www.militaar.net

Isand Fuchs oma tuntud ja tavapärases headuses on taas huvitava lugemisega maha saanud. Lisaks veel täiendavalt, et ka siinse foorumi teemasid tsiviilkaitsest ja varjenditest on takkajärele üpris lustiline lugeda olnud.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/96587 ... ks-ka-meil

Võiks tänase uuenenud infoga uuesti võtta teemaks, mis saab meie Õismäe või Stalini aegsete majade jne,. keldritest inimestest?

preppers kirjutas: ↑05 Sept, 2022 0:20 Võiks tänase uuenenud infoga uuesti võtta teemaks, mis saab meie Õismäe või Stalini aegsete majade jne,. keldritest inimestest?

Ära surevad. Need kes on tänapäeva lillelapsed ja pole NSVL aegset kogemustepagasit. Need kes ellu jäevad... nälga ei jää, kühveldavad kevadel kampaania korras kallilt kokku ostetud soola teelusikaga sisse.

Ja sry iroonia eest aga seda situatsiooni ma reaalselt näha ei taha...

Nõuka varjendipargi üldine probleem on ju selles, et enamasti asuvad need seal, kus täna inimesi eriti palju ei asu. Erandi minuarust moodustavad "Pätsu" aegsed objektid Tallinna vanades linnaosades. Et nende bastionitega on veel suhteliselt hästi, võrreldes nt Tallinna uuslinnaosadega. Kõige kõnekam näide on ehk Haabersti ehk valdavalt Õismäe, mille ainus "objekt" asus Rannamõisa teel ja kuhu täna ehk kõige väledmad jõuaksid.

Kõige paremas seisus asula on täna Kose (Harju oma), kuhu teoreetiliselt saaks lühiajaliselt kogu elanikkonna toppida. Nendesse kahte suurde varjendisse.

Õismäe omad saaksid ju minna Astangu tunnelitesse. Osadel on isegi sissepääsu ees betoonehitis, mis plahvatuse mõju vähendab.

Kas on mingit alust jutul, et maa-alused garaažid on mõeldud kah varjenditeks? Minul on boks ühes Astangu omas. See on arusaamatu ehitis: kui selle katusel oleks parkla või maja või isegi kõnnitee, oleks arusaadav, miks oli vaja vaeva näha ja uuristada maa sisse tohutu auk. Aga ei ole ju. Katus on kaetud lihtsalt tõrvapapiga. Ja kasutamata. Ainus, mille peale minu mõistus tuli on see, et see kolearhitektuur on niiviisi silma alt ära. Ja talvel ei lange temperatuur miinustesse.

Tarmo Männard kirjutas: ↑27 Mär, 2025 11:51 Õismäe omad saaksid ju minna Astangu tunnelitesse. Osadel on isegi sissepääsu ees betoonehitis, mis plahvatuse mõju vähendab.

Esimene on vett täis, teine või kolmas on osaliselt juba sisse kukkunud. Ligipääs viimastele on parajat matka väärt ehk mitte eriti kiiresti ligipääsetav. Ventilatsiooni puudumine saab olema ilmselt ka probleem.

Tarmo Männard kirjutas: ↑27 Mär, 2025 11:51 Õismäe omad saaksid ju minna Astangu tunnelitesse. Osadel on isegi sissepääsu ees betoonehitis, mis plahvatuse mõju vähendab.

Kas on mingit alust jutul, et maa-alused garaažid on mõeldud kah varjenditeks? Minul on boks ühes Astangu omas. See on arusaamatu ehitis: kui selle katusel oleks parkla või maja või isegi kõnnitee, oleks arusaadav, miks oli vaja vaeva näha ja uuristada maa sisse tohutu auk. Aga ei ole ju. Katus on kaetud lihtsalt tõrvapapiga. Ja kasutamata. Ainus, mille peale minu mõistus tuli on see, et see kolearhitektuur on niiviisi silma alt ära. Ja talvel ei lange temperatuur miinustesse.

Maa-alused garaazid ja paneelmajade keldrid (üldjuhul) ei olnud varjenditena kuidagi arvel. Sellised asjad saavad parimal juhul olla arvel kui "varjendiks kohandatav ehitis" ehk selle millekski kasutamine nõuab tublisti tööd, materjali ja aega.

Selle suurim nõrkus on vene õõnespaneelidest lagi, mis ei kannata suurt midagi. Võrdluseks, 2 bar kannatava varjendi (olgu siis vene klass III või Soome S2) lagi on 0,5 m paksune raudbetoon ja lae vabalt rippuv osa (mille all pole tugiposti) ei või olla eriti üle 3 meetri.

Tõsi, seda on võimalik kindlasti kohandada, kuna garaazid asuvad väljaspool hooneid, pealt pinnas eemaldada, valada sinna see 0,5 m peale, hüdroisoleerida ja katta uuesti pinnasega (min 0,5 m). Ja kui olemasolev lagi on kehvalt toestatud, tuleb tugiposte ka juurde valada.
Uksed, ventilatsioonid on juba lihtsamalt tehtavad.

Majade keldritest läheks arvesse ehk need, mille sokkel on laotud 50 cm vundamendiplokkidest, need õhukesest seinapaneelist sokliga majad, mida nõuka ajal tavaliselt ehitati (paksus vaevalt 15 cm) minuarust ei sobi hästi.

Nõuka mõistes oli varjendi minimaalne tase klass V, mis pidi kandma 0,5 bar ülerõhku ja tavaliselt läksid sinna alla igasugu Pätsu- ja Stalini-aegsed, tuumapommi eelsed varjendid (aga ka bastionid), mida majade puhul nt Kristiines või Vana-Lasnamäel päris palju leidub.

Sellest 0,5 bar varjendist allapoole oli veel nähtus nagu lihtradiatsioonivarje, mida oli üks tüüp (A-200), mis kandis 0,2 bar ülerõhku ja mis võis tõesti olla selline tummisem paneelmaja kelder, eeldusel et sokkel on 0,5 m paks (muidu pole kaitset radiatsiooni eest piisavalt) ja millel on mõningad lisameetmed varisemiskindluse ja varuväljapääsude teemal.