www.militaar.net

Teemasse niipalju, et taat hakkab vanaks jääma, aga kui ta ükskord vikerkaare taha kolib, siis ei tahaks tema vana jahipüssi niisama politseisse viia. Ei oma küll erilist väärtust, tavaline vene pukk, aga emotsionaalne väärtus on minu jaoks suur. Kas sellise põhjendusega ka relvaluba saab? Või tuleb minna ja öelda et rasked ajad ja ilma ei julge elada?

Kui relvaluba mingil põhjusel ei soovi teha, siis võid lasta püssi deaktiveerida ehk jäädavalt laskekõlbmatuks muuta. Siis ei ole luba vaja. Kas emotsionaalne väärtus deaktiveerimise tulemusel kahaneb ei oska kahjuks öelda, igaüks otsustab ise.

isakene kirjutas: Teemasse niipalju, et taat hakkab vanaks jääma, aga kui ta ükskord vikerkaare taha kolib, siis ei tahaks tema vana jahipüssi niisama politseisse viia. Ei oma küll erilist väärtust, tavaline vene pukk, aga emotsionaalne väärtus on minu jaoks suur. Kas sellise põhjendusega ka relvaluba saab? Või tuleb minna ja öelda et rasked ajad ja ilma ei julge elada?

Pärandvara hulka kuuluva püssi saab seaduse järgi ilusti võõrandada taodeldes relvaluba. Relvaloa taotlemise põhjused siinjuures ikka need mis seadus lubab, emotsionaalne põhjus nende hulka paraku ei kuulu.

Panen välja pikema jupi "Relvaseadusest"

§ 5. Pärandvaras olev relv ja laskemoon
(1) Isik, kelle valdusse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu, on kohustatud need viivitamata üle andma politseile käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(2) Alates pärandi vastuvõtmise päevast on pärijal õigus ühe kuu jooksul esitada avaldus relvaloa saamiseks päritud relva kohta või võõrandada päritud relv ja laskemoon kolme kuu jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(3) Kui pärijale keeldutakse päritud relva kohta relvaluba andmast, peab pärija võõrandama relva ja laskemoona kolme kuu jooksul, arvates relvaloa andmisest keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.
(4) Pärandvaras olevat, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(5) Kui omanik ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad relv ja laskemoon sundvõõrandamisele.
§ 6. Relva ja laskemoona sundvõõrandamine
(1) Sundvõõrandamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona võtmist riigi omandisse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel.
(2) Relv ja laskemoon sundvõõrandatakse õiglase ja kohese hüvitise eest. Hüvitis makstakse sundvõõrandamisele kuuluva relva või laskemoona omanikule, valdajale või pärijale.
(3) Sundvõõrandamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet. Sundvõõrandamise otsuses näidatakse sundvõõrandamise alus, väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurus ja hüvitise saaja. Otsus tehakse teatavaks hüvitise saajale.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(4) Sundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona eest väljamakstava hüvitise arvestamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(5) Sundvõõrandatud relva ja laskemoona realiseerimise ja hävitamise korra kehtestab siseminister määrusega.

Tänud, asi selge.

mx77 kirjutas:Mingi formaalne peetimine peaks ju ikka olema, muidu võiks hakata neid relvalubasid ARK-is koos juhilubadega välja jagama.

Vaata, ma ei ole päris igaüks. Igaüks ei ole 6a Kaitseväes teeninud ega ka näituseks välismissioonil käinud. Ma oleksin paari aasta eest selle loa saanud ilma eksamite ja bürokraatiata. Praegu sooviksin vähemalt teistega võrdset kohtlemist, aga tuleb nii välja, et relvalube jagatakse vasakule ja paremale põlistele tsiviilidele, kellel juba relva nägemisest käed niimoodi värisevad, et kukuvad seitse korda lasketestis läbi; samas minuga käitutakse prefektuuris nagu kriminaaliga.

