www.militaar.net

oleeg kirjutas:Kas selleks, et olemasolevate vahendite-jõudude ebapiisavuses selgust saada peab eesotsas olema geenius või lihtsalt süsteem peaks toimima ? Ehk vaataks tervikut nii nagu seda teiste sruktuuride puhul tehakse? Kala hakkab ikka mingist otsast mädanema...
terv
o

Vaata, igasugu sedalaadi probleemide lahendamisel on 2 eri organisatsioonilist võimalust

1. ühe juhi meetod - x hetkest muutub olukorra valitsejaks y asutus, kellel on õigus teisi käsutada ja teiste ressursse võtta. Seda kasutab näiteks Venemaa (eriolukordade ministeerium) kuid ka nt USA (FEMA).
Selle plussiks on suurem teovõime, sest pole vaja midagi kooskõlastada-keela, käse, poo ja lase. Miinuseks peetakse ebademokraatlikkust.

2. komitee meetod - x hetkel tekib mingi komisjon eri asjaosaliste esindajast, kus üritatakse koos otsustada. Seda kasutab ka Eesti. Plussiks on demokraatlikkus, kuid miinuseks on suur mokalaat ning osaliste püüd üritada "ühisosast" kõrvale hiilida, sest põhiülesanded on tähtsamad.

See, mis Eestis toimub, ongi komitee meetodi kõige ehedam probleemi väljendus. Käib suur pasalaat ümber laua ja asjad ei liigu. Kodutööd tehakse hädapärases ulatuses ja laua taga kogunedes oiatakse probleemidest.

Kõige hullem on see, et komitee meetodil pole ka kedagi otseselt vastutusele võtta tegemata töö pärast. Kui Washingtoni joogiveereservuaarist tiritaks kaks päeva mingit pisikest lennukit välja, saaks FEMA juhtkond ilmselt kinga. Meil aga ei juhtu midagi, sest vastutus hajub. Kõik vaatavad üksteisele otsa ja elu jätkub vanaviisi.

Komitee meetodil tegutsemine on ülaltoodud põhjusel suurte kriiside korral lihtsalt ebatõhus. Heaks näiteks on kasvõi tsiviilkaitse korraldus Eestis, kus eri ministeeriumid veeretavad püüdlikult palli ja tegelikkuses ei toimu mitte midagi.

Oli vist Murphy seadustes seegi kirjas, et mingi ürituse 100% kindlaks põhjalaskmiseks on ainult üks tee- komisjoni moodustamine. Mis mind eilses saates kõige rohkem üllatas, oli see, et hoolimata siinsetest tarkadest kinnitustest, et kõik on teada ja kontrolli all, tuli välja, et Päästeamet EI TEA ega TOHIGI TEADA, millega on varustatud ja kuidas saaks aidata ainuke tõsiseltvõetav ressurss- kaitsevägi. Nonsenss minu jaoks. Eriti veel peale mõne seltsimehe siinset jalalt-jalale keksimist ja säutsumist lugedes..

Tegelikult pole ka PA asja vastu eriti huvi tundnud. Neid ratasevakuaatoreid puudutav info on täiesti avalik ja neid on ka meedias tutvustatud enam kui kord. Pealegi oleme IT riik, helistage tagalapataljoni ülemale ja küsige järgi.

See, mis tehnika ja mis näitajatega, pole Eestis mingi saladus, see pole isegi riigisaladuse objekt, et selle taha pugeda.

Avalik info asjassepuutuva tehnika kohta

Pannvaagen
http://www.sodur.com/index.php?option=c ... Itemid=106

Actros evakuaator
http://www.sodur.com/foorum/viewtopic.p ... 53abcbd4cd

Samamoodi leiab kerge vaevaga ka leheartiklid, kus KV seda masinat presenteeris.

Mõttelaiskus?

http://www.tartupostimees.ee/?id=241046
ja sealt tsitaat:
"Eile Ülemiste järve kaldal Poola firmale EXIN kuuluva transpordilennuki AN-26 üle vaadanud lennunduseksperdi Mati Meose hinnangul õnnestus lenduritel lennuk maandada praktiliselt tervena. Küll aga puudus päästetöödel eesmärk lennumasin tervena säilitada. #Keegi ei mõelnud, et lennukist võiks asja saada# Meose sõnul pole lennukil enam pea ühtegi tervet kohta "

Kas ja kui palju lennukeid jäi Ülemiste järve II maailmasõja järel? Aleksander Lipp oma raamatus "Miljon kilomeetrit õhus" mainib, et kui ta septembris 1944 maandus Tallinnas, turritasid paari lennuki sabad Ülemistes veest välja. Tema sõnul õngitseti need küll kiiresti välja. Aga kas mõni sinna ka sisse jäi?

