www.militaar.net

oscha kirjutas:Olen suhteliselt pealiskaudselt seda teemat jälginud,aga tekkis küsimus kuidas peale varitsust või katkestamist õigeaegselt ja oskuslikult taanduda?

Nagu juba alguses räägiti on varituses suurem osa varitsejaid ühel joonel mõne erandiga.
Kui varitsus õnnestub, siis kõigepealt eemalduvad rasked relvad(gustavid ja ka m69 kui selliseid varituses olema peaks), kui laskur saab relva tassimisega üksi hakkama, siis abi võib jääda katma kaugemalt tulijate eemaldumist. Kui gustavil on kaks abi, siis üks võiks jääda katma, parim ja kiireim variant oleks kui abi ja laskur liduvad koos, kui on joosta pikem maa, siis vahepeal abi võtab relva enda kanda.
Vaevalt et jao varituses kasutatakse Browningut, kui aga kasutatakse, siis need mehed lahkuvad kõige pealt.
Viimasena lahkub kogunemispunktile kõige lähemal olev võitleja ja katab eemaldumist kuni kogunemispunktini. Kogunemispunkt võiks olla 500-1000m kaugusel ja parim oleks sealt edasi liikuda masinatega.

Eemaldumise hetkel oleks parim, kui miinipildujad laseks varitsejate ja vaenlase vahele suitsu, tekitab segadust ja on lihtsam positsioonilt ära liikuda.

Kõige õigem hetke eemaldumiseks on siis kui vaenlane veel ei jõua jõuliselt peale tungida ja on veel segaduses toimunust, samas ei tohi varitsus olla piisavalt pikk, et vaenlane jõuaks varitsejatele tule pähe tellida.

Isegi vaenlase täieliku hävitamise korral ja laskemoona omastamiseks pole mõistlik samasse piirkonda kauaks passima jääda, sest vaenlane võis tellida õhutoetuse või kaudtule.

Tegin täna huvitava tähelepaneku Eesti suuremate teede kohta. Tee muldvall asub reeglina 2-4m teeäärsest pinnasest kõrgemal. Suundmiinid tuleks seega paigaldada teeäärsete puude külge, mis teeb nende maskeerimise problemaatiliseks...-eriti just suurte tankivastaste suundmiinide maskeerimise.

Martti kirjutas:

oscha kirjutas:Isegi vaenlase täieliku hävitamise korral ja laskemoona omastamiseks pole mõistlik samasse piirkonda kauaks passima jääda, sest vaenlane võis tellida õhutoetuse või kaudtule.

Õige. On eriti oluline kiiresti kaduda. Kui jääb kohapeale passima, nii vähemalt kopterid on varsti jälitamas ja ongi probleeme ellujäämisega.

SNAIPRID JA VG VÕITLUS
Kus ja kuidas võiks kasutada VG lahingutegevuses kolme mehe snaipri patrulli?

Snaiprid raidtõke kontrollis on juba kujutadud ühes eelmises teades.
Samuti on kujutatud üks võimalik viis kasutata neid VG varitsuses jalaväe hulgas.
Võib olla, et näiteks varitsuses oleks veel parem viis:

Eraldisel hästi varjatul positsioonil umbes või üle 600 m kaugusel varitsusalast.
- Snaiprid hakavad tulistama samal ajal kui peaosa VG’st.
- Kui peajõudud eemalduvad, nii snaiprid jätkavad tulistamist samal positsioonil,
niisiis andavad tuletõetust eemaldumisele.
- Kui tulepositsioon on hästi varjatud, nii snaiprid pole vaja eemalduda.
- Need jätkavad vaba jahi varitsuse järgi ka, kui teel on segane olukord.
- See aeglustab vaenlasel olukorra selgitamist ja lisab kaotuseid ja äratab hirmu.
Kõike parim tulepositsioon snaipri patrullile oleks väike kolme mehe hästi maskeeritud bunker kuskil küngase sees.
Eestis küngad on peamiselt liiva ja need on lihtne kaevata.
Soomes need on tihti kalju.
See pakub katte ilmastiku vastu, on õhuvarjuline ja töötab kui summuti, kui lastakse sissepoolelt.
See ka kattab soojuskaamera, natukene ka kiluid ja kuuleid vastu.
Metallsummuti püssis oleks veel soovitavam.
Kui suudmepauk on vaikne, nii snaipri positsiooni on raske lokaliseerida.
Bunker peaks olema tagant lahtine, et rõhk ei tule suureks sissepoolel.
Selles piltis on snaipri bunker kuskil, aga kus?