Larry pakkus välja relvaloa taotlemisel tuua põhjuseks, et valmistun võimalikuks sõjaks ja riigi kaitseks. Vot see oligi tegelik põhjus, milleks ma üldse relva soetada tahtsin, aga peale paari esimest lauset ametniku suust ("korterisse ei mahu ju mitte mingit vara!") ablasin ära, et sellise inimesega ei ole võimalik rääkida. Ta ei oleks nagunii mitte midagi aru saanud.

Vabandan, et teema uuesti üles võtsin, aga see asi painab mind ikka kõvasti.

Taotluse võib esitada ka kuhugi maakonna prefektuuri ning teha seal ka eksami ära, peale eksamit saab paberid saata elukohajärgsesse prefektuuri ja luba seal välja võtta. Põhjuseks võib öelda liiga pikad järjekorrad elukohajärgses prefis. Nii on ka tehtud.

Tere, küsimus siis selline, et tulemas on relvaeksami teine etapp, ehk siis laskmine, kirjas on , et laskmisel kasutatakse analoogset relva mida soovin soetada, minupuhul siis sileraudne. Äkki keegi teab kas seal on ainult sileraudsest juttu, või pean siiski makarovit ka laiali kakkuma ja osasi nimetama, ning kui laskmine on sileraudsega, siis milliste padrunitega ( haavlid, kuul ) tänud.

Laskekatse teed vaid sellest liigist mida taotled. Sinu puhul siis ainult püss. Politseis püssi katsed tehakse sportpüssiga.
Lahti katkuma ei pea. Pead vaid teadma relvaosasid, millele osutatakse ning oskama relva ohutuks teha. Lisaks siist 3 tabavat lasku märklehte.

Siin terve suur teema relvaeksami kohta: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=41&t=31485

Laskmine toimub ikka kuuliga ja minu teada osasid ei ole vaja nimetada, pigem jälgitakse kuidas relvaga käitud ja kuidas seda käsitsed. Helista kohalikku prefektuuri, küsi millise relvaga püssi eksamit sooritatakse (ilmselt mõni IZ või TOZ), otsi oma tutvusringkonnast sarnane isend ja hakka harjutama.

Püssikatse tehakse jah spordikaga aga neid on ka mitut tüüpi, katsu enne välja uurida mis relva su prefis kasutatakse. Oluline on teha õiged protseduurid laskekatsel (see sisaldab ka muidugi ohutut käsitsemist), soovitan eelnevalt koolitus võõta või tiirus harjutada.

Tänud vastuste eest, olen mõelnud ka tiiru minna ja uurida seda sportpüssi, pole näinudki elusees sellist püssi:/ eksamid teen muidu Pärnus, ning äkki keegi oskab soovitada lasketiiru kus on sees sportpüssid, või kust kohast ma saaksin nende kohta kõige parema ülevaate?

Sportpüss on .22LR kaliibriga vintpüss, politseis ilmselt nõukaaegne toodang. Kui tahad endale sileraudse luba teha siis eeldan et tahad jahimeheks hakata, küsi abi oma pundi meeste käest, kellelgi kindlasti on selline riist olemas.

Harnland kirjutas:Teemasse niipalju, et taat hakkab vanaks jääma, aga kui ta ükskord vikerkaare taha kolib, siis ei tahaks tema vana jahipüssi niisama politseisse viia. Ei oma küll erilist väärtust, tavaline vene pukk, aga emotsionaalne väärtus on minu jaoks suur. Kas sellise põhjendusega ka relvaluba saab? Või tuleb minna ja öelda et rasked ajad ja ilma ei julge elada?

Sõbral on pärandvarana mitu sileraudset, üks vint ning vist üks kombineeritud püss - ka enesekaitseks. Pärandvaraga on vist veidi kergem. Siis ei peagi nii palju põhjendama.

jahimeheks jh, helistasin ja uurisin, ning leidsin inimese kellel on olemas mingi vintpüss, nv saan uurida asja, tänud vastuste eest

ma soovitaks kõikidest relvadest laske katse ära teha saad relva loale märke peale mida võid veel omada .kui tulevikus plaan muutub saad juurde lihtsamalt soetada ei pea uuesti hakkama laske katsetega jamama.