A

Ilma asja põhjalikult uurimata, lihtsalt pealiskaudselt silma-kõrva jäänud masinad- kolmekümnendatel poola lennumasin, sõja ajal JU-88, peale sõda PO-2, selle järel IL-14, siis Keskhaigla juures asunud Aviojaama JAK-12 ning nüüd siis AN-26. Need siis masinad järves või selle jääl. Samuti kukkus 2003 aastal lennuvälja kõrval metsa AN-28 ja pea aasta varem juhtus samalaadne õnnetus Hiiumaal, samuti AN-28ga. Mõlemas õnnetuses sai surma kaks inimest. Samuti kukkus 2008 aastal Pärnus alla Piper PA-28. Lennuõnnetuse tagajärjel piloot hukkus. 2006 aasta novembris toimus Tartu Ülenurme lennuväljal õnnetus Piper 46T. Seekord läks õnneks, inimesed jäid kõik ellu, vigastused olid aga tugevad. Nii et tegelikult tuleb välja, et teema "kord kolmekümne aasta jooksul" vast väga ei päde. Eestis juhtub, ja märksa sagedamini kui esialgu tundub ning meile meeldiks. Lihtsalt on siiani hullupööra vedanud, et suure reisilennukiga pole juhtunud.

Ruhnus sadas ju kah mingi väiksemat tüüpi lennuk alla?

No näed...Tõepoolest, 03.märtsil 2007 toimus Ruhnu saarel lennuõnnetus liinilendu sooritanud Saksa lennufirmale Luftverkehr Friesland-Harle'le kuuluva lennukiga Britten-Norman. Järsku meenub kellelegi veel midagi?

PS! Kui sa pöörad tähelepanu päästjate foorumis sõnavõtnutele, siis näed et puuduvad nende sõnavõtud, kes antud asjas ise sees olid..ainult kiibitsejad.

Corvus! Päästjate foorumit lugedes tundus, et ikka päästjad kirjutavad.
Kiibitseja oled Sina! Siin, militaaris näiteks! Tee midagi oma õnnetus elus ka ära lisaks tähemärkide produtseerimisele!

Kapten Trumm kirjutas:

zzz-petz kirjutas: palun vasta siis ka küsimusele - kelle raha eest tuleks 24/7 hoida lahti ülemiste järve sissepääsuteid ja ilmselt ka tervet perimeetrit ümber ülemiste (18 km), kuna kui sinna lennuk kukub, siis ei ole ju täpselt teada, kuhu ta kukub ja kuhu täpselt päästeteenistusel ligi vaja saada on? millist lahendust näed sellisele olukorrale? kas see on ülemiste järve haldaja ülesanne, riigi ülesanne, lennujaama ülesanne ja kes selle kõik kinni maksab?

Vastus on lihtne: AS Tallinna Vesi maksab. Sest Tallinna Vesi saab sellest järvest mega tulusid. Selle hiigelkasumi arvelt, mida siit iga aasta välja pumbatakse. Nii lihtne see ongi.

mitte ükski normaalne firma, eriti veel börsifirma, ei hakka oma kasumi arvelt mitte midagi sellist maksma. kui sellist kulutust vaja on, siis tõstetakse lihtsalt vee hinda ja tallinna tavatarbija maksab selle ilusasti oma taskust kinni.

samuti võib arvata, et selline kohustus kaevatakse kohtusse ja sinna jääb ka aastatateks.

zzz-petz kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:

zzz-petz kirjutas: palun vasta siis ka küsimusele - kelle raha eest tuleks 24/7 hoida lahti ülemiste järve sissepääsuteid ja ilmselt ka tervet perimeetrit ümber ülemiste (18 km), kuna kui sinna lennuk kukub, siis ei ole ju täpselt teada, kuhu ta kukub ja kuhu täpselt päästeteenistusel ligi vaja saada on? millist lahendust näed sellisele olukorrale? kas see on ülemiste järve haldaja ülesanne, riigi ülesanne, lennujaama ülesanne ja kes selle kõik kinni maksab?

Vastus on lihtne: AS Tallinna Vesi maksab. Sest Tallinna Vesi saab sellest järvest mega tulusid. Selle hiigelkasumi arvelt, mida siit iga aasta välja pumbatakse. Nii lihtne see ongi.

mitte ükski normaalne firma, eriti veel börsifirma, ei hakka oma kasumi arvelt mitte midagi sellist maksma. kui sellist kulutust vaja on, siis tõstetakse lihtsalt vee hinda ja tallinna tavatarbija maksab selle ilusasti oma taskust kinni.

samuti võib arvata, et selline kohustus kaevatakse kohtusse ja sinna jääb ka aastatateks.