Ka sellel pildil on snaipribunker. Leia see.




Millele ma tahtsin viidata on see, et internetis leiduvad, väikesed, madala resolutsiooniga pildid ei näita kaugeltki nii palju detaile, kui inimese silm tegelikult on võimeline looduses eristama. Kui ikka maskeerivat elementi tähistab pildil kolm eri värvi pikslit, siis ei olegi võimalik seda taustast eristada. Sellega ei tõesta, et snaiper sellel pildil oleks eriti hästi maskeerunud.

Sõduriõpiku järgi on sinu pildil nähtaval olevad mehed, nähtava detailsuse järgi hinnates, ca 400m kaugusel. Sellel kaugusel ei pea olema eriline maskeerumisspets, et mitte leitav olla.

Muuseas. Minu avataril auto taga paistab habemik sidemees, kes isegi ei ürita varjuda. Kas sa näed teda?

Madis22 kirjutas: Millele ma tahtsin viidata on see, et internetis leiduvad, väikesed, madala resolutsiooniga pildid ei näita kaugeltki nii palju detaile, kui inimese silm tegelikult on võimeline looduses eristama. Kui ikka maskeerivat elementi tähistab pildil kolm eri värvi pikslit, siis ei olegi võimalik seda taustast eristada. Sellega ei tõesta, et snaiper sellel pildil oleks eriti hästi maskeerunud.

Kas sa näed teda?

Ma ei näe.

Lihtsalt uues maskeerimises on nähtaval natukene liiva või taimed on natukene purustatud.
Snaipri bunker ja ka muud bunkrid oleks hea ehitada 2-3 aastad enne sõja.
Loodus on parim maskeerija.
Vana bunker eeldab, et lahinguplaanid on juba enne ettevalmistatud jne., et need oleks taktikaliselt õiges asukohas.
Aga nüüd võiks keegi joonistada hea bunker mudeliks kõikile.
Seesama bunker mudel võiks kasutada vaatlejad ja sissid ka.
Alla on üks vana joonistus.
Selle bunker pole mitte sinnapoolegi optimaalne, aga ehk see äratab ideid.

Unto Pulkkinen kirjutas: Metallsummuti püssis oleks veel soovitavam.
Kui suudmepauk on vaikne, nii snaipri positsiooni on raske lokaliseerida.

Veidi küll teemast välja aga snaiprirelvade teema all oli juttu, et 0.22 kaliibrisele on robustse, aga suht efektiivse summuti eest juba väiksem plastpudel. Kas mingit positiivset effekti annaks plastpudeli kasutamine ka 7,62×51/54R moona kasutaval püssil? Mängib siin pudeli suurus ka rolli kuigivõrd?

pakun et plastpudel ei pea 7.62 kaliibrist tulenevale rõhule vastu, .22LR padrun on väga väike ja rohtu ka väga vähe. Pudeli asemel võiks mõelda siiski päris summutile, mida saaks siis vastavalt vajadusele kasutada.

Medusa kirjutas:pakun et plastpudel ei pea 7.62 kaliibrist tulenevale rõhule vastu, .22LR padrun on väga väike ja rohtu ka väga vähe. Pudeli asemel võiks mõelda siiski päris summutile, mida saaks siis vastavalt vajadusele kasutada.

Hmm, võib-olla on sul õigus . Oletame aga, et kasutab grammike suuremat 1500ml pudelit ja lisaks otsas olevale augule, kust kuul läbi lendab, on ka pudeli külgele mõned pisikesed augukesed tehtud, oleks sellisest odavast ja robustsest lahendusest abi? Päris summuti oleks muiudgi kõige parem aga tõenäoliselt pole neid võtta, vähemalt piisavas koguses mitte, et kõigile jaguks.

Pirr mis takistas sul küll postitamast neid küsimusi- arutlusi Erialade rubriiki vastavasse alateemasse? Las see teema jääda ikka VG ja tema taktika arutelu kohaks.

Korralik summuti kuulub snaipripüssi komplekti paljudes riikides. Selle kasutamine on täpsuslaskuri otsustada vastavalt vajadusele. Näiteks linnalahingus, kus lastakse väiksematele kaugustele ja öösel lastes.

Plussiks on lasu heli ja suudmeleegi vähendamine. Ei vähenda kuuli ülehelikiirusega lendamisest tekkinud heli. Miinuseks on ka see, et isegi 1 lasu teinud summuti kuumeneb oluliselt muu keskkonnaga võrreldes ja on termokaameraga kergemini märgatav. Kui lasta kiires tempos mõned lasud, läheb summuti nii kuumaks, et seda ei saa palja käega katsuda ning õhu virvendus summuti kohal segab sihtimist.

Plastikpudelist on võimalik summuti ehitada, kuid selle kasu on marginaalne ja mõju kuuli täpsusele hävitav. Näiteks 22 LR kaliibriga püssile võiks kasutada 0,5 l pudelit. Täiskaliibrilisele vintpüssile pole mõtet pudelit toru otsa toppida, sest püssirohugaaside maht ja energia löövad pudeli ribadeks või lihtsalt toru otsast ära, kui kinnitus on kehv.

Maskeerimisel peab teadma, mida inimese silm näeb ja kuidas aju seda infot töötleb. Mõnesaja meetri kauguselt maskeeruda on suhteliselt lihtne. Nii kaugelt on raske eristada isegi metsa taustal EKJ mundris liikumatult püstiseisvat inimest, rääkimata siis täpsuslaskuriks, kes on ennast teadlikult muutnud raskestimärgatavaks.

Maskeerimisel on oksad seljas ainult üks osa. Ka taust, liikumine, helid jne loevad. Kui oled ise paigal ühki häält tegemata, siis näed-kuuled nii mõndagi, mida liikudes ei näe ega kuule.

Alles üsna hiljuti jooksis üks luurepatrull sülle, istusid lihtsalt suure jämeda puu taustal, tavalises suvevormis, nägu kemotatud ja ainuke, mis ma tegin, katsin kindaga aegluubis kinni kollase kompekaotsa.

Tihti on meie maal see positsioonil/postil/telgis olemise distsipliin madal. Kolistatakse katelokkide, relvadega, käristatakse rakmete kärtse, tehakse suitsu, mulisetakse omavahel jne jne. Kui kuskil lähedal on telgid üleval ja ahju köetakse, siis leiab kindla peale koha üles, tuleb lihtsalt kannatlikult pool tundi vaikselt oodata. Ikka keegi kolistab ahjukaanega, topib vägisi puid tagumise teel ahju vms.

Elu tehakse kergemaks ka ahjukütja arvelt. Tegelikult peab sellisel plekkahjul korsten kergelt hubisema, siis ei teki suitsu (mis haiseb ja on näha) ja sädemeid. Lüüakse ahi puid pilgeni täis, tossu ja haisu maa ja ilm, siis taotakse suure kolinaga, et need koldesse jõuaks ja keeratakse magama. Kui laagripatrull tuleb ahju kütma või endal külmaks läheb, siis protsess kordub.

Uus ja leviv probleem on igasugu moodsad mobiiltelefonid, mis mängivad raadiot, muusikat ja osa näitab telepilti ka. Minge mõnda laagri lähedusse, kui samal ööl Veerpalu suusatab või õhtul on vene-eesti jalgpall!

Trummil on vist õigus. Tänapäeva inimene on ikka parajalt ära rikutud tsivilisatsiooni poolt ja isegi kui sõjaväes kiirkorras räägitakse, kuidas peaks, ei jõua see kinnistuda. Sellele peaks vist eelnema noorpõlves mitmeid skaudilaagreid, kus õpetatakse "indiaanlase kombel hiilima" ja muid metsatarkusi. Ja õpitakse ära ka kahtlemata, sest on huvitav. Väikseid poisse huvitavad sellised asjad, suuri igakord mitte. Pärast surmasaamist on hilja õppida.

Küll need õpivad kes sellises laagris peale esimest rünnakut ellu jäävad

Hiinlased võivad endale sellist darvinistlikku õppemeetodit lubada, Eestis peaks asi käima kuidagi teistmoodi.