www.militaar.net

hillart kirjutas:

Kood: Vali kõik

Selle otsuse kohta tahaks küll täpsemalt midagi teada. Ei usu millegipärast, et tasuta pakuti.

Noo-jah. Kohalevedamise oleks ise pidanud kinni maksma. Abi uutele NATO-liikmetele kaitsevõime tugevdamiseks. Nii oli see mõeldud.
Praeguseks on see kraam muidugi juba ammu kusagi mujal ringi veeremas. Ja kuna situatsioon Euroopas on muutunud, siis ega saakski. Isegi kui need veel alles oleksid.

Üsna viimane aeg oleks tuua poolakate tankipataljon Kevadtormile või üldse peab seda NATO stuffi Kevadtromil näha olema.

kuido20 kirjutas:

Juhani Putkinen kirjutas:

kuido20 kirjutas:Praktiliselt sidevaikuses olevale sissile teada andamine, et nüüd tulevad NATO F16-ned, ära nüüd lase on ikka üsna raske.

Ei ole sugugi raske. Sissid on kuuldel - kuulavad infot (krüpteeritud).

Põhimõtteliselt saaks asja ühepoolse sidega nii lahendada, et kui siss pole teatud aja jooksul infot saanud, et õhk on tulistamiseks vaba siis ta lihtsalt ei lase. Iga pooltund edastatakse infot, kas tohib lasta või mitte ning kui siss seda infot kätte ei saa, siis ta päästikut ei vajuta.

Esialgu siin ei lenda kedagi peale vaenlase.

Leedus olevad õhuturbemasinad sõtta Venemaaga ei kipu.

Võtab tohutult aega saada NATO üksmeelne poliitiline otsus saata lennuvägesid Eestit toetama kui Venemaa ründab Eestit. Kui see poliitiline otsus on vastu võetud, siis hakatakse otsima tikutulega vabatahtlikke riike kes saadavad oma õhuväe üksuseid sõtta Venemaaga - ja selle riigi parlament peab otsuse heaks kiitma.

Sissid saavad täiesti vabalt tulistada kõike mis lendab - väga kaua.

Siis kui viimati oleks liitlaste lennukeid appi tulemas võib ju sissidele teatada, et nüüd poisid ärge omasid alla tulistage.

Millegipärast on mulle mulje jäänud, et venelaste kõige ohtlikum relvastus pole tankid, vaid hoopis suurtükiväe eri vormid. Mis meil peaks sellega hakkama saamiseks olema? Vastasest parema laskekaugusega suurtükid ja tulejuhtimine? Kopterid ja ründelennukid?

Juhani Putkinen kirjutas:
Esialgu siin ei lenda kedagi peale vaenlase.

Leedus olevad õhuturbemasinad sõtta Venemaaga ei kipu.

Võtab tohutult aega saada NATO üksmeelne poliitiline otsus saata lennuvägesid Eestit toetama kui Venemaa ründab Eestit. Kui see poliitiline otsus on vastu võetud, siis hakatakse otsima tikutulega vabatahtlikke riike kes saadavad oma õhuväe üksuseid sõtta Venemaaga - ja selle riigi parlament peab otsuse heaks kiitma.

Sissid saavad täiesti vabalt tulistada kõike mis lendab - väga kaua.

Siis kui viimati oleks liitlaste lennukeid appi tulemas võib ju sissidele teatada, et nüüd poisid ärge omasid alla tulistage.

Nato viies artikkel ei sätesta kuskilt otsast, et Nato peab mingi otsuse vastu võtma. Artikkel 5 on sõnastatud nii, et rünnak ühe Nato liikme vastu on võrdne rünnakuga kõigi Nato liikmete vastu. Iga Nato liige on KOHUSTATUD kas individuaalselt või kollektiivselt reageerima tagamaks kõikide Nato riikide turvalisuse.

See tähendab, et näiteks USA sekkumine ei vaja mitte mingit Itaalia poolset heakskiitu. Samuti võivad koheselt reageerida Poola, Norra ja/või Taani. Mil moel, on ise küsimus, kuid ma usun, et see Nato reageerimise aeglus on üle võimendatud probleem.

Kilo Tango kirjutas:

Juhani Putkinen kirjutas:
Esialgu siin ei lenda kedagi peale vaenlase.

Leedus olevad õhuturbemasinad sõtta Venemaaga ei kipu.

Võtab tohutult aega saada NATO üksmeelne poliitiline otsus saata lennuvägesid Eestit toetama kui Venemaa ründab Eestit. Kui see poliitiline otsus on vastu võetud, siis hakatakse otsima tikutulega vabatahtlikke riike kes saadavad oma õhuväe üksuseid sõtta Venemaaga - ja selle riigi parlament peab otsuse heaks kiitma.

Sissid saavad täiesti vabalt tulistada kõike mis lendab - väga kaua.

Siis kui viimati oleks liitlaste lennukeid appi tulemas võib ju sissidele teatada, et nüüd poisid ärge omasid alla tulistage.

Nato viies artikkel ei sätesta kuskilt otsast, et Nato peab mingi otsuse vastu võtma. Artikkel 5 on sõnastatud nii, et rünnak ühe Nato liikme vastu on võrdne rünnakuga kõigi Nato liikmete vastu. Iga Nato liige on KOHUSTATUD kas individuaalselt või kollektiivselt reageerima tagamaks kõikide Nato riikide turvalisuse.

See tähendab, et näiteks USA sekkumine ei vaja mitte mingit Itaalia poolset heakskiitu. Samuti võivad koheselt reageerida Poola, Norra ja/või Taani. Mil moel, on ise küsimus, kuid ma usun, et see Nato reageerimise aeglus on üle võimendatud probleem.

Kui Venemaa tungib homme 10.09.2008 Eesti kallale: tankid vuravad üle piiri ning Vene lennukid pommitavad Tapa ladusid, Taara kasarmusid ja Sännat - nii mis riigi õhuväed tulevad siia sõdima Venemaaga, kus nad baseeruvad ja millal esimene lennuk tiirleb Eesti õhuruumis?

Mitte üks riik - kaasa arvatud USA - EI saada siia oma üksusi ilma oma parlamendi heakskiiduta. Kui peaks astuma sõtta Venemaaga, nii ma arvan, et parlamentides ikka "natukese" vesteldakse enne heakskiidu.

Juhani Putkinen kirjutas:
Kui Venemaa tungib homme 10.09.2008 Eesti kallale: tankid vuravad üle piiri ning Vene lennukid pommitavad Tapa ladusid, Taara kasarmusid ja Sännat - nii mis riigi õhuväed tulevad siia sõdima Venemaaga, kus nad baseeruvad ja millal esimene lennuk tiirleb Eesti õhuruumis?

Mitte üks riik - kaasa arvatud USA - EI saada siia oma üksusi ilma oma parlamendi heakskiiduta. Kui peaks astuma sõtta Venemaaga, nii ma arvan, et parlamentides ikka "natukese" vesteldakse enne heakskiidu.

Kui tankid vuravad homme hommikul üle Narva piiri, on Eestis võim vahetatud enne kui USA-s hommik koidab. Selliseks hindan mina meie kaitsevõimet täna. Kogu selle minu poolt algatatud teema mõte ongi see, et leida vahendid, kuidas seda kaitsevõimet kiiresti suurendada.

Üldiselt on sedalaadi kiirete otsuste langetamine reeglina delegeeritud mingitele parlamendi juurde loodud julgeolekukomiteedele, mis suudavad otsuseid langetada oluliselt kiiremini kui täiskogud. Ja USA-s on minu teada presidendil õigus rünnaku puhul USA pihta alustada vastumeetmeid ilma igasuguste konsultatsioonideta. Ning kuna rünnak Eesti pihta tähendab Nato kaudu rünnakut ka USA pihta, siis peaks presidendil olema voli omal äranägemisel koheselt reageerida. Teisiti sõnastades - Venemaa rünnaku puhul Eestile on USA kohe automaatselt sõtta kistud. Mingit sõtta astumise otsust ei saa siis enam teha, kuna rahvusvahelise leppe järgi on USA siis Venemaaga sõjas ning rahvusvahelised lepingud on suvalise siseriikliku otsuse suhtes ülimuslikud.

Ise küsimus kas ta seda teeb. Ma ei ole ka ise ülioptimistlik selle Nato sekkumise üle. Minu suur sisemine veendumus on see, et Eesti peab suutma nii palju ise vastu panna, et Nato mittereageerimine oleks poliitiliselt võimatu. Mida ma väidan on see, et Nato liikmetel ei ole kohe ja kiiresti reageerimiseks mitte mingeid takistusi. Nad ei vaja mingit Nato otsust ega nõupidamist. Artikkel 5 paneb neile KOHUSTUSE vastata rünnakule liikme vastu Nato turvalisuse taastamise eesmärgil. Mitte õiguse. Ainus õigus on valida sekkumise viisi.

Kilo Tango kirjutas:Minu suur sisemine veendumus on see, et Eesti peab suutma nii palju ise vastu panna, et Nato mittereageerimine oleks poliitiliselt võimatu. Mida ma väidan on see, et Nato liikmetel ei ole kohe ja kiiresti reageerimiseks mitte mingeid takistusi.

Esimese lausega olen täpselt ühel nõul.

Teise lause kohta ma pean kordama - mitte üks riik EI lähe sõtta Venemaa vastu (kaitsma Eestit) ilma oma parlamendi heakskiiduta.

See on täiesti iseasi, et kui näiteks Poolat rünnatakse, nii Poola või mingeid meetmeid käivitada juba enne parlamendi heakskiiduta, aga ka selles situatsioonis on vaja takkajärgi parlamendi otsus sõjast ja alles siis saa näiteks mobilisatsiooni käivitada täielikult, jne.

Some kirjutas:Millegipärast on mulle mulje jäänud, et venelaste kõige ohtlikum relvastus pole tankid, vaid hoopis suurtükiväe eri vormid. Mis meil peaks sellega hakkama saamiseks olema? Vastasest parema laskekaugusega suurtükid ja tulejuhtimine? Kopterid ja ründelennukid?

Ei ole olemas ohtlikke ja vähemohtlikke relvi. Nii võib olla vaid mingis muinasjutuliste sugemetega arvutimängus. Tänapäeva lahingus toimub eri relvaliikide tihe koostöö, mis tagab ka edu. Ka ei ole idanaabri poolt unustatud massiga löömise tavasid. On vahe, kas on suurtükiväepataljon või suurtükiväebrigaad, jalaväepataljon või motolaskurbrigaad.
Mina näen kaitset suurtükiväe vastu jalaväe kerges soomustamises. Kuulivestid ja soomustransortöörid. Ka radarid, mis on küll väga kallid. Laskekauguses järele ei jõua. Oluline vastumeede suurtükiväele on veel raadioelektrooniline võitlus.

Mis tankidesse puutub, siis lihtsam ja odavam oleks meil endale mingid tankid liisida, kui hakata poolakaid siia transportima. Kas-või rühmajagu Leo 1A5, mille võiks küsida treeninguks ja demoks praktiliselt ilma rahata - ainult veokulud. Või siis vanaraua hinnaga. 150 000 per masin koos vajalike tööriistakomplektide, varuosade ja lühikoolitusega oleks ikka praktiliselt "vanaraua hinnaga". Neid on saada igalt poolt läänest ja mõni võib-olla on valmis isegi niisama ära andma, et lahti saaks. Perspektiiv võiks olla muidugi Leo 2A4 pataljon.
Teisalt võiks proovida alustada jv lahingumasinatest. Saksamaal hakkavad tehasest välja tulema Pumad ja Mardereid, millest enamik on aktiivkasutusest maas, võiks vist sealtki juba poolmuidu saada.

Tankide mittemuretsemise põhjused on teatavasti poliitilised. Kui osad poliitikud kuulevad sõna T A N K, siis nad lihtsalt põhimõtteliselt vastanduvad kõigele sellega seonduvale. Gruusia sõja valguses on ainus võimalus seda muuta üritada.
Ehk aitaks algul hoopis lahingumasinate ostmine seda loomahirmu vältida ja poliitikute komplekse hajutada. Need ka logistikutele vähe lihtsamad ja kergemad riistad algatuseks.

Juhani Putkinen kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:Minu suur sisemine veendumus on see, et Eesti peab suutma nii palju ise vastu panna, et Nato mittereageerimine oleks poliitiliselt võimatu. Mida ma väidan on see, et Nato liikmetel ei ole kohe ja kiiresti reageerimiseks mitte mingeid takistusi.

Esimese lausega olen täpselt ühel nõul.

Teise lause kohta ma pean kordama - mitte üks riik EI lähe sõtta Venemaa vastu (kaitsma Eestit) ilma oma parlamendi heakskiiduta.