Sellised väravad loetakse avariiläbipääsudeks ja need peavad olema kasutatavad aastaringi. Kui viimaseid uudiseid lugeda läheb kohtusse Tallinna Vesi ise - oma veehinnaga.

kui sellist kulutust vaja on, siis tõstetakse lihtsalt vee hinda ja tallinna tavatarbija maksab selle ilusasti oma taskust kinni.

Hetkel on ikka hoopis teisesuunalised tuuled puhumas - http://www.delfi.ee/news/majandus/majan ... d=29986945

Ehk siis valimistsirkus stiilis Peiar Kelk oma višnevski salviga saagimit vannis saagimas, on lõppenud nii nagu kesikutel ikka lõpeb! Aga kuna valijad ennast ei pese, või siis oma "ideeliselt platvormilt lähtudes" on valmis edaspidi pesemata olema, jätkub kõik vanaviisi

Kuna ma kirjutan ühte kirjatükki selle õnnetuse teemal, siis üldise porno taustal tuleb müts maha võtta EKV operatiivsuse ees:

18.03 ca 23.00 otsustas PA pöörduda KV poole abi saamiseks.
18.03 ca 23.50 jõudsid Actrose evakuaatorid (2 tk) sündmuskohale.
19.03 01.29 algas vraki pukseerimine. Pukseeriti ettevaatlikult meeterhaaval.
19.03 08.00 paiku oli vrakk kaldal.

Seejuures oli sel ööl tugev lumesadu ja tegemist oli väeosaga, mis ei ole alalises valmisolekus.

Kokkuvõtvalt - kiiremini tegutsedes (eelkõige jättes vahele sobimatute vahenditega pukseerimise) oleks see lennuk olnud 18.03 pimeduse saabudes kaldal ja öö läbi polnud seal kellelgi pungestada tarvis.

zzz-petz kirjutas:mitte ükski normaalne firma, eriti veel börsifirma, ei hakka oma kasumi arvelt mitte midagi sellist maksma. kui sellist kulutust vaja on, siis tõstetakse lihtsalt vee hinda ja tallinna tavatarbija maksab selle ilusasti oma taskust kinni.
samuti võib arvata, et selline kohustus kaevatakse kohtusse ja sinna jääb ka aastatateks.

Ega ei pea ju räuskama, kui matemaatikaoskus longab?

Jutt on kuludest suurusjärgus 100 000 krooni aastas, mis paarisaja millistest kasumi väljapumpamistest moodustab umbes 0,05%. Ja Tallinna vee hind ei tõuseks sellest isegi ühe sendi võrra.

Niiet kättevõtmise asi. Tallinna Vee juhtkonna ühe auto liising aastas on ka kallim. Lihtsalt keegi pole neid kohustanud ja omal algatusel lasi TV muidugi suure kaarega ohutusele. Samasugune kaarega laskmine on see äralagunenud ja kohati vaid postide kujul eksisteeriv piirdeaed ja veel mõned asjad, mida asjatundjad teavad.

Kapten Trumm kirjutas: Jutt on kuludest suurusjärgus 100 000 krooni aastas, mis paarisaja millistest kasumi väljapumpamistest moodustab umbes 0,05%. Ja Tallinna vee hind ei tõuseks sellest isegi ühe sendi võrra.

kust on võetud müstiline arv 100 000? esiteks tuleb osta dedicated lumelükkamismasin spetsiaalselt ülemiste perimeetri puhastamiseks, ma oletan, et sinna läheb mingi 1-2 miljonit vähemalt? pole nende tehnika hindadega kursis kahjuks. lisaks 24h valmisolekus oleva personali kulud. et hoida 24h valmisolekus ühte lumelükkamismasina juhti, on neid kokku vaja 5-6 inimest. ütleme et igaüks neist saab 10 000 krooni kuus palka ja lumelükkamise valmisolek on vaja tagada kuuel kuul aastas, siis koos muude maksudega on see tööandjale 16675 kroonine kulu kuus, viie inimese peale aastas napilt veidi üle poole miljoni krooni aastas. lisanduvad lumelükkamissõiduki hooldus-, kütuse ja muud kulud.

ja sellise nõude tegemine tallinna veele looks ohtliku pretsedendi. näiteks kui minu firmal on 30-hektariline järveke kusagil kohas X ja teine firma tuleb ja otsustab oma maatükile, mis asub kohe minu järve kõrval, teha lennuvälja, siis miks pagana pärast peaks minu ettevõte hakkama maksma selle eest, et järve ümbrus oleks ööpäevaringselt lumest puhas?