aasta hiljem, detsembris 2024, samuti hindu täpselt samas Moskva hüpermarketis Auchan, nimetades restoraniketti Vkusno i Totška samuti McDonald'siks. Üleüldse tuli ta Moskvasse, et paluda Putinilt abi gaasitarnete säilitamiseks, kuid «ootamatult» hakkas tedagi huvitama Venemaa toiduainete ja eriti või hind.
«Kallid sõbrad, paljud teist on kirjutanud, et ma olen kuskil eliidi hulgas, nii et palusin inimestel, keda me siin teame, võimalust külastada Vene hüpermarketit,» selgitas ta oma soovi poodi minna. «Minu taga on muide Prantsuse toidukaupade ettevõte Auchan, mis jäi siia. Kuigi on tõsi, et paljud ettevõtted on lahkunud, püüan ma teile selles kaubanduskeskuses näidata, et siin on peaaegu kõik nagu ka meil Slovakkias.»
Pärast seda näitab Danko Venemaa turult lahkunud kaubamärkide analooge. «Cola lahkus, aga vaat venemaine näeb välja nii. Siin on Sprite,» näitas poliitik ELis tundmatute kaubamärkide punaseid ja rohelisi pudeleid.
«Vorstid on sellised, mida me isegi kodus ei näinud. Kuid oluline on ka hind, sest see ulatub 1,50 eurost kuni maksimaalselt 3 euroni sellise paki vorsti eest. Näete valikut? Ja ma sain need imelised vorstid!» jätkas Danko promokampaaniat.
«Siin on meil Soome või, taluvõi, ja hind varieerub 1,30 eurost 2,80 euroni,» vaimustub Danko veelgi enam, siis osutab aga 52 senti maksvale margariinile, nimetades sedagi võiks.
Paljastus nr 2
Tegelikult ei ole Venemaa poodides selliseid hindu, nagu pole ka päris võid 2,80 või veel vähem 1,30 euro eest. Ja tervikuna oli reklaamtoote valik pehmelt öeldes mitte eriti õnnestunud.
2024. aastal jõudis inflatsioonimäär Venemaal tervikuna rekordtasemele. Rosstati andmetel oli toiduainete inflatsioon 11,05 protsenti – absoluutne rekord alates 2015. aastast – ja tarbijahinnaindeks tõusis 9,52 protsenti.
Ja hinnakasvu juhib just või: pluss 36 protsenti aastaga.
Eeldatakse, et tõelise või rasvasisaldus peab olema vähemalt 72,5 protsenti. Kõige odavamat sellise rasvasisaldusega võid pakutakse Moskva Auchani kodulehel 159,9 rubla eest 180 grammi ehk umbes 940 rubla kilogrammi eest (umbes 9 eurot). See ei ole praeguse vahetuskursi juures kuidagi vähem kui 1,5 eurot. Ja seda soodushinnaga, tavaliselt maksab see 219,99 rubla ehk umbes 3 eurot.
Seda taluvõid (Krestjanskoje) tootjalt Azbuka Sõra ei hinda ostjad veebilehe kommentaaride järgi otsustades just liiga kõrgelt. «Lihtsalt maitsetu või,» ütleb viimane kommentaar.
Pakk seda, mida Venemaal nimetatakse võiks. Just võid kiitis Slovakkia parlamendi asespiiker Andrej Danko, kui tuli Putini juurde energiaressursse paluma.
Pakk seda, mida Venemaal nimetatakse võiks. Just võid kiitis Slovakkia parlamendi asespiiker Andrej Danko, kui tuli Putini juurde energiaressursse paluma. Foto: auchan.ru
Sama hind on ka Auchani kaupluse enda kaubamärgi võil. Ja jälle laitvad kommentaarid: «Või on halva maitsega, ei mingit koore kõrvalmaitset, nagu pahtel, maitselt ja lõhnalt sarnaneb pigem margariiniga.»
Selle või hind, mida ostjad kiidavad, algab umbes 2,5 eurost sama kaalu eest, st kilo maksab peaaegu 1500 rubla ehk umbes 15 eurot.
Kui panna veebipoes Auchan populaarsuse järgi ritta võid, mida ilmselt võib süüa ilma halbade tagajärgedeta tervisele, siis on juhtival kohal või Altai Kiprino 82 protsenti ilma piimarasva asendajata, 150 grammi 289,99 rubla eest (seega juba ligi 2000 rubla ehk 20 eurot kilogramm).
Ilmselt just sellepärast, et või on tõesti nii taskukohane, läks hiljuti üks 34-aastane Kolomna elanik Moskva lähistel supermarketisse ja täitis musta koti 20 paki võiga, püüdes valida kõige kallimaid variante. On arusaamatu, millises meeleheites ta pidi olema, et otsustas selle projekti ette võtta: loomulikult pidasid turvamehed ta kinni. Ja selliseid näiteid on kogu riigis rohkem kui üks.
Majandusteadlase vaade
Sõltumatute majandusteadlaste kommentaarid kinnitavad lääne mõjutajate rõõmsameelsete kauplusekirjelduste võltsi olemust.
«Rahaga on halvad lood ja läheb veelgi hullemaks, sest eksporditulud langevad, üldse on Venemaa väliskaubandus murettekitavas languses ja kaubandusbilansi ülejääk langeb, see aga on oluline parameeter,» selgitas majandusteadlane ja professor Igor Lipsits hiljutises «The Breakfast Show» saates.
Venemaa läheneb ohtlikule olukorrale, mida nimetatakse negatiivseks kaubandusbilansiks.
«Asi on selles, et niipea kui Venemaa impordikulud muutuvad suuremaks kui tema eksporditulud, hakkab Venemaa lagunema. Nii oli 20. sajandi alguses, nii oli NSV Liidus. Praegu ületavad eksporditulud Venemaal importi väga vähe,» meenutab Lipsits.
Isegi ametlik inflatsioon lähenes Venemaal juba kümnele protsendile.
«Kuid tegelik hinnatõus nende kaupade puhul, mida pensionärid eelmisel aastal ostsid, on 20–30 protsenti. Ja nende pensionid on nüüdseks indekseeritud viie kuni seitsme protsendiga, nii et pensionärid on juba järsult heaolus kaotanud, ja kõik muudkui kallineb,» ütles ekspert, viidates oma sõpradele, kes on jäänud Vene Föderatsiooni.
Majandusteadlane tõi näite, kuidas Venemaa võitleb täna oma tootjate seemnete eest põllumajanduses.
«Valitsus ütleb: import asendada, ainult oma seemned. Valitsus ütleb, et poisid, teil on liiga palju häid imporditud põllumajandusmasinaid, me kehtestame teile utiliseerimistasu, ja suurendab imporditud põllumajandusmasinate, imporditud tarvikute utiliseerimistasu viis korda, nii et põllumehed ei saa häid seemneid ja neil ei ole häid põllumajandusmasinaid. Impordi asendamine kuni täieliku näljani,» ütleb Lipsits. «Kulud tõusevad, põllumajandustootjad lõpetavad tootmise, tõmbavad koomale oma põllumajandusettevõtteid.»
Seejuures esines hiljuti Vene Föderatsioonis asepeaminister Dmitri Patrušev (endise FSB direktori Nikolai Patruševi poeg ja endine põllumajandusminister) ja ütles, et põllumehed on ise kõiges süüdi.
Venemaa asepeaminister Dmitri Patrušev (paremal) püüab mõista majandusminister Maksim Oreškinit (vasakul). Kreml, detsember 2024.
Venemaa asepeaminister Dmitri Patrušev (paremal) püüab mõista majandusminister Maksim Oreškinit (vasakul). Kreml, detsember 2024. Foto: IMAGO / SNA / SCANPIX
«Nad ei hoiatanud õigeaegselt. Mulle määratakse siin trahv selle eest, et ma ei ole esitanud avaldust, et hakkan töötama välisagendina, ja põllumajandusettevõtjaid trahvitakse selle eest, et nad ei ole õigeaegselt hoiatanud, et neil saab olema probleeme põllumajandusega. Nad jätsid kuidagi hoiatamata, et neil läheb jahu kallimaks, teravili läheb kallimaks, leib läheb kallimaks. Ei hoiatanud, on süüdi, karistame,» ironiseerib Lipsits.
Känd ja käbi
Tasub meenutada, et Dmitri Patrušev sai põllumajandusministrina tuntuks algatusega määrata oma ministeeriumi alluvusse looduslikult kasvavate toiduressurssidega seotud küsimused. Hiljem lisati seened Venemaal seaduslikult «köögiviljakultuuride» nimekirja.
Lipsitsi sõnul oli põhitoodete reaalne hinnatõus Vene Föderatsioonis 2024. aastal 20–30 protsenti.
«Ees seisab järjekordne kommunaalarvete tõus, ma sain järjekordse kirja, inimesed kirjutavad mulle, kuidas Peterburis tõsteti kommunaalteenuste hindu. See oli südantlõhestav. Kasv on kümneid protsente,» lisab ta. «Venemaa jaguneb täna kahte gruppi: umbes 13 protsendil venemaalastest on säästud ja need säästud kasvavad tänu kõrgetele intressimääradele. Aga 87 protsenti võtab laenu. Ja ei laenata mitte ainult pankadest, vaid ka mikrokrediidiorganisatsioonidest, kus intress on 292 protsenti aastas.»
Muuhulgas
23. jaanuaril, st pärast USA presidendi Trumpi ähvardusi kehtestada Vene föderatsiooni vastu uued sanktsioonid, teatas Reuters oma allikatele viidates, et Vene režiimi liider Vladimir Putin on üha enam mures Venemaa majanduse tasakaalustamatuse pärast keset käimasolevat sõda. Juba mitu kuud on riigisisest majandusaktiivsust üha enam pingestanud tööjõupuudus ja kõrged intressimäärad, mis on seatud suurte sõjaliste kulutuste taustal kiirenenud inflatsiooni vastu võitlemiseks.
Reuters märgib, et esimest korda fikseeritakse Vladimir Putini mure olukorra pärast majanduses, millest räägivad ka allikad, ja samuti see, kuidas olukord mõjutab Kremli seisukohti.