See on täiesti iseasi, et kui näiteks Poolat rünnatakse, nii Poola või mingeid meetmeid käivitada juba enne parlamendi heakskiiduta, aga ka selles situatsioonis on vaja takkajärgi parlamendi otsus sõjast ja alles siis saa näiteks mobilisatsiooni käivitada täielikult, jne.

Kordan veel. Hetkel, mil Venemaa peaks meid ründama on juriidiliselt KÕIK NATO LIIKMED automaatselt kohe sõjaseisukorras Venemaaga. Tahab nende parlament seda või mitte. Ehk siis kui Eestit rünnatakse tähendab see juriidiliselt sedasama nagu oleks rünnatud Poolat. Või Norrat. Konkreetne valitsus võib igal pool otsustada nõuda parlamendi kinnitust reageerimiseks, kuid jur. vaatevinklist kehtib kogu regulatsioon, mis kehtib siis kui oleks rünnatud riiki ennast. Konkreetne tegutsemismall igas riigis sõltub, kas sealne võimustruktuur on presidendipõhine või parlamendipõhine.

tugev õhutõrje ja ülitugev suurtükivägi on võtmesõnad-õhk peab olema puhas ja vaenlase liikumine igati takistatud ilma lähikontaktideta, väikesed grupid tulejuhtidega, ja üksuste korrapäratu kottimine panevad venelase mõtlema, kui ikka tankikolonn suunatakse laiali ja sohu, ja seal mõnusalt materdatakse kaudtulega, siis nalja pole.

kuigi seda ei juhtu, VF teeks ära ilma igasuguse lahingutta ilmselt.
ja meil pole ülitugevat suurtükiväge ega õhutõrjet.
Mingit hävitajate eskadrille ilmselt lähiajal ei tule, poliitikud on niigi käpuli ja võitlevad oma eelarvetega, ja seda veel ilmselt oma paar aastat.

Juriidiliselt sõjas olek ei takista näpuimemist kuidagi. Näit. "kummaline sõda" 2. MS alguses. Samas ei takista ka juriidilise sõja puudumine sõdimist - viimane näide Gruusia. Konkreetne reageerimine vajab siiski täiesti konkreetseid otsuseid, iseenesest ei juhtu midagi. Ja need konkreetsed otsused on rasked tulema (v.a. USA vast).

Jaanus2 kirjutas:Juriidiliselt sõjas olek ei takista näpuimemist kuidagi. Näit. "kummaline sõda" 2. MS alguses. Samas ei takista ka juriidilise sõja puudumine sõdimist - viimane näide Gruusia. Konkreetne reageerimine vajab siiski täiesti konkreetseid otsuseid, iseenesest ei juhtu midagi. Ja need konkreetsed otsused on rasked tulema (v.a. USA vast).

Nõus igati. Jutt hakkas peale sellest justkui oleks vaja mingit Nato otsust, et VF kallaletungile Eestile reageerida. Seda tarvis ei ole. Aga lõpetame palun selle offtopicu siin teemas nüüd ära.

Kilo Tango kirjutas:Hetkel, mil Venemaa peaks meid ründama on juriidiliselt KÕIK NATO LIIKMED automaatselt kohe sõjaseisukorras Venemaaga. Tahab nende parlament seda või mitte.

Kahjuks see ei vasta tõele.

Igas NATO liikmesriigis on jõus nende omad seadused. Ja need seadused ei luba saata välismaale riigi sõjavägesid ilma parlamendi loata.

Samuti sõjaseisukorra otsustab parlament - mitte mingi teine instants.

Vaata näiteks Eesti seadusi. Kui Venemaa ründaks näiteks Poolat, nii see ei sugugi tähenda, et Eesti oleks automaatselt sõjas Venemaaga ja võiks saata oma vägesid Poola abiks ilma Riigikogu loata.

hummel kirjutas:

Perspektiiv võiks olla muidugi Leo 2A4 pataljon.

Mingisuguses teemas ma juba palusin vastata küsimusele, et kas Gruusia poolne tankide kasutamine kõigutas kaalukaussi.

Teine küsimus laiale ringile on järgmine. Kui palju Gruusia tanke VF hävitas ja ära varastas. Vihje korras võib öelda, et neid oli rohkem kui pataljon